Meedia ja kommunikatsioon - küsimused ja vastused (1)

Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Millise mudeli põhjal kommunikatsioon toimib? 2. Mis rolle meedia ühiskonnas täidab ning kuidas on meediumite areng ühiskonda mõjutanud? Meedia – katusmõiste erinevate meediumite kohta, mis reguleerivad ühiskonna arengu seisukohalt olulisi  protsesse ning talletavad ja edastavad infot. Ülesanded: informeerimine, arvamuste ja reaalsuse  vahendamine ning kujundamine, riiklike ja ühiskondlike institutsioonide mõjutamine, meelelahutus. 3. Millised on peamised meediumid ja mis on nende iseloomulikud jooned? Trükiajakirjandus - Valdavalt kirjalik (järjest rohkem ka pilti), paberkandjal, võimalik tekste süvenenult  ja korduvalt lugeda, mahult ja tiraažilt piiratud. Raadio - Info kiire edastamine ja kättesaamine, hõlmab ainult kuulmismeelt, saatejuht kui eriline  meelelahutaja, võimalus teemasid süvitsi käsitleda.  Televisioon - Hõlmab nii nägemis kui kuulmismeelt, rõhk visuaalil, toetav jutt on konkreetne ja lööv,  suur rõhk emotsionaalsel mõjutamisel, tippaeg 19.00-23.00, sisseostetud formaadid. Digimeedia - Digitaalsus (piiramata maht), interaktiivsus ja dialoogilisus, hüpertekstilisus,  fragmentaarsus, rohkem ja pealiskaudsemad uudised, kontrollimata allikad, ajalehtede netiväljaanded  võimaldavad lugejatepoolset tagasisidestamist. 4. Mille põhjal erinevaid meediaväljaandeid liigitatakse? Too näiteid. Trükiajakirjandus: ilmumissagedus (päevaleht, nädalaleht), leviala (riiklik, maakondlik), sisu,  käsitluslaad, rahastaja Raadio ja Televisioon: avalik-õiguslikud (Eesti Rahvusringhääling), eraõiguslikud (üleriigilised,  regionaalsed), sisu, internetiraadio/TV Digimeedia: Uudiseid edastav vs meelelahutuslik: netilehed, netiraadiod, ajaveeb; foorumid,  sotsiaalmeedia, kasutaja-autorlusega vs looja-sisuga


5. Millised vabadused ja õigused on meediaga seotud? Millel need põhinevad? Sõnavabadus – võõrandamatu demokraatlik inimõigus, mille järgi igaühel on õigus vabalt levitada ideid,  arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni ükskõik mil viisil. Kommunikatsioonivabadus – õigus oma mõtteid vabalt väljendada ja valida, kust ning millist infot  hankida. Ajakirjandusvabadus – meediaorganisatsiooni õigus otsustada väljaande sisu üle.  Eraelu puutumatus – inimõigus, mille järgi igal inimesel on õigus määrata, milliseid andmeid ta enda  kohta avaldada soovib.  Põhinevad põhiseaduse 45 paragrahvil. 6. Millal on eraelu puutumatuse rikkumine õigustatud? Eraelu puutumatust võib rikkuda kui: avaldatud info on üldsuse jaoks olulise tähtsusega, info  avaldamiseks on asjaosalise nõusolek, info on juba avalikkusele teada, see on riikliku julgeoleku,  majanduse või ühiskondliku turvalisuse huvides. 7. Millisteks paikadeks jaguneb meie ühiskondlik ruum ajakirjanduslikke õigusi ja kohustusi silmas pidades? Mis neid iseloomustab? Avalik ruum - koht või KK, mis on ligipääsetav kõigile inimestele, nt väljak, plats, turg, ostukeskus, park, tänav, raamatukogu. Poolavalik ruum - avalik ruum mõningate piirangutega, näiteks kohvik, kino, ühistransport. Privaatne ruum - maja, korter, suvila, aed 8. Millisteks osapoolteks jagunevad inimesed ajakirjanduslikke õigusi ja kohustusi silmas pidades? Too näiteid. Avaliku elu tegelased - nt poliitikud, näitlejad, supermodellid, tuntud ettevõtjad või teised kuulsused. Avaliku elu tegelased piiratud ulatuses - sekkub vaidlusesse, lootes tulemust mõjutada, seoses konkreetse  sündmusega, ootamatult õnnetuse tõttu, lisaks ebaharilikud sündmused. Eksperdid - oma ala asjatundjad, kelle poole ajakirjanikud pööruvad, eksperdi hinnang Tavalised inimesed - satuvad meedia huviorbiiti harva, dramaatilised või erakorralised sündmused,  muutuvad avaliku elu tegelasteks piiratud ulatuses Kaitsetud inimesed - lapsed, intellekti puudega täiskasvanud, õnnetuse, kallaletungi ohvrid, asotsiaalid 9. Millised on kvaliteetajakirjanduse tunnused? Kõvad teemad: ühiskond, poliitika, majandus Laialdase mõjuga sündmused Arvamused ja uudised


Taotleb objektiivsust ja tasakaalustatust, tekitab lugejas mõtteid Informeerivad pealkirjad Teksti- ja infokeskne Keelekasutus täpne, asjalik, kuiv, neutraalne Suur formaat POSTIMEES, PÄEVALEHT 10. Millised on kollase ajakirjanduse tunnused? Pehmed teemad: meelelahutus, seltskond, õnnetused, pere, kodu, sport Lugejale emotsionaalselt lähedased sündmused Meelelahutus ja uudised Emotsionaalne ja hinnanguline, tekitab lugejas tundeid Pealkirjad emotsionaalsed Suured pildid, rohkem värve Argikeel Väiksem formaat ÕHTULEHT, ELU24, NAISTELEHT