7. klassi mõisted, I osa:) (0)

EESTI KEEL 7. KLASSILE
MÕISTED
Argikeel - normimata, mitteametlikul suhtlemisel kasutatav keel.
Arv- käändsõna ja tegusõna ainsus nind mitmus( kass , kassid; hüpleb, hüplevad)
Arvsõna e numeraal- käändsõna liik, näitab hulka, järjekorda(kui palju? Mitu)
Asesõna e pronoomen- käändsõna liik, asendab lauses teisi käändsõnu(ta, keegi)
Astmevaheldus- nõrga ja tugeva astme vaheldumine sõnatüves( laadivaheldus ja vältevaheldus)
Heliline häälik- kõik täishäälikud ja j, l, m, n, r, v
Helitu häälik- sulghäälikud ja f, h, s, š, z, ž
Häälikuühend- kõrvuti asetsevad erinevad täis-või kaashäälikud; täishäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks erinevat häälikut/tähte.
Hüüdsõna e interektsioon- muutumatute sõnade liik, mis väljendab kõneleja tunde-ja tahteavaldusi, häälitsusi, loodushääli, vms.
Järgarvsõna- arvsõna, mis näitab järjekorda, vastab küsimusele mitmes?
Kaashäälik e konsonant - k, p, t, g, b, d, f, h, s, š, z, ž, j, l, m, n, r, v.
Kaassõna e adpositsioon - muutumatute sõnade liik, kuulub lauses iga nimisõna võ asesõna juurde
Kesksõna e partitsiip - tegusõna käändeline vorm( nud-, tud- ja tav- kesksõna.
Kirjakeel- ühtne ja korrastatud keel, mida kasutatakse ametlikul suhtlemisel.
Kuulutus- Avalikult välja pandud või ajakirjanduses avaldatud teadaanne.
Käändeline vorm- tegusõnast saadud tegevusnimed ja kesksõnad.
Käändelõpp- sõnatüvele lisatav käänet väljendav lõpp.
Käändsõna- sõna mida saab käänata: nimi-, omadus-,arv-, ja asesõnad.
Laadivaheldus- sulghääliku või s-i kadumine sõnatüvest või asendumine teise häälikuga sõna käänamisel või pööramisel.
Lihtminevik - tegusõna ajavorm , väljendab minevikus toimunud tegevust.
Liide-tüvele lisatav sõnaosa, mis annab sõnale uue tähenduse või muudab sõnaliiki.
Liittegusõna- tegusõnaühend, mille osi ei saa teineteise suhtes ümber paigutada.
Modaalsõna- kõneleja suhtumist väljendav sõna.
Murre- piirkondlik eripärane keelekuju
Muutumatu sõna- sõna mida ei saa käänata ega pöörata: määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnad.