Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kehade Mets (0)

1 Hindamata
Punktid




Jim Ashilevi romaan „Kehade mets“ Teose autor, pealkiri ja žanr (romaan, novell, näidendi või muu). Mis on žanri tunnused: 
mille põhjal võib väita, et tegemist on näiteks romaaniga? Vajadusel kasuta abimaterjali 
(vt altpoolt).
Komöödia romaan armastuse otsingust, katkistest suhetest, esimesest armumisest ning neist 
piinlikest hetkedest, mida keegi mäletada ei taha, samas on see omamoodi armastus- ja 
vabanduskirja segu kuuele tüdrukule- Laura, Karoliina, Doris, Stellale, Renatele ja Piiale. 
Igaüks neist sööbis minategelase mällu, ühel või teisel moel. Lugu poisipõlve rämedusest ja 
õrnusest ning tundlik sissevaade häbisse, mis üksildusega kaasneb. Kireva fantaasiaga 
vürtsitaud. Teose olustik ehk miljöö. Määra tegevuspaigad, tegevusaeg (võimalusel määra nii ajastu 
kui sündmuste ajaline pikkus), iseloomusta miljööd.
Tallinn, mustamäel nullindatel kasvamisest väiksest poisist meheks saamiseni.  Tegelased. Analüüsi 1-3 olulist tegelast. Kirjelda, iseloomusta ja analüüsi tegelast, tema 
karakterit. Millised on tema väärtushinnangud ja eesmärgid? Kuidas tegelase 
iseloomuomadused mõjutavad tema käitumist?
1. Peategelane- nimi jäi lõpuni mainimata ja salapäraseks. Ta oli katkine noormeess, tal  polnud isaga soojasid suhteid, tal olid sõbrad, pigem istus ta sõprade juures kui oma 
kodus.. 
Kodus läheduse puudumisest otsis ta seda mujalt, oskamatusest alati kas käitus 
mõtlematult või tegi haiget teistele tahtmatult. Lihtsam oli siis loobuda kui jätkata 
neid suhteid. 2. Peategelase pärisvajadused on seotud läheduse ja lähisuhetega. Kõige segasema  energiaga tegelane „Kehade metsas” on aga hoopis peategelase isa, kes kehastab 
ühtpidi patriarhaalset karistajat, teistpidi mõjub muul ajal aga ise samuti beeta-
mehena, ning igal juhul jääb mulje, et peategelase suhe temaga on suhteliselt jahe.  3. Amanda- Mandariin samasoolisega suhtes, hea nõuandja. Parim sõbranna kellega  oli algusest peale hea klapp. Mida said teada tema minevikust? Millised on tema suhted teiste tegelastega? Kes/mis on 
tema elu mõjutanud? Kuidas tegelase otsused mõjutavad teisi? Kas tegelane on 
dünaamiline (muutuv ja arenev) või staatiline (muutumatu, arengut ei toimu)? Kes ja miks
on teose peategelane?
Vaatepunkt. Kelle vaatepunktist teose sündmusi esitatakse? Minategelase vaatepunktist, tegevused vahelduvad noormehe mõtetega


Teose ideestik. Olulised teemad ja probleemid teoses. Sõnasta teose idee ehk peamine mõte/
sõnum (Mida autor tahab selle teosega öelda?). Kas ja kuidas avab pealkiri teost? Kuivõrd 
tänapäevane/aegunud on teose temaatika?
Ideestik- mina arvan, et antud teemad ja probleemid raamatus on aegumatud noorte seas. 
Peategelane käsitles probleeme nullindatel aga usun samad teemad on ka tänapäeval 
aktuaalsed ning olid ka varasemalt.  Kompositsioon ehk ülesehitus. Millistest osadest teos koosneb? Kuidas on lugu üles 
ehitatud?
Teos koosneb peatükkidest Stiil. Missugune on kirjaniku väljenduslaad, keelkasutus? Keelekasutus ja stiil väga otsekohene, kohati šokeeriv. Humoorikas stiil, väldib keerulisi 
sõnu, tundus lihtne argikeel. Sinu arvamus. Kas/miks soovitad / ei soovita seda raamatut lugeda? Mis mõtteid ja tundeid
teos sinus tekitab? Nimeta meeldejäävaim episood või koht teoses.
Tegelikult algus oli selline nagu lasteraamat, väike poiss ja tema mõtted.. minu üllatuseks 
mida rohkem lugesin, ei saa öelda et läks huvitavamaks aga hakkasin ise meenutama 
tahtmatult oma noorust, ma ise olin natukene ennem seda aega ka teismeline kui antud 
peategelane, need huvitavad olukorrad sellest ajast ja suureks kasvamine, kes olid sulle 
olulised sellel aja hetkel, kus käisin… Meil polnud mobiile ja interneti aga super mario oli  Mõned stiili näited: See vast seletab ka minu nostalgiahaigust. Pole midagi turvalisemat ja tuttavamat, kui olnud
aeg. See, mis on juba läbi. Minevik on valmis, seda ei pea enam torkima. Seal ei saa 
rohkem midagi valesti minna. Kui tema vanaisa vaadata tuleb endal kange tahtmine vanaks juba jääda, olla elevant- 
aeglane, suur ja paksu nahaga. Tutvu teose autori elu ja loomingulooga. * Otsi materjali õpikutest, internetist, teose ees- või järelsõnast, teatmeteostest.  29.08.1984 Tallinn, Eesti kirjanik ja lavastaja.   Ta õppis Tallinna Inglise Kolledžis ja  seejärel suundus Tallinna Ülikooli audiovisuaalse meedia erialale, mille ka lõpetas.  Õpingud jätkusid Viljandi Kultuuriakadeemias lavastaja erialal, mille ta lõpetas 2011. 
aastal. * Millal, kus kirjanik elas, millega tegeles? Mis võiks temast meelde jääda?


* Millal loetud teos esmakordelt ilmus / millal kirjanik teose kirjutas? Kui oluline see teos 
kirjaniku loomingus on?
 PS. 1. augustil 2015 luges autor Jim Ashilevi oma romaani "Kehade metsa" publikule
otsast lõpuni ette. See oli esimene kord, kui romaan avalikkuse ette jõudis. Erinevate
Tubade Klubi uksed avati kell 12 ja suleti keskööl. Kõik võisid tulla ja minna, nagu 
soovisid. Jim muudkui luges. Kuulajad viskasid vaasi münte, mille eest lõpuks 
"Kehade mets" ka trükiti.  „Kehade mets“ pälvis Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 3. koha.  Jimi isa on Ghanast pärit Kofi Ashilevi, kes sattus nõukogude perioodil 
Eestisse merekooli õppima, vahendab Menu. «Kui tuli teismeiga ja hakkasin 
päriselt tajuma seda, et ma väga eristun tänavapildis kõigist ümbritsevatest 
inimestest ja pidin selle kõigega tegelema psühholoogiliselt ja 
emotsionaalselt, siis see oli see aeg, kui ma päriselt tundsin vajadust saada 
mingit tuge isa poolt või taju isaliini suhtes, aga seda ei tulnud. Siis ma ei 
tahtnud seda ka ise minna otsima, ma olin põhimõtteliselt otsustanud, et mul 
ei ole isa,» meenutas Ashilevi lapsepõlve, mis möödus koos ema ja õega. 
Kehade Mets #1 Kehade Mets #2 Kehade Mets #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 295078 Õppematerjali autor
16375036446054.url

Sarnased õppematerjalid

POEETIKA
24
docx

POEETIKA

POEETIKA Luule ­ keeleline looming Ilukirjanduslik ­ lüüriline, eepiline, dramaatiline tekst Poeetika ­ luulekunsti, laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Kirjanduslikkus toimib seostes teose, autori, keele, teiste tekstide, maailma ja lugeja vahel ­ kirjandusele võib läheneda mitmeti. Lähilugemine ­ teose tõlgendamine selle struktuurist lähtuvalt. Psühholoogiline vaatlus, elu- ja loomingulooline vaatlus ­ teose tõlgendamine läbi selle autori Ühiskondlikud teooriad ­ teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine ­ teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs ­ teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus ­ vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi jõul need vä

Kirjandus
Poeetika
22
docx

Poeetika

oktoober sadu alla tilgutas. Sinise taeva silm - metafoor Sinise taeva latern; sinise taeva ratas - metonüümia Metonüümia lähtub objekti (nähtuse) enda (ja vähem teise nähtuse) ilmsetest tunnustest. Sinise taeva tuli ja päike tungis tuppa on selge metonüümia. Erinevad stiilid segunevad kergesti Terve vald oli kokku aetud, kihelkond kokku kutsutud (,,Tuljak'') - metonüümia ja liialdus. Kas emasüdant tunned sa? (L. Koidula) - metonüümia ja retoriline küsimus. Siis laulsid mets ja meresuu - metonüümia ja isikustamine. Jälle heidab aplalt alla silmi salakaid - metonüümia ja epiteet. KOKKUVÕTE Metafoorsus ja luule on nagu sukk ja saabas Kui metafoori vältida, hakkab kasvama metonüümia osakaal. Lausungiskeemid: ! Sõnasõnaline: X (lause) --> L (Sisu) = M (see, mida mõeldakse). ! Kujundlik:! ! X--> L --> M (lause x abil öeldakse L, aga mõeldakse M) !!!! ! Mitmetähenduslik:! ! X--> L --> M1 ! ! ! ! ! -->M2 ! ! ! ! ! ->M3 (öeldakse L, kuid mõeldakse mitut)

Poeetika
Kirjanduse koolieksamipiletid 2013
14
docx

Kirjanduse koolieksamipiletid 2013

I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule ­ (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism ­ A. Blok; futurism ­ V. Majakovski; imazism ­ Th.S. Eliot; sürrealism ­ F.G. Lorca; akmeism ­ A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2) Akmeism- 20. sajandi ve

Kirjandus
Nimetu
23
docx

Nimetu

Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1.AUTORI ELULUGU .............................................................................5 1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost..................................................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust ,,Mina olin siin esimene arest"........................6 1.2.3. Sass Henno ilmunud teosed..

Kategoriseerimata
Kirjandusteooria
23
doc

Kirjandusteooria

KIRJANDUSTEOORIA ... on ilukirjanduse olemust ( kirjandusteoste vormilist ja kujunduslikku külge ning kirjandusfilosoofiat ) , ülesandeid, väärtushinnanguid uuriv teadus. Uuemas kirjandusteoorias on oluline koht loomingupsühholoogial ja teose kunstilise ehituse ning struktuuri uurimisel. Ilukirjandusele ehk belletristikale on on iseloomilik esteetiline sihiasetus ja piltlik-kujundlik väljendusviis. Väljendudes kujundite kaudu talle eriomases kunstilises vormis, kutsub ilukirjandus lugejas esile sügava kaasaelamise. Seetõttu tunnetatakse teost lugedes tavaliselt hoopis sügavamalt kõiki elunähtusi, mida see peegeldab. Esteetika ­ teadus ilu olemusest looduses ja kunstis, kaunite kunstide seaduspärasustest ja nende mõjust inimesele. Esteetika uurib kunsti ja tegelikkuse suhteid, kunstimaitset, väärtushinnanguid, otsib vastust küsimustele: mis on ilu? Milline peab olema lugejat kaasahaarav kunstiteos? Miks teos lugejale mõjub ja kuidas ta seda teeb? Esteetiline nii elu

Kirjandus
Eesti kirjandus II kevad
102
docx

Eesti kirjandus II kevad

Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas.  1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja

Eesti kirjanduse ajalugu
Teatriteaduse eksam kevadsemestril
14
doc

Teatriteaduse eksam kevadsemestril

FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused eksamiks (teatriteadus) 1. Millised on teatriteaduse peamised uurimisalad? Peamised uurimismeetodid? Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika ­ nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia ­ vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia ­ näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia ­ psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud ­ kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjan

Kirjandus- ja teatriteaduse alused
Kirjandus- ja teatriteaduse alused
14
doc

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused eksamiks (teatriteadus) 1. Millised on teatriteaduse peamised uurimisalad? Peamised uurimismeetodid? Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika ­ nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia ­ vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia ­ näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia ­ psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud ­ kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjand

Teatriteaduse alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun