Eesti keele lauseõpetus (0)

1. Süntaksist eesti grammatikates

Esimesed grammatikad (17.–18. saj.) olid rakenduslikud, olid mõeldud muulastele (nt saksa vaimulikud ) maarahvaga suhtlemiseks. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk.
1637 H. Stahl “Anführung zu der Ehstnischen Sprach” – süntaksiosa puudub
1648 J. Gutslaffi lõunaeesti grammatika “Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam” sisaldab ptk. “Syntaxis”: käändevormide funktsioone.
1660 H. Gösekeni põhjaeesti grammatika “Manuductio ad Linguam Oesthonicam”. Aluse ja öeldise ühildumine
1693 J. Hornung “Grammatica Esthonica”. Sihitise käändevaheldus
1732 A. Thor Helle “Kurzgefaszte Anweisung zur Ehnistschen Sprache”. Ühildumisest, sõnajärjest, käände- ja pöördevormide kasutamisest.
1780 A.W. Hupel “ Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte…”. Võtab kokku senised teadmised põhja- ja lõunaeesti keele ehitusest. Lai levik, kasutati ka ülikoolis (1803 loodi TÜ eesti keele lektori koht).
19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus , keelesugulus , soome grammatikate eeskuju. Ajakirjas “Beiträge zur genauern Kenntni der ehstnischen Sprache” ( 1813 - 1832 , J.H. Rosenplänter) soome keele eeskujul käändevormide tähendusfunktsioone.
Deskriptiivsed grammatikad ( Ahrens , Wiedemann ).
1853 E. Ahrens “Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Zweiter Theil: Satzlehre” – süstemaatilise süntaksikäsitluse alusepanija. Lauseliikmed , totaalsus – partsiaalsus aluse, sihitise ja öeldistäite juures, käände- ja pöördevormide kasutamine, ühildumine, lausetüübid.
1875 F.J. Wiedemann “Grammatik der Ehstnischen Sprache” – esimene teaduslik grammatika. Süntaksiküsimused põhjalikumalt kui Ahrensil, totaalsuse – partsiaalsuse kohta üsna täpsed reeglid. Põgus ülevaade liitlausest.
1924 L. Kettunen “Lauseliikmed eesti keeles”. Detailne käsitlus, soome eeskuju, alus hilisematele käsitlustele.
Rakenduslikud grammatikad eestlastele ( Hermann , Aavik jt.). Kooligrammatikad ja õigekeelsuskäsitlused 20. sajandil.
1896 K.A. Hermann “Eesti keele Lause-õpetus”. Esimene eestikeelne süntaksiülevaade, normeeriv. Totaalsus − partsiaalsus (sh subjektis), lauseliikmed, lausetüübid, ühildumine. Esimesena: koopula, apositsioon. Terminid: eestipärased käändenimetused, ainsus , mitmus , kääne, pööre, asesõna, määrsõna, täisminevik, enneminevik jne.
1936 J. Aavik “Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika” – põhjalik käsiraamat.
1925 “Valik eestikeelseid grammatilisi oskussõnu” (Akadeemilise Emakeele Seltsi oskussõnade toimkond): lauseliige , alus, öeldis, sihitis , määrus, täiend, lisand, ühilduma, lauserind, lausepõim jne. Paljud neist Hermannilt.
1950ndail kavandati deskriptiivset grammatikat: TRÜ hääliku- ja vormiõpetus, KKI süntaks:
1974 “Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I. Lihtlause” (autorid A. Admann, K. Mihkla, L. Rannut, E. Riikoja).
1978 H. Rätsep “Eesti keele lihtlausete tüübid”
1980 V. Tauli “Eesti grammatika II” (Uppsala). Sõnaühendisüntaks, põhjalik ja lakooniline .
1995 M. Erelt jt. “Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri” (EKI). Moodustajasüntaks.
1997, 2000, 2007 M. Erelt jt. “Eesti keele käsiraamat”. Süntaksiosa lähtub EKG-st.
2006 M. Erelt “Lause õigekeelsus”
2013 M. Erelt „Eesti keele lauseõpetus I“ (ilmumas)

2. Süntaks ja lause

Lauseõpetuse ehk süntaksi määratlused:

keeleuurimise osa, mis uurib seda, kuidas sõnad ühenduvad suuremateks tervikuteks, eriti lauseteks (M. Vilkuna; sünteesist lähtuv määratlus)

grammatika osa, mis kirjeldab lause ehitust: lause koostisosade vormi, vahekordi ja funktsioone (EKG; analüüs)

• Kas järgnev määratlus on sünteesist või analüüsist lähtuv?
  

„Süntaks (kreeka sõnast syntaxis 'ühendus, liit, kokkupanek') – lauseõpetus, keeleteaduse osa, mis uurib lausete struktuuri ning püüab formuleerida reegleid, mille alusel sõnad moodustavad fraase ning fraasid omakorda lauseid . Süntaks uurib lause üksuste (fraaside) sisemist struktuuri, nende üksuste omavahelisi suhteid ning seda, kuidas need fraaside sisestruktuur ning fraasidevahelised suhted määravad lause kui terviku tähenduse.“ (Vikipeedia)
Lause määratlused:

• keelelise suhtluse põhiüksus
  
• grammatiliselt kujundatud ja intonatsiooniliselt vormistatud keeleüksus, mis väljendab terviklikku mõtet
  
• süntaktiline konstruktsioon, milles on finiitne verbivorm .
  

„Lause on süntaksi põhiüksus. Tüüpiline lause sisaldab sisaldab finiitset verbivormi ja üht või mitut sellist osa, mille keskmeks on käänd- või määrsõna.“ (M. Erelt)
Vikipeedia: Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet. Lause on grammatiliselt sõltumatu teksti osa, süntaksi põhiüksus. Lause peamine tunnus on teate edastamine vastuvõtjale. Lause koosneb lause moodustajatest, milleks on sõnavormid, fraasid, üks või mitu osalauset ja/või sekundaartarindit.

• Kuidas iseloomustatakse lause funktsiooni suhtluses ja tekstis? Põhiüksus, millest moodustatakse teksti. Lause ülesehitust? Lause tähendust? Mingi terviklik situatsioon. Lause intonatsiooni kõnes? Väheuuritud teema.
  

Tsenter ja perifeeria , prototüüpsus. Tüüpiline lause: finiitse verbivormiga, täislause, lihtlause. Tüüpiline lause on finiitne verbivorm, kust pole midagi puudu. Tavaliselt jäetakse see, mis on tuntud, sõnastamata – enamasti ei vastata täislausega.
Mitmesuguseid sõnadest koosnevaid struktuure:
sinine tass; suur soov võita; kiire kui välk
Tere, tahan süstalt osta. − Palun, palun. − Kõige suuremat, ja kõige jämedama nõelaga!
Suudlevad tudengid. Uskumatud seiklused soome- ugri ilmas. Kohviaur ja teeaur.

• Millised järgnevatest verbivormidest on finiitsed : elas, elatagu, elav, on elanud, elada, elaksin, ei ela?
  

• Leida tekstist („Lambapraad“) finiitsed ja infiniitsed verbivormid.
  

Süntaks uurib ennekõike kontekstivabu lauseid (mis sobivad paljudesse kontekstidesse, mõistetavad ka kontekstist lahus).
Kontekstisidus lause: elliptiline, sõnajärg mitteneutraalne, tekstipartiklid jne. Tekstianalüüs, vestlusanalüüs.
Grammatilised ja ebagrammatilised laused . Vrd:

Ma tahaksin taotleda õppelaenu

*Ma tahaksin taotleda õppelaen

Kas te ütleksite, kuidas saab õppelaenu?

?Õppelaenu kas ütleksite te saab kuidas?

?Õppelaenu kuidas?
Kontekstisidusus või ebagrammatilisus? Kas leidub kontekst, kus on normaalne? Mis on kriteerium : intuitsioon või kasutusjuhud? (see näitus tuleb korduma aastast aastasse ; turistide saun lahkus ära; osad inimesed usuvad nõidust; Ei ühtki süstalt.)
Grammatilisus käsitletavas suhtes, nt. partitsiip eesatribuudina, mitte järelatribuudina väsinud külaline, aga ?külaline väsinud.
Semantiline või süntaktiline vastuvõetavus?

Mootor käib mürinal

Poiss käib koolis

?Mootor käib koolis

?Poiss käib mürinal
Kirjeldatud on peamiselt normeeritud ühiskeelt; keele variante nagu argikeel, kõnekeel vähe (keerukas!)

• Kus võiksid olla järgnevas suulise kõne näites 1) lausete ja osalausete piirid, 2) mitteterviklikud laused?
  

ja siis tuli minimood/T. pagan võtku/T vat sellega oli küll/MT, see läks niimodi /M+T, muide/, taotleti peaaegu=et sama asja/T, et keelata ära/MT. mini läks järjest minimaks/T, ja lõpuks=e oli veel niisugunegi moment/M+T, mina näiteks nüüd võin noh/MT muidugi see oli absurdini minev/T, inimeste kriitika meel selle mini juures/MT, võibolla see oli vahend/T. ei teagi/T. tolle aja kohta ei oska analüüsi teha/. jah./ lausa ranna riietes käidi Rüütli tänaval/. noh nisugune/ noh ma mõtlen nii=et vaat käidi. kübar peas=ja, siis rinnahoidja =ja, ja ja siis kõrge kannaga kingad jalas . isegi niimoodi isegi juba olid ni=et see=oli minu arust oli mingid mingid et mini tuleb.
Lause mõte on seisukohtade sõnastamine.
Lause nominatiivne (propositsiooniline, ekspressiivne, denotatiivne) funktsioon − tähistab situatsiooni
Lause semantiline funktsioon – tähistab situatsiooni ja modaalsust, aega jne.
Lause pragmaatiline funktsioon – vormistab teadet, suhtluseesmärki jms.
Nende funktsioonide täitmiseks kasutab keel leksikaalseid ja grammatilisi vahendeid.
Grammatilised vahendid:

muutetunnused / -vormid (-le, kändu),

abisõnad (peale, ei, kas, võib-olla, ka, võima),

prosoodilised vahendid (rõhk),

sõnajärg (isa ootab ema; ema ootab isa),

tervikstruktuurid ( konstruktsioonid ), Et sa võidaksid!)

3. SÜNTAKTILISE STRUKTUURI KIRJELDUSVIISE

• Vahetute moodustajate meetod
  

L. Bloomfield; fraasistruktuurigrammatika. Moodustajad, fraasid, sisaldussuhted. Graafiliselt: hargmikud, kastid . Moodustajate kategooriad, mitte funktsioonid.
S=VP+NP VP=V+NP NP=AdjP+N AdjP=Adv+Adj

Uskumatult väike poiss tassis suurt kotti

• Sõltuvusgrammatika
  

L. Tesnière. Sõltuvushargmik: seosed sõnade vahel. Seos on regeeriva ja alistuva sõna vahel; regeeriv üksus koos talle alistatud üksustega moodustab sõlme. Lause koosneb verbaalsetest, substantiivsetest, adjektiivsetest, adverbiaalsetest sõlmedest. Keskne on verbaalne sõlm, sellesse kuuluvad aktandid ja sirkonstandid. Valents .
tassis
poiss kotti
väike suurt
uskumatult

• Traditsiooniline süntaks
  

Lause pealiikmed (alus, öeldis) ja kõrvalliikmed. Alusrühm ja öeldisrühm.
ALUS ÖELDIS
poiss ============= tassis
väike TÄIEND kotti SIHITIS
uskumatult MÄÄRUS suurt TÄIEND
ALUSRÜHM ÖELDISRÜHM

• Kas fraasistruktuuri- või sõltuvusgrammatika? Mida on lisaks?
  

• EKG süntaksimudel
  

Moodustajad + funktsioonid; süntaktiline ja semantiline struktuur vastavuses; moodustajad pronominaliseeritavad.
kes?
missugune? mida?
kui väike? missugust ?
M T T S
[Uskumatult väike] poiss tassis [suurt kotti]
––––––––––––––––––––––– ====

• Muudame lause sõnajärge. Mis toimub moodustajatega? Iga lause moodustaja on lauses mingi ülesande täitja. Mis toimub sõnadega?
  

4. LAUSE MOODUSTAJAD Süntaktiline üksus Näide
Sõnavorm matkaja, jutustas, kummalise , loo
Fraas külalistemaja perenaisele, kummalise loo, nukralt hall
Sekundaartarind nukralt niutsudes; suppi keetma ; koti tassimist
Osalause (nägin,) et poiss tassis kotti
Lause Poiss tassis kotti
Lausest väiksemad üksused on moodustajad.

• Paigutada lünka eri tüüpi süntaktilisi üksusi.
  

Viis minutit tagasi nägin märga koera . FRAAS
Mulle meeldib, et sulle meeldib. OSALAUSE
Ma unustasin selle. SÕNAVORM
Kordamiseks
17. sajandi grammatikatest sisaldas süntaksiosa esimesena ……………………… grammatika. Esimene eestikeelne süntaksiülevaade oli ……………………… grammatikas. 20. sajandi süntaksikäsitlustele pani aluse „Lauseliikmed eesti keeles“ (autor ……………………………….) 1978 ilmus „Eesti keele lihtlausete tüübid“ (autor ………………………).
Kuidas määratleda lauset? süntaksit?

• 28.02: teha VM-, sõltuvusgrammatika ja traditsioonilise grammatika analüüsi skeem lausest
  

Väsinud matkaja jutustas külalistemaja perenaisele kummalise loo
4