Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Anorgaaniline keemia I protokoll (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Sisukord


Praktikum1 2
Töö nr.2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1(metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu). 2
Töö nr.3 – Keemilise reaktsiooni kiiruse sõltuvus muutuvast kontsentratsioonist ja muutuvast temperatuurist. 4
Töö nr.4 Keemiline tasakaal, ja selle sõltuvus ainete kontsentratsioonist katse 1 6
Töö nr.5 – Aine sulamis ja keemistemperatuuri määramine. Katse 1, katse 2 8
Töö nr 6: HCl ja NaOH vahelise neutraliseerimisreaktsiooni soojusefekti määramine 10
Praktikum 2 12
Töö nr. 7: Lahused ja lahustuvus , katse 3 ja 4 12
Töö nr. 7: katse 6 ja 7 14
Töö nr.8 katse 1 16
Töö nr.9 Katse 1, katse 2 a,b 17
Praktikum 3 20
Töö nr 10 Katse 2a ja katse 4 20
Töö nr. 11, katse b 21
Töö nr 13 redoksreaktsioonid katse 1 ja katse 2c 22
Töö nr 15 elektrokeemiline pingerida , katse 1a,b,c,d 23
Katse a 23
Katse b 23
Katse c 23
Katse d 24
Protokoll

Praktikum1

Töö nr.2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1(metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu).


Kasutatud vahendid: Tundmatu metalli tükk(m=30,32g), vesi(m=92,114g), klaas(m=45,215g), termomeeter , kalorimeeter, pliit .
Töö käik:
  • Kaalusime metallitükk ja klaasi kaalul , saadud tulemused panime kirja ja arvutasime vee massi(M klaas veega – M klaas = Mvesi)
  • Mõõtsime vee ja metalli tükki algtemperatuuri
  • Asetasime metalli tükki keevasse vette 15 minutiks
  • Asetasime 100kraadi kuuma metalli tükki kalorimeetrisse
  • Jälgisime termomeetrit ja panime kirja kalorimeetris oleva vee maksimum temperatuuri.
  • Tegime vajalikud arvutused et leida metalli aatommassi ja määrata metalli
    Katse andmed:
    • Tundmatu metalli mass m1=0,0302kg
    • Vee mass m2=0,0921kg
    • Siseklaasi mass m3=0,0452kg
    • Metalli alg temperatuur T1=100oc
    • Vee alg temperatuur t2=23oc
    • Süsteemi lõpp temperatuur t­­3=32­oc
    • Vee erisoojusmahtuvus Cvesi=4,187*103(J/(kg*K))
    • Klaasi erisoojusmahtuvus Cklaas=0,80*103(J/(kg*K))

    Arvutused
  • Metalli poolt antav soojushulk : q1=m1c(100 – t2)
    Q1=0,0302*C*(100-32­) J
  • Vee saadav soojushulk: q2=m2c(t1– t2)
    Q2=0,0921*4,187*103*(23-32) J
  • Keeduklaasi saadav soojushulk: q3=m3c(t1-t2)
    Q3=0,0452*0,80*103*(23-32)
  • Kuna antav ja saadud soojushulgad onvõrdsad, siis: Q1=Q2+Q3
  • Leiame metalli erisoojusmahtuvuse Cmetall asenduse teel punkt 1 all toodud võrrandist:
    m1* Cmetall *(100 – t2)= I Q1+Q2 I => Cmetall = I Q1+Q2 I / ( (100 – t2)* m1)
    Cmetall =I -(325,44+3470,604) I /( (100-32)*0,0302)
    Cmetall= 1848,18 (J/(kg*K))
  • Leiame metalli aatommassi Dulong-Petit seaduse järgi
    Tulemus : Mmetall= 26000/ 1848,18 = 14,06
    Järeldused: Metalli, mille aatommass on 14,06 ei ole olemas. Katse ei ole õnnestunud. Põhjuseks võib olla mõõtmise viga või braakiga termomeeter.
  • Vasakule Paremale
    Anorgaaniline keemia I protokoll #1 Anorgaaniline keemia I protokoll #2 Anorgaaniline keemia I protokoll #3 Anorgaaniline keemia I protokoll #4 Anorgaaniline keemia I protokoll #5 Anorgaaniline keemia I protokoll #6 Anorgaaniline keemia I protokoll #7 Anorgaaniline keemia I protokoll #8 Anorgaaniline keemia I protokoll #9 Anorgaaniline keemia I protokoll #10 Anorgaaniline keemia I protokoll #11 Anorgaaniline keemia I protokoll #12 Anorgaaniline keemia I protokoll #13 Anorgaaniline keemia I protokoll #14 Anorgaaniline keemia I protokoll #15 Anorgaaniline keemia I protokoll #16 Anorgaaniline keemia I protokoll #17 Anorgaaniline keemia I protokoll #18 Anorgaaniline keemia I protokoll #19 Anorgaaniline keemia I protokoll #20 Anorgaaniline keemia I protokoll #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor antonkuv Õppematerjali autor
    Protokoll on esitatud

