31,87 % Järeldused: Nagu veaarvutuski näitab, tuleneb viga aatommassis (tegelikult peaks 63,5 olema, kuna tegu on vasega, meie saime 89,06) meie leitud erisoojusmahtuvusest. Viga tekkis möötmistulemustel, eeldatavasti temperatuuri mõõtmisel. Samuti võis minna liiga kaua aega metalli tõstmiselt keevast veest kalorimeetrisse ning selle ajaga võis metall juba osa soojusest ära anda. Töö nr. 3 - Keemilise reaktsiooni kiirus Katse 1. Reaktsiooni kiirus homogeenses süsteemis naatriumtiosulfaadi ja väävelhappe lahused Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + SO4 + S Töö eesmärk: Väävelhappe ja naatriumtiosulfaadi vahelise keemilise reaktsiooni kiiruse määramine reaktsioonil tekkiva amorfse väävli sademe alusel, sõltudes lahuse konsentratsioonist. Reaktiivid: Na2S2O3 - naatriumtiosulfaat H2SO4 - väävelhape Töö käik: Nelja katseklaasi möödetakse ~6 cm3 2%-list väävelhapet. Naatriumtiosulfaadi lahuste valmistamiseks võetakse neli katseklaasi ja nummerdatakse 1-4
aatommass on 59 (58,69). Kuna kasutatav metall jäi katse alguses määramata, siis ei saa leida ka katses tehtud viga. Samas võis kasutatud metall olla ka mitme metalli sulam. Sellest hoolimata näitab katse, et metalli aatommassi on lihtne leida ka katseliselt erisoojusmahtuvuse kaudu (Dulong-Petit´seadus: aatommass erisoojusmahtuvus 26000). Töö 3: Keemilise reaktsiooni kiirus Katse 1: Reaktsiooni kiirus homogeenses süsteemis naatriumtiosulfaadi ja väävelhappe lahused Määrati väävelhappe ja naatriumtiosulfaadi vahelise keemilise reaktsiooni kiirus reaktsioonil tekkiva amorfse väävli sademe tekke alusel: Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + SO4 + S Väävel eraldus kogu lahuses ühtlaselt jaotunud häguna ja reaktsioonikiirus määrati ajavahemiku kaudu, mis kulub lahuste kokkuvalamise hetkest hägu märkamiseni lahuses. a: Reaktsiooni kiiruse sõltuvus reageerivate ainete kontsentratsioonist
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum II 1 TÖÖ 5: AINE SULAMIS- JA KEEMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 1: NAATRIUMTIOSULFAADI SULAMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE Töö eesmärk: Leida katse läbi naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuur Töövahendid: Kaks klaas kapilaari, gaasipõleti, uhmer, naatriumtiosulfaat, termomeeter, keeduklaas, pliit Töö käik: Gaasipõleti kohal soojendati kaks klaastoru ja tõmmati kaks 50mm pikkust ja 1 kuni 2 mm pikkust kapillaari. Kapilaari ots suleti ja kapillaar täideti paari millimeetri naatriumtiosulfaadiga. Kapilaar kinnitati termomeetri külge ja asetati koos termomeetriga veega täidetud keeduklaasi, nii et vesi ei pääseks kapilaari sisse.
iseloomustatud hõbedad värviga (ehk Sc soobib ka) või ka mitme metalli sulam. Kuna kasutatav metall jäi katse alguses määramata, siis ei saa leida ka katses tehtud viga, aga katse viga võiks tuleneda temperatuuri ebatäpsest ülesmärkimisest, protokollis tehtud arvutus vigadest. 2 Töö nr 3: Keemilisi reaktsiooni kiirus Määrati väävelhappe ja naatriumtiosulfaadi vahelise keemilise reaktsiooni kiirus reaktsioonil tekkiva amorfse väävli sademe tekke alusel: Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + SO2 +S Väävel eraldub kogu lahuses ühtlaselt jaotunud häguna ja reaktsiooni kiirust määrame ajavahemiku kaudu, mis kulub lahuste kokkuvalamise hetkest hägu märkamiseni lahuses. Katse 1a: Reaktsiooni kiirus homogeenses süsteemis natriumtisulfaadija väävlhappe lahused. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus reageerivate ainete kontsentratsioonist Töö eesmärk
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum II Töö 5: Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari
Tiitrimiseks kulunud naatriumtiofosfaadi maht: 15,45 ml G(naatriumjodiid)=1g Pipeteeritud etanoolilahuse hulk= 10ml Pimekatse Tiitrimiseks kulunud naatriumtiofosfaadi maht: 20,70 ml G(naatriumjodiid)=1g Pipeteeritud etanoolilahuse hulk= puudub Arvutused ( AK - AK1) x 0,00115 Etanooli sisaldus X arvutatakse valemiga: X = G , kus A- kaaliumkromaadi maht, ml K- kaaliumkromaadi normaalsuskoefitsent B- tiitrimiseks kulunud naatriumtiosulfaadi maht, ml K1- vastava naatriumtiosulfaadi koefitsent G- kaaliumjodiidi kaalutis, g K leidmiseks tuli abiks võtta pimekatse, mille puhul puudus etanool e. X=0. See tähendab, et AK- BK1= 0 BK1 K = A 20,70 x1,0 K = = 2,07 10 15,4 +15,45 Vkesk = =15,425 2 (10 * 2,07 -15,425 *1,0) * 0,0015 * 250 * 250 X = = 3,791g 1*10 *10
mõõtes kiirustades. 2 TÖÖ 3 2.1 KATSE 1 A – KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS Töö eesmärk: Reaktsiooni kiiruse sõltuvus reageerivate ainete kontsentratsioonist Töövahendid: 8 katseklaasi, 8 korki, 2 katseklaasi alust, pipett, 24 ml 2%-list H2SO4, 15 ml 2%-list Na2S2O3, 9 ml H20, kell. Töökäik: Mõõdeti nelja katseklaasi 6 ml 2%-list väävelhapet. Siis mõõdeti 4 katseklaasi erinevat 2%-list naatriumtiosulfaadi ja vee lahust, vahekordades: 6 ml Na2S2O3 / 0 ml H20 4 ml Na2S2O3 / 2 ml H20 3 ml Na2S2O3 / 3 ml H20 2 ml Na2S2O3 / 4 ml H20 Seejärel segati kokku väävelhape ja naatriumtiosulfaad esimeses katseklaasis, pandi peale kork ning segati kiiresti seda kaks korda ümber keertes. Mõõdeti aeg lahuste kokkuvalamise hetkest hägu tekkimiseni ning hägu tekkimise aeg kanti tabelisse
graafikute koostamine. Töö ülesanne Reaktsioonikiiruse sõltuvuse uurimine lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töövahendid 8 katseklaasi, kork katseklaasi jaoks, büretid(25ml, ühik 1ml), keeduklaas, elektripliit, termomeeter(kuni 100oC, ühik 1oC, ty 25-1102.043-83 TC-4M). Stopper 419CA. Töö käik Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil: Na2S2O3+ H2SO4 Na2SO4 + H2O+ SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ 1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Töö õnnestumiseks on tähtis puhtus ja täpsus. 1. Katse 1- reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist. Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on
temperatuurist. Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O +SO2 + S Selles reaktsioonid tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkeks kuni hägu tekkeni mõni minut. (Töö õnnestumise eelduseks on puhtus katseklaasid tuleb hoolikalt pesta kraanivee ning harjaga ja destilleeritud veega, büretid loputada töölahusega). Katse 1 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist:
Järeldus:Mida väiksem protsent oli lahuses Na2S2O3 e, seda kauem võttis aega, et hägu tekiks.Esimene katse oli ka küllaltki ebatäpne, sellep. et ei olsanud näha hägu tekkimist ning kella panime kinni hägu tekkimise erinevatel faasidel.Ei olnud korrapära b) Töö Eesmärk: Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist. Töö Käik: Nelja nummerdatud katseklaasi (1,2,3,4) mõõta 4 cm3 naatriumtiosulfaadi 2%-list lahust ja teise nelja (1*,2*,3*,4*) 4cm3 väävelhappe 2%-list lahust. Keeduklaasi valada vett ja asetada selle kõik katseklaasid. Viie minuti pärast valada katseklaasist 1* väävelhape naatriutiosulfaadi lahusesse 1. Lahused kiiresti segada ja mõõta aeg lahuste kokkuvalamise hetkest hägu tekkimiseni. Mõõta vee Temperatuur. Keeduklaasis oleva vee temperatuuri tõsta 10
2 4 1 segamisanum (D=210 mm), 2 segisti, 3 võll, 4 peegeldi, 5 mootoriblokk koos regulaatori ja mõõteriistadega, 6 mõõteriist võimsuse, energia jt elektriliste suuruste mõõtmiseks, 7, 8 andur ja mõõteriist vastavalt töö eesmärgile, 9 ventiil, 10 rotameeter. Katses kasutatavad reaktiivid 1. Naatriumsulfiti vesilahus: 10-12 l Na2SO3 lahust kontsentratsiooniga 20-25 g/l. 2. Naatriumtiosulfaadi lahus: Na 2S2O3 - 0,1 N. 3. Joodi lahus: J 2 + KJ, 0,1 N. 4. Tärklise 0,5 %-line lahus. 5. CuSO4 1 M lahus. Töö käik 1. Valmistasime naatriumsulfiti vesilahust 2. Määrasime jodomeetriliselt Na2SO3 kontsentratsiooni lahuses. Selleks 250 ml mahuga koonilisse kolbi pipeteerisime 25 ml 0,1 N J 2 + KJ lahust ja lisasime joodilahusesse, vältides analüüsitava lahuse kokkupuudet õhuga, 10 ml proovi reaktorist. Proovi tiitrisime
2 4 1 segamisanum (D=210 mm), 2 segisti, 3 võll, 4 peegeldi, 5 mootoriblokk koos regulaatori ja mõõteriistadega, 6 mõõteriist võimsuse, energia jt elektriliste suuruste mõõtmiseks, 7, 8 andur ja mõõteriist vastavalt töö eesmärgile, 9 ventiil, 10 rotameeter. Katses kasutatavad reaktiivid 1. Naatriumsulfiti vesilahus: 10-12 l Na2SO3 lahust kontsentratsiooniga 20-25 g/l. 2. Naatriumtiosulfaadi lahus: Na 2S2O3 - 0,1 N. 3. Joodi lahus: J 2 + KJ, 0,1 N. 4. Tärklise 0,5 %-line lahus. 5. CuSO4 1 M lahus. Töö käik 1. Valmistasime naatriumsulfiti vesilahust 2. Määrasime jodomeetriliselt Na2SO3 kontsentratsiooni lahuses. Selleks 250 ml mahuga koonilisse kolbi pipeteerisime 25 ml 0,1 N J 2 + KJ lahust ja lisasime joodilahusesse, vältides analüüsitava lahuse kokkupuudet õhuga, 10 ml proovi reaktorist. Proovi tiitrisime
vt2 reaktsioonikiirus temperatuuril t2 reaktsiooni temperatuuritegur ( 2...4) Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus, büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Kasutatud uurimis-ja analüüsimeetod ning metoodikad: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O +SO2 + S Selles reaktsioonid tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkeks kuni hägu tekkeni mõni minut. (Töö õnnestumise eelduseks on puhtus katseklaasid tuleb hoolikalt pesta kraanivee ning harjaga ja destilleeritud veega, büretid loputada töölahusega). Katse 1 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist:
Katse ei ole õnnestunud. Põhjuseks võib olla mõõtmise viga või braakiga termomeeter. Töö nr.3 Keemilise reaktsiooni kiiruse sõltuvus muutuvast kontsentratsioonist ja muutuvast temperatuurist. Katse 1(a) Töö vahendid: 8 katseklaasi, sekundimeeter. Töö reaktiivid: Väävelhappe (2% lahus), Na2S203 (2% lahus) Töö kirjeldus: Nelja katseklaasi valame 6cm3 väävelhapet ja nendesse valame sama palju erinevate kontsentratsioonidega naatriumtiosulfaadi lahuseid vastavalt tabelile. Mõõdame ajavahemikku lahuste kokkupuutest kuni lahustel valge-halli värvi tekkimiseni, ehk lahuste reaktsiooni kiirust. Katseklaasi nr. Na2S203, H2O, cm3 Na2S203 Aeg Reakt. Kiirus cm3 b lahuses T, s s a a/(a+b)
Eksperimentaalne töö 2 Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine graafikute koostamine. Kasutatavad ained: 2%-ne Na2SsO3, 2%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid: Büretid, 8tk katseklaasi, kummikorgid, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. Na2S2O3+H2SO4-+Na2SO4+H2O+SO2+S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on kergelt jälgitav ning suhteliselt lahjade lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Katse 1 Kaheksa katseklaasi jagan neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erineb
Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne Na2SO4 lahus Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete konsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. NaS2O3+H2SO4 Na2SO4+H2O+S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamisel hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. KATSE 1 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks
Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne Na2SO4 lahus Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete konsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. NaS2O3+H2SO4 → Na2SO4+H2O+S↓ Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamisel hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. KATSE 1 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist
Reaktsiooni kiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid Katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, keeduklaasid (50 mL ja 400 mL), termomeeter, elektripliit, automaatpipetid (1 mL ja 5 mL), pipeti otsikud. Töö käik Reaktsiooni kiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea teostada väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O + SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on kergelt jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ 1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Töö õnnestumise eelduseks on puhtus. Katseklaasid tuleb enne töö algust pesta hoolikalt kraanivee ja harjaga ning loputada 2...3 korda destilleeritud veega. Samuti toimitakse kahe katse vahel ning töö lõpul
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- TheresaVõlma praktikum II B-1 102074 Töö 6 HCl ja NaOH vahelise neutralisatsioonireaktsiooni soojusefekti määramine Töö eesmärk: Välja arvutada katseliste andmete põhjal neutralisatsiooni soojusefekt. Reaktiivid: HCl vesinikkloriid (tugev hape) NaOH naatriumhüdroksiid (tugev alus) Töö käik: Kuiva keeduklaasi mõõta 100cm3 1 M HCl lahust. Teise kuiva, soojusisolaatoriga varustatud 250 cm3 keeduklaasi mõõta 100 cm3 1 M NaOH lahust ja mõõta selle temperatuur. Valada kiiresti HCl NaOH lahusesse ja termomeetriga segades määrata lahuse kõrgeim temperatuur. Saadud 0,5 M NaCl lahuse tiheduse ja erisoojusmahtuvuse võib lugeda vastavate vee parameetritega: c= 4,18 J g-1 K-1 ja = 1 g