EESTI
KEEL 7. KLASSILE
MÕISTED
Argikeel -
normimata,
mitteametlikul suhtlemisel kasutatav keel.
Arv-
käändsõna ja tegusõna ainsus nind mitmus(
kass , kassid; hüpleb,
hüplevad)
Arvsõna
e numeraal- käändsõna liik, näitab hulka, järjekorda(kui palju?
Mitu)
Asesõna
e pronoomen- käändsõna liik, asendab
lauses teisi käändsõnu(ta,
keegi)
Astmevaheldus-
nõrga ja tugeva astme
vaheldumine sõnatüves(
laadivaheldus ja
vältevaheldus)
Heliline
häälik- kõik täishäälikud ja j, l, m, n, r, v
Helitu
häälik- sulghäälikud ja f, h, s, š, z, ž
Häälikuühend-
kõrvuti asetsevad erinevad täis-või kaashäälikud;
täishäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks erinevat
häälikut/tähte.
Hüüdsõna
e interektsioon- muutumatute sõnade liik, mis väljendab kõneleja
tunde-ja tahteavaldusi, häälitsusi, loodushääli, vms.
Järgarvsõna-
arvsõna, mis näitab järjekorda, vastab küsimusele mitmes?
Kaashäälik
e
konsonant - k, p, t, g, b, d, f, h, s, š, z, ž, j, l, m, n, r, v.
Kaassõna
e
adpositsioon - muutumatute sõnade liik, kuulub lauses iga nimisõna
võ asesõna juurde
Kesksõna
e
partitsiip - tegusõna käändeline vorm( nud-, tud- ja tav-
kesksõna.
Kirjakeel-
ühtne ja korrastatud keel, mida kasutatakse ametlikul suhtlemisel.
Kuulutus-
Avalikult välja pandud või ajakirjanduses avaldatud teadaanne.
Käändeline
vorm- tegusõnast saadud tegevusnimed ja kesksõnad.
Käändelõpp-
sõnatüvele lisatav käänet väljendav lõpp.
Käändsõna-
sõna mida saab käänata: nimi-, omadus-,arv-, ja asesõnad.
Laadivaheldus-
sulghääliku või s-i kadumine sõnatüvest või asendumine teise
häälikuga sõna käänamisel või pööramisel.
Lihtminevik -
tegusõna
ajavorm , väljendab minevikus toimunud tegevust.
Liide-tüvele
lisatav sõnaosa, mis annab sõnale uue tähenduse või muudab
sõnaliiki.
Liittegusõna-
tegusõnaühend, mille osi ei saa teineteise suhtes ümber paigutada.
Modaalsõna-
kõneleja
suhtumist väljendav sõna.
Murre-
piirkondlik eripärane
keelekuju Muutumatu
sõna- sõna mida ei saa käänata ega pöörata: määr-, kaas-,
side- ja hüüdsõnad.
Kõik kommentaarid