Anorgaaniline keemia I protokoll (0)

Keemia - rekursiooni- ja keerukusteooria

1 Hindamata

Sisukord

Praktikum1 2
Töö nr.2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1(metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu). 2
Töö nr.3 – Keemilise reaktsiooni kiiruse sõltuvus muutuvast kontsentratsioonist ja muutuvast temperatuurist. 4
Töö nr.4 Keemiline tasakaal, ja selle sõltuvus ainete kontsentratsioonist katse 1 6
Töö nr.5 – Aine sulamis ja keemistemperatuuri määramine. Katse 1, katse 2 8
Töö nr 6: HCl ja NaOH vahelise neutraliseerimisreaktsiooni soojusefekti määramine 10
Praktikum 2 12
Töö nr. 7: Lahused ja lahustuvus , katse 3 ja 4 12
Töö nr. 7: katse 6 ja 7 14
Töö nr.8 katse 1 16
Töö nr.9 Katse 1, katse 2 a,b 17
Praktikum 3 20
Töö nr 10 Katse 2a ja katse 4 20
Töö nr. 11, katse b 21
Töö nr 13 redoksreaktsioonid katse 1 ja katse 2c 22
Töö nr 15 elektrokeemiline pingerida , katse 1a,b,c,d 23
Katse a 23
Katse b 23
Katse c 23
Katse d 24
Protokoll

Praktikum1

Töö nr.2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1(metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu).

Kasutatud vahendid: Tundmatu metalli tükk(m=30,32g), vesi(m=92,114g), klaas(m=45,215g), termomeeter , kalorimeeter, pliit .
Töö käik:

Kaalusime metallitükk ja klaasi kaalul , saadud tulemused panime kirja ja arvutasime vee massi(M klaas veega – M klaas = Mvesi)

Mõõtsime vee ja metalli tükki algtemperatuuri

Asetasime metalli tükki keevasse vette 15 minutiks

Asetasime 100kraadi kuuma metalli tükki kalorimeetrisse

Jälgisime termomeetrit ja panime kirja kalorimeetris oleva vee maksimum temperatuuri.

Tegime vajalikud arvutused et leida metalli aatommassi ja määrata metalli
Katse andmed:

Tundmatu metalli mass m1=0,0302kg
Vee mass m2=0,0921kg
Siseklaasi mass m3=0,0452kg
Metalli alg temperatuur T1=100oc
Vee alg temperatuur t2=23oc
Süsteemi lõpp temperatuur t3=32oc
Vee erisoojusmahtuvus Cvesi=4,187*103(J/(kg*K))
Klaasi erisoojusmahtuvus Cklaas=0,80*103(J/(kg*K))

Arvutused

Metalli poolt antav soojushulk : q1=m1c(100 – t2)
Q1=0,0302*C*(100-32) J

Vee saadav soojushulk: q2=m2c(t1– t2)
Q2=0,0921*4,187*103*(23-32) J

Keeduklaasi saadav soojushulk: q3=m3c(t1-t2)
Q3=0,0452*0,80*103*(23-32)

Kuna antav ja saadud soojushulgad onvõrdsad, siis: Q1=Q2+Q3

Leiame metalli erisoojusmahtuvuse Cmetall asenduse teel punkt 1 all toodud võrrandist:
m1* Cmetall *(100 – t2)= I Q1+Q2 I => Cmetall = I Q1+Q2 I / ( (100 – t2)* m1)
Cmetall =I -(325,44+3470,604) I /( (100-32)*0,0302)
Cmetall= 1848,18 (J/(kg*K))

Leiame metalli aatommassi Dulong-Petit seaduse järgi
Tulemus : Mmetall= 26000/ 1848,18 = 14,06
Järeldused: Metalli, mille aatommass on 14,06 ei ole olemas. Katse ei ole õnnestunud. Põhjuseks võib olla mõõtmise viga või braakiga termomeeter.

Töö nr.3 – Keemilise reaktsiooni kiiruse sõltuvus muutuvast kontsentratsioonist ja muutuvast temperatuurist.

Katse 1(a)
Töö vahendid: 8 katseklaasi, sekundimeeter.
Töö reaktiivid : Väävelhappe (2% lahus), Na2S203 (2% lahus)
Töö kirjeldus: Nelja katseklaasi valame 6cm3 väävelhapet ja nendesse valame sama palju erinevate kontsentratsioonidega naatriumtiosulfaadi lahuseid vastavalt tabelile. Mõõdame ajavahemikku lahuste kokkupuutest kuni lahustel valge-halli värvi tekkimiseni, ehk lahuste reaktsiooni kiirust.
Katseklaasi nr.
Na2S203, cm3
a
H2O, cm3
b
Na2S203 lahuses
a/(a+b)
Aeg
T, s
Reakt. Kiirus
s
1
6
0
1
90
1/90
2
4
2
2/3
100
1/100
3
3
3
1/ 2
120
1/120
4
2
4
1/3
210
1/210
Järeldus: Reaktsiooni kiirus on võrdeline kontsentratsiooniga , kuna kõrgema kontsentratsiooniga aines reagentide osakeste kokkupuute on suurema tõenäosusega ning see toimub kiiremini.
Katse 1(b)
Töö vahendid: 8 katseklaasi, sekundimeeter.
Töö reaktiivid: Väävelhappe (2% lahus), Na2S203 (2% lahus)
Töö kirjeldus: Nelja katseklaasi valame 6cm3 väävelhapet ja nendesse valame sama palju sama kontsentratsioonidega naatriumsulfaadi lahuseid iga 10oC temperatuuri tõusuga vastavalt tabelile. Mõõdame ajavahemikku lahuste kokkupuutest kuni lahustel valge-halli värvi tekkimiseni, ehk lahuste
Katseklaaside nr.
Katse temp.
(oC)
Aeg t,s
Reaktsiooni kiirus 1/t, s-1
1 ja 1*
21o
48
1/48
2 ja 2*
33o
29
1/29
3 ja 3*
44o
17
1/17
4 ja 4*
52o
9
1/9
Järeldus: Keemiline reaktsioon on kiirem kui on lahuse temperatuur kõrgem. See sõltub ainekeste kokkupuutede kiirusest, kuna temperatuur näitab aine osakeste keskmist kiirust.

Töö nr.4 Keemiline tasakaal, ja selle sõltuvus ainete kontsentratsioonist katse 1

Töövahendid: 4 katseklaasi, keeduklaas , dest. vesi
Töö reaktiivid: küllastatud raud(III) kloriid , küllastunud ammooniumtiotsüanaat.
Töökäik:

Keeduklaasi asetasime 20 cm3 destilleeritud vett, kuhu lisasime ühe tilga küllastatud raud(III)kloriidi lahust ning ühe tilga küllastatud ammooniumtiotsüanaati.

Saadud lahuse võrdselt jagasin nalja katseklaasi.

Panin kirja saadud reaktsiooni võrrand

FeCl3 + NH4SCN  [FeNCS] Cl2 + NH4Cl

Teise katseklaasi lisasin kolm tilka küllastatud raud(III)kloriidi.
- tulemuseks saime tumedama lahuse. Mis tähendab, et aineid ei olnud vajalik kogus reaktsiooni jaoks, mingit ainet oli rohkem, kui vaja. Selles katseklaasi suhtes oli ammooniumkloriidi rohkem

Kolmandasse katseklaasi lisasin kolm tilka küllastunud ammooniumtiotsüanaadi lahust.
-Selle tulemusel lahus muutus teisest tumedamaks. See tähendab, et tasakaal liikus saaduste tekke suunas.

Neljandasse katseklaasi lisasime veidi tahket ammooniumkloriidi. Ammooniumkloriidi Lahustades aine muutus heledamaks.
- See tähendab, et tasakaal liikus lähteainete tekke suunas.

Tasakaalukonstandi avalduse.
K1/k2=K (K-kiiruse konstandite muutumise konstant)K = ([FeNCS] Cl2 . NH4Cl) : (FeCl3 . NH4SCN)
Järeldus: …

Töö nr.5 – Aine sulamis ja keemistemperatuuri määramine. Katse 1, katse 2

Katse 1: Naatriumfosfaadi sulamistemperauuri määramine
Töö vahendid: 2 kapillari, keeduklaas, pliit, termomeeter.
Töö reaktiivid: Na2S203
Töö kirjeldus: Isetehtud kahte kapillarisse asetame veidi varem purustatud naatriumtiosulfaadi ning soojendame neid veevannis. Jälgime termometri näiteid ning paneme kirja temperatuuri, millel aine hakkab sulama ja lõppeb sulama. Kordame katset, kuid hakkame seda veetemperatuuriga 10oC madalam eelneva katses aine sulamistemperatuurist. Hoolikult jälgime termometrit ning panemekirja orienteeruvat naatriumtiosulfaati sulamistemperatuur ning võrdleme selle tegelikiga( t=48oC)
Saadud andmed: Esimesel katsel aine hakkas sulama 47 kraadil ja lõpetas sulamist 49 kraadiga. Teisel katsel asetasime 37oC vette uut kapillari uue ainega ning aeglaselt tõstsime veevanni temperatuuri. Aine hakkas ja lõpetas sulamist 48 kraadi juures.
Järeldus: Saadud andmete põhjal määrasime naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuriks 48oC. Saadud tulemus jäi samaks mis tegelik sulamistemperatuur.
Katse 2: Tetraklorometaani keemistemperatuuri määramine
Töö vahendid: Katseklaas , leegipõleti, termomeeter.
Töö reaktiivid: Tetraklorometaan .
Töö kirjeldus: Asetame 4 cm3 tetraklorometaani katseklaasi ning sulame seda termomeetriga korgiga . Termomeetrit asetame nii, et uuritavast ainest ta oleks 3 cm kõrgusel, et tulemused oleksit täpsemad. Keemis temperatuuri mõõdame siis kui termomeetri otsal tekkivad kondensaadi tilgad . Katset kordame 3 korda
Saadud tulemused: 1) 45oC, 2)40oC, 3) 40oC. Keskmine: (45+40+40) / 3 =41,66oC
Järeldus: Saadud tulemustest võib järeldada et tetroklorometaani keskmine sulamistemperatuur on umbes 42oC.

Töö nr 6: HCl ja NaOH vahelise neutraliseerimisreaktsiooni soojusefekti määramine

Töö vahendid: Katseklaas , termomeeter
Töö reaktivid: HCl ja NaOH
Töö kirjeljus:

valasime keeduklaasi 100 cm3 1M HCl lahust.

Valasin kalorimeetrisse 100 cm3 1M NaOH lahust ning panime kirja selle algtemperatuuri
T1=21oC

Segasime kaks ainet kalorimeetris ning termomeetriga vaikselt segades, määrasime kõrgeim temperatuuri

T2=27oC
Δt=6oC

Kui saadud lahuse tiheduseks võtta 1cm3=1gr ja erisoojuseks 4,187*103(J/(kg*K)), siis võime öelda, et saadud 200ml lahust kaalub umbes 200 grammi( 0,2 kg). Seejärel saame leida saadud soojushulk
Valem: qr = c . m . Δt
qr = 4,18 . 200 . 6 = 5016 J

Arvutasin neutralisatsioonireaktsioonientalpia tekkinud vee moolide hulka arvestades
Arvutusi tegin saadud moolide suhtes. Kuna 1 liitris on ainet on 1 mol, siis 100 ml on 0,1 mol.
Et saada soojus hulka 1 mooi kohta, siis Q1 mol = Q0,2 mol / 0,2
Q1 mol = 5016 / 0,1 = 50160 J
Kuna tegemist on ainest soojuse (energia) eraldumisega siis
Q1 mol = -50160 J = -50,16 kJ

Arvutan soojusefekti.
Ioonvõrrand: H+ + OH- = H2O.
ΔfHH2O - ΔfHOH = ΔfH
-285 -(-230) = -55,8

Arvutasin katseliselt saadud tulemuse ja teoreetilise tulemuse vahelise erinevuse.

(50,16-55,8): (50,16:100) = 11,24 %

Järeldus: Katselises leitud reaktsioonientalpia viga oli 11,24%.

Praktikum 2

Töö nr. 7: Lahused ja lahustuvus, katse 3 ja 4

Katse 3: Tahkete ainere lahustuvus sõltuvalt temperatuurist
Töö vahendid: Katseklaasid, termomeeter
Töö reaktiivid: naatriumsulfaat , ammooniumnitraat.
Töö kirjeldus:

Valasime kahte katseklaasidesse 5 cm3 destilleritud vett

Määrasime vee algtemperatuuri:
T1=23oC

Lahustasime ühes katseklaasis mingi kogus naatriumsulfaati ning teeises ammooniumnitraati.

Määrasime katseklaaside maksimaalse temperatuuri muutust:
Ammooniumnitraadi lahus: tlõpp=8oC Δt= -5oC
Naatriumsulfaadi lahus: tlõpp=14oC Δt= 27oC
Järeldus: Ammooniumnitraadi lahustamiseks vees läks vaja rohkem kui tal endal on, see tõttu võttis ta endale soojusenergiat tema ümbritsevast veest. Seda reaktsiooni võib nimetada endotermiliseks. Kuid naatriumsulfaadi lahustamiseks läks energiat vaja vähem, kui eraldust. Üleliigne soojusenergija sattus ümbritseva vette. Hessist reaktsiooni nimetatakse eksotermiliseks.
Katse 4: Vask(II) sulfaat -5- vee kristallvee koefitsendi määramine
Töö vahendid: Leegipõleti, tiigel , kaalud.
Töö reaktiivid: CuSO4 * nH2O
Töö kirjaldus:

Asetasime tiihlisse mõni kogus Vask(II)sulfaat -5- veed. Kaalusime ja võrdlesime tiigli mass ainega ja aineta. Tulemuseks saime:
MCuSO4 * nH2O= 1,11 g

Soojendasime tiiglit põletileegil kuni CuSO4 * nH2O muutus valgeks ning hoidsime jahtumiseni eksikaatoris. Kordasime seda mitu korda ning määrasime minimaalse tiigli kaalu.

Enamus veest vaba CuSO4 * nH2O kaaluks saime
MCuSO4= 0,78g
Saadud andmed:
CuSO4 molaarne mass = 63++32+16*4= 159gr/mol
H2O molaarne mass = 2+16 =18 gr/mol
H2O Mass =1,11-0,78= 0,33 gr
CuSO4 mass =0,78 gr
CuSO4 moolide arv =0,78/159 = 0,0049
H2O molide arv =0,33/18= 0,0183
Arvutused:
n=Vee moolide arv/soola moolide arv= 0,0183/0,0049 =3,74
Järeldus: Arvutuste tulemuste põhjal leidsin et kristallvee koefitsent on 3,74

Töö nr. 7: katse 6 ja 7

Katse 6: Kristallhüdraadi tekkentalpia
Töö vahendid: Katseklaas, vatitükk
Töö reaktiivid: Na2S2O3 * 5H2O, dest vesi
Töö kirjeldus:

Kahte katseklaasi valasime 1cm3 dest. Vett.

lisame selles 3 g naatriumtiosulfaati (Na2S203)

Soojendame katseklaase ettevaatlikult täieliku lahustumisni sulgudes katseklaase vatiga.

Ootame, kui lahused jahtuvad toatemperatuurini.

Ühte katseklaasi korra loksutame

Teisse katseklaasi viskame kristalli tükki Na2S203
Tulemused:

Loksutades esimeses katseklaasis hakkasid kristallid tekkima , mis tähendab, et lahus on üleküllastunud ja üleliigsest ainest tekkib sade.

Teises katseklaasis visatud kristallitükk hakkas kasvama. See samuti tähendab et lahus on üleküllastunud ja üleliigne aine liitub kristallitükiga.
Järeldus: Naatriumtiosulfaadi üleküllastunud lahus on ebapüsiv.
Katse 7: Naatriumkloriidi protsentsisalduse määramine liiva-soola segus
Töö vahendid: lehter , filtripaber, keeduklaas, elektripliit, mõõtetsilinder, areomeeter.
Töö reaktiivid: Naatriumkloriid
Töö Kirjeldus:

Kaalume liiva ja soola segu

Asetame liiva ja soola segu filtrile, mis asub lehtris.

Loputame segu veega eraldades liiva soolast.

Saadud soola lahuse valame mõõtetsilindrisse ning jahutame 20oC

Asetame lahusesse areomeetri ning mõõdame soola lahuse tiheduse

Teen arvutused
Saadud katseandmed :
msoola liiva segu = 2,29 g
ρlahus =1,020/cm3
NaCl vees sisaldavus = 3,1% (Lisa 2 tabeli järgi)
Vlahus =70cm3
Arvutused:
mlahus = Vlahus * ρlahus= 70*1,020 = 71,4g
mNaCl = Mlahus * NaCl%= 71,4 * 0,031 =2,2134g
%NaCl liiva segus = Msoola liiva segu – MNaCl = 100 / 2,29 * 2,2134 = 96,65%
Leiame lahuse molaarse kontsentratsiooni:
MNaCl = 23 + 35 = 58g/mol
MH2O = 1*2 + 16 = 18g/mol
Kui 70cm3 lahuses on 2,2134g, siis 1000cm3 lahuses on 2,2134/70 * 1000 = 31,62 g
MNaCl ( molaarsus ) = mNaCl lahus 1000cm3 / MNaCl
=31,62 / 58 = 0,55 mol/dm3
Järeldus: Segus oli 2,2134 gr soola(NaCl) ning sellest sai lahus, mille tihedus on 1,020g/cm3. Soola sisaldavus lahuses on 3,1% ja lahuse molaarsuseks on määratud 0,55M.

Töö nr.8 katse 1

Katse 1:suhkru molaarmassi määramine krüoskoopilisel meetodil
Töö vahendid: Keeduklaas, elektripliit, trmomeeter, jahutussegu, uhmer
Töö reaktiivid: Distilleeritud vesi, suhkur(sahharoos C12H22O11)
Töö kirjeldus:

Peenestame suhkurt

Pipeteerime keeduklaasi 50 cm3 dest. Vett

Asetame keedklaas veega jahutussegusse

Paneme kirja temperatuuri, millel vees hakkab jää tekkima

Pipeteerime uuesse keeduklaasisse 50cm3 ning lisame 25 g peenestatud suhkurt

Uuesti määrame termomeetri näiteid kui suhkru lahus hakkab jäätuma
Saadud andmed
tvesi =0oC tsahharoosi lahus =-3,5OC
msuhkur =25g
mvesi =50g (kuna ρvesi=1,000/cm3)
Arvutused:

Leiame sahharoosi tegeliku molaar massi
MC12H22O11 = 12 * 12 + 22 + 11 * 16 = 342g/mol

Leiame sahharoosi teoreetilise molaarse massi, kasutades valemit M = (K * a * 1000)/(b * Δt)
MC12H22O11 teor = (1,86 * 25 * 1000) : (50 * 3,5) = 265,71 g/mol

Leiame molaarmassi vea
% = 100 - (MC12H22O11/100)* MC12H22O11 teor
% = 100 – (100/342) * 265,71 = 22,3%
Järeldus: Lahuses lahustunud suhkrul oli teoreetilise molaarmassi viga 22,3%

Töö nr.9 Katse 1, katse 2 a,b

Katse 1: Naatriumhüdroksüüdi lahuse molaarse kontsentratsiooni määramine
Töö vahendid: Keeduklaas, mõõtekolb, kooniline kolb , bürett.
Töö reaktiivid: metüülpunane, vesinikkloriidhape, naatriumhüdroksiid
Töö käik:

Leiame vajaliku naatriumhüdroksiidi koguse, eeldusega, et meil on vaja saada 0,25cm3 0,1M lahust:
1 liitris 0,1M lahuses on 0.1 mooli ainet. 0,25cm3 lahuses on 0,025 mooli ainet.
M(NaOH)=40 g/mol
Järelikult, 0,025 mooli kaal on 40*0,025 = 1g
m(NaOH)= 1g

Lahustame 1g NaOH 50cm3 dest. vees

Jahtunult kallame saadud lahuse 250cm3 mõõtekolbi ning lahjendame dest. veega mõõtejooneni, sulgeme kolb korgiga ning hoolega loksutame lahust.

Saadud lahusest pipeteerime 25 cm3 koonilisse kolbi ning lisame sellesse sama palju dest. vett.

Saadud lahusesse lisame 3 tilka metüülpunast.

Büretti loputame ning täidame vesinikkloriidhappega.

Tiitrime naatriumhüdraksüüdi lhust

Määrame kulunud vesinikkloriidhappe kulunud kogus kui naatriumhüdroksüüdi lahus läks roosaks . Korratame katset ning määrame aine hulka täpsusega 0,1 cm3
VHCl = 19,6 cm3
Arvutused:

LahusHCl =0,10428 M
NHCl = LahusHCl / 1000 * VHCl NaOH + HCl  H2O + NaCl
=0,10428/1000 * 19,6 = 0,00204 mol 1 mol 1 mol 1 mol 1 mol
Kuna HCl kulus sama palju moole kui NaOH, võime õelda, et lõplikus NaOH lahuses oli 0,00204 mooli NaOH-d. Järelikult :

Mmolaarsus NaOH = nNaOH /V
=0,00204 /0,025= 0,0816M
Järeldus: NaOH lõpliku lahuse molaarsus oli 0,0816 M
Katse 2 a,b: Vee kareduse määramine mahtanalüüsi abil
Katse a: Üldkareduse määramine
Töö vahendid: Pipet , vesi, büret.
Töö reaktiivid: NH4Cl, NH3 . H2O, ET00, EDTA (Triboon B)
Töö kirjeldus:

Pipeteerime 100 cm3 kraani vett keeduklaasi

Lisame sellele 5cm3 NH4Cl, NH3 . H2O puhverlahust, 0,02g indikaatorit ET00

Tiitrime saadud lahust 0,05M EDTA lahusega kuni punase värvi muutumiseni siniseks
VEDTA = 4,4 cm3
CEDTA = 0,05 M
Arvutused:

Määrame üldkaredus EDTA kulunid ruumala kaudu
Üldkaredus = (VEDTA * CEDTA *1000*1000)/(1000*100) (mg-mol/dm3)
Üldkaredus =(4,4 * 0,05 * 1000 * 1000)/(100*1000)= 2,2 (mg-mol/dm3)
Järeldus: Üldkaredus veel antud katses oli 2,2(mg-mol/dm3)
Katse b: Mööduva ehkkarbonaatkareduse määramine
Töö vahendid: Pipet, büret.
Töö reaktiivid: metüülpunane, vesinikkloriid
Töö kirjeldus:

Valmistame lahust 100 cm3 analüüsivast veest ja 3 tilgast metüülpunasest.

Tiitrime lahust vesinikkloriidilahusega kuni punase värvi tekkimiseni.
VHCl= 3,3 cm3 CHCl = 0,10406M
Arvutused:

Leiame mööduva karbonaatkareduse valemi järgi :
(VHCl * CHCl *1000*1000)/(1000*2*100) (mg-mol/dm3)
Mööduv karedus = (3,3*0,10406*1000*1000)/(100*2*1000) =1,71699 (mg-mol/dm3)
Järeldus: Mööduv karedus antud katses on 1,71699 (mg-mol/dm3)

Praktikum 3

Töö nr 10 Katse 2a ja katse 4

Katse 2a: Haped ja alused
Töö vahendid: TAP, universaalindikaatorpaber , fenoolftaleiini lahus
Töö kirjeldus:

TAPisse asetasin erinevad hapete ja aluste lahused

Kontrollisin need metüülpunasega ja fenoolftaleiiniga

Mõõtsin iga lahuse ph näidet indikaatorpaberiga
Ühend
Ff värv
Mp värv
Univ . Ind. näit
HCl; 0,01M
värvitu
Roosa
4
HNO3 ; 0,01M
Värvitu
Roosa
4
H2SO4; 0,01M
Värvitu
Roosa
1
H3PO4; 0,01M
Värvitu
Roosa
3
NaOH; 0,1M
Roosa
Kollane
11
CH3COOH ; 1M
Läbipaistev
Roosa
3
CH3COOH; 0,01M
Värvitu
Roosa
7
NH3.H2O; 0,01M
Värvitu
Oranž
5
NH3.H2O; 1M
Roosa
Roosa
5
NaCl; 0,1M
Värvitu
Kollane
6
Na2CO3; 0,1M
Roosa
Kollane
12
Al2(SO4)3; 0,1M
Värvitu
Roosa
3
NH4Cl; 0,1M
Värvitu
Oranž
5
H2O, deioniseeritud
Värvitu
Roosa
5
H2O, kraanivesi
Värvitu
Kollane
5
Glükoosi lahus; 0,1M
Värvitu
Roosa
5

Töö nr. 11, katse b

Sademe tekke ja lahustuvuskorrutise seos
Töö vahendid: TAP, Pb(NO3)2, NaCl, destilleeritud vesi, pipet.
Töö kirjeldus:

Lisame kahte TAP pessa 4 tilka 0,1 M Plii(II)nitraadi lahust.

Ühte pessa lisassin 4 tilka NaCl 1M lahust ja teisse 1 tilk NaCl 1M lahust ning 3 tilka dest. vett.

Vaatasin millises pesas tekkis sade

Sade tekkis esimeses pesas, kus oli 4 tilka NaCl 1M lahust. Teises sadet ei tekkinud.
Arvutused:

cPb2+ = 0,1/2 = 0,05 mol * dm-3
cPb2+(cCl-)2 = 1/4 = 0,125 (mol * dm-3)

cPb2+ = 0,1/2 = 0,05
CPb2+(cCl-)2 = 1/64 = 0,000781 (mol dm-3)

Ks( PbCl ) = 2 . 10-5 M3
Järeldus:

Töö nr 13 redoksreaktsioonid katse 1 ja katse 2c

Katse 1: Raua oksüdatsioon
Töö vahendid: katseklaas, liivapaber
Töö reaktiivid: Raud, 0,5M CuSO4
Töö kirjeldus:

Katseklaasi lisasime 20 tilka 0,5 M CuSO4 lahust

4 minutiks asetasime lahusesse liivapaberiga puhastatud raua tükki

Raua osa, mis oli lahuses sai vase värvuse.
Teeme reaktsiooni võrrandi:

CuSO4 + Fe -> FeSO4 + Cu
Cu2+ + 2ē -> Cu0
Fe0 + 2ē -> Fe2+
Järeldus: Raud hakkas CuSO4 toimel oksüdeeruma kuna raud on vasest aktiivsem metall

Töö nr 15 elektrokeemiline pingerida, katse 1a,b,c,d

Katse a

Töövahendid: tiigel, pipet, 0,5M vask(II) sulfaadi lahus, raudtraat, tsink .
Töökäik:

Pipeteerisime tiiglisse 10 tilka 0,5M CuSO4.lahust

Panime tiiglisse raudtraadi
-Raudtraat kattus õhukese rooste kihiga . Vase värvi.

Kordasin katset, aga asendasin raudtraadi tsingi tükiga.
Tsingi tükk muutus tumedaks.

Koostasin reaktsiooni võrrandid.
CuSO4 + Fe -> FeSO4 + Cu↓
CuSO4 + Zn -> ZnSO4 + Cu↓
Järeldus: Mõlema reaktsiooni puhul sadestus Cu, mis muutis raudtraadi vaskjaks ning tsingi tüki tumedamaks.

Katse b

Töövahendid: Tiigel, 0,5M pliietanaadilahus, tsink, pipet.
Töökäik:

Pipeteerisime tiiglisse 10 tilka 0,5M Pb(CH3COO)2 lahust.

Panime lahusesse tsingi tüki.
Tsingi tükile tekib must ja läikiv kiht.
Järeldus: Pb on Zn-ist vähem aktiivsem ja ning Zn-iga tõrjus Pb. Seetõttu tekib Zn-i tükile must ja läikiv Pb kiht.

Katse c

Töövahendid: TAP, pipet, 0,1M hõbenitraadi lahus, vasktraat.
Töökäik:

Pipeteerisime TAP pessa 5 tilka 0,1M AgNO3 lahust.

Puhastasin vasktraadi liivapaberiga eelnevast koroosiast.

Asetasin vasktraadi tüki lahusesse.
-Vase tükk muutus tumehalliks.
Järeldus: Cu on Ag-st palju aktiivsem, ning reageerib Ag-ga, selle tagajärjel tekib vasktraadi tükile tumehallikas hõbedane kiht.

Katse d

Töövahendid: tiigel, pipet, 6M HCl lahus, tsink, vasktraat.
Töökäik:

Pipeteerisime kahte tiiglisse 5 tilka 6M HCl lahust.

Asetasime ühte tiiglisse tsinki tüki.
-Tsingi reageeris alusega ning eraldus vesinik

Asetasin teise tiiglisse vasktraadi tüki.
-Vase tükk lahuses ei reageerunud
Järeldus: Zn reageerib alusega kuna ta on palju aktiivsem metall, kui vask-..

.DOCX Laadi alla originaalfail 21 lk · .docx · 29 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

antonkuv Õppematerjali autor

Protokoll on esitatud

Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum IV B-1 102074 Töö 8 : Lahuste kolligatiivsed omadused Katse 1: Suhkru molaarmassi määramine krüoskoopilisel meetodil Töö eesmärk : Reaktiivid: C12H22O11 ; H2O Töö käik: 100cm3 kuiva katseklaasi pipteerida 50 cm3 destilleeritud vett ja asetada 300 cm3 keeduklaasis olevasse lumest ja NaCl segust valmistatud klahusesse (100:5). Märkida vee temperatuur momendil, mil tekivad esimesed jääkristallid. Vee külmumistemperatuur mõõta termomeetriga 0,1oC täpsusega. Allajahtumisevältimiseks tuleb katse ajal vett klaaspulgaga segada. Külmumistemperatuuri saavutamise järel eemaldada keeduklaas jahutussegust ja raputada vette 25g eelnevalt uhmris peenestatud suhkrut. Kui suhkur on täielikult lahustunud, asetada keeduklaas uuesti jahutussegusse ja mõõta saadud lahuse külmumistemperatuur. Arvutada suhkru

Anorgaaniline keemia

Rohkem sarnaseid