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    21
    doc

    Anorgaaniline keemia

    Alari Allika pedl-2 092126 Anorgaanilise keemia I Laboritöö Töö nr. 2- Metalli aatommassi määramine, katse 1. metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu. Töö eesmärk: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu. Töövahendid: Kalorimeeter,soojusisolatsiooniga varustatud keeduklaas(200-300cm3 ),keeduklaas (100 cm3),termomeeter,kaal,pliit Töö Käik: Kaaluda 0,01 g täpsusega 30-50g raskune metallitükk, siduda niidi ots ja riputada 10 kuni 15 minutiks keevasse vette

    Anorgaaniline keemia
    thumbnail
    9
    docx

    Anorgaaniline keemia I praktikum 2 protokoll

    ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum II Töö 5: Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulatamine algas, kui gaasipõleti leek värvus naatriumsoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatati kinni. Kapillaari täitmiseks puistati uhmris hästi peenestatud naatriumtiosulfaati paberlehekesele ja torgati ka

    Anorgaaniline keemia
    thumbnail
    6
    docx

    Keemia protokoll 5

    Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum v B-1 102074 Töö 10 : Elektrolüütiline dissotsiatsioon. Happed ja alused. Hüdrolüüs Katse 2a : Happed ja alused Töö eesmärk : Lahuse happelisuse ja aluselisuse määramine Reaktiivid : 0,01M lahused: HCl, HNO3, H2SO4, H3PO4, NaOH, CH3COOH, NH3·H2O ; 0,1M lahused: NaCl, Na2CO3, NH4Cl, Al2(SO4)3 ; 1M lahused: CH3COOH, NH3·H2O ; Värskelt valmistatud destilleeritud H2O ; kraanivesi ; 0,1M glükoosi lahus Töö käik : Lahused kanda pipeti abil tilkanalüüsi plaadi (TAP) kahte pessa ca 4-5 tilka. 1) Universaalindikaatorpaberile kanda klaaspulgaga ühes reas olevatest igast TAP-pesast väike tilk lahust, kusjuures tilgaalune paberipind omandab lahuse pH-le vastava värvi, mida tuleb võrrelda indikaatorite karbi peal oleva skaalaga. 2) Esimesse pessa lisatakse indikaator fenoolftaleiini lahu

    Anorgaaniline keemia
    thumbnail
    20
    docx

    Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine

    ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum II 1 TÖÖ 5: AINE SULAMIS- JA KEEMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 1: NAATRIUMTIOSULFAADI SULAMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE Töö eesmärk: Leida katse läbi naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuur Töövahendid: Kaks klaas kapilaari, gaasipõleti, uhmer, naatriumtiosulfaat, termomeeter, keeduklaas, pliit Töö käik: Gaasipõleti kohal soojendati kaks klaastoru ja tõmmati kaks 50mm pikkust ja 1 kuni 2 mm pikkust kapillaari. Kapilaari ots suleti ja kapillaar täideti paari millimeetri naatriumtiosulfaadiga. Kapilaar kinnitati termomeetri külge ja asetati koos termomeetriga veega täidetud keeduklaasi, nii et vesi ei pääseks kapilaari sisse. Keeduklaasi soojendati pliidil, kuni oli märgata aine sulamist. Sulamistemperatuur pandi kirja ja korrati katset – see kord alustati vee temperatuuriga, mis oli 10 kraa

    Anorgaaniline keemia ii
    thumbnail
    10
    docx

    Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine

    ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum IV Ühend pH FF Värv MP Värv Univ. ind. Aine Näit klass HCl; 0,01M 1,41 Värvusetu Roosa 4 Hape HNO3; 0,01M 1,97 Värvusetu Roosa 3 Hape H2SO4; 2,06 Värvusetu Roosa 3 Hape 0,01M H3PO4; 2,32 Värvusetu Kollane 4 Hape 0,01M NAOH; 0,01M 11,64 Roosa Kollane 8 Alus CH3COOH; 2,46 Värvusetu Roosa 4 Hape 1M CH3COOH; 3,22 Värvusetu Roosa 5 Hape 0,01M NH3*H2O; 9,05 Värvusetu Kollane 6 Alus 0,01M NH3*H20; 10,41 Roosa Kollane 10 Alus 1M NaCl; 0,1M 4,97 Värvusetu Roosa 6 S

    Anorgaaniline keemia
    thumbnail
    6
    docx

    Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu

    ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum I Töö 2: Metalli aatommassi määramine Katse 1: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Töö eesmärk: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Kasutatud töövahendid: kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter Kasutatud reaktiivid: metallitükk, vesi Töö käik: a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm 3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. Segati termomeetriga ettevaatlikult vett ja märgiti vee kõrgeim temperatuur. Protokolliti katse andmed tabelisse. Kasutades katseliselt leitud metalli erisoojusmahtuvust, arvutati Dulong- Petit´ seaduse põ

    Anorgaaniline keemia
    thumbnail
    18
    docx

    Anorgaanilise ja füüsikalise keemia praktilised tööd.

    Anorgaanilise ja füüsikalise keemia praktilised tööd. 1. Laboratoorne töö nr. 1.1.Kolloiodlahused Katse 1. Sooli valmistamine kondensatsiooni meetodil. Lahuse värvus muutub raud(III)kloriidi lisamisel pruunikamaks. FeOOH Katse 2. Kahte erinevasse katseklaasi jagatud lahusele lisasime juurde kahte erinevat ainet. a) Ühel juhul dinaatriumvesinikfosfaati Na2HPO4 b) Teisel juhul naatriumkloriidi. Lisasime mõlemale lahusele 20 tilka erinevat ainet. Reaktsioon toimus kiiremini kui lisasime saadud lahusele Na2HPO4 Na2HPO4  2Na + HPO4 Katse 3. Mitmevärvilised vesikasvud Keeduklaasis, milles asus naatriumsilikaadi lahus lisasime erinevaid soolade kristalle. (FeCl 3, 6H2O, MnCl24H2O, CuCl26H2O, CoCl26H2O, NiCl26H2O. Lahusesse puistatud kristalli pind hakkab lahustuma ning soola dissotsiatsioonil tekkivad metalliioonid moodustavad silikaatioonidega vähelahustuvaid silikaate. (Kõrvalt vaadates vägid välja nagu korallid meres.) 2. Laboratoorne tö

    Anorgaaniline keemia
    thumbnail
    3
    docx

    Keemia protokoll 4

    Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum IV B-1 102074 Töö 8 : Lahuste kolligatiivsed omadused Katse 1: Suhkru molaarmassi määramine krüoskoopilisel meetodil Töö eesmärk : Reaktiivid: C12H22O11 ; H2O Töö käik: 100cm3 kuiva katseklaasi pipteerida 50 cm3 destilleeritud vett ja asetada 300 cm3 keeduklaasis olevasse lumest ja NaCl segust valmistatud klahusesse (100:5). Märkida vee temperatuur momendil, mil tekivad esimesed jääkristallid. Vee külmumistemperatuur mõõta termomeetriga 0,1oC täpsusega. Allajahtumisevältimiseks tuleb katse ajal vett klaaspulgaga segada. Külmumistemperatuuri saavutamise järel eemaldada keeduklaas jahutussegust ja raputada vette 25g eelnevalt uhmris peenestatud suhkrut. Kui suhkur on täielikult lahustunud, asetada keeduklaas uuesti jahutussegusse ja mõõta saadud lahuse külmumistemperatuur. Arvutada suhkru

    Anorgaaniline keemia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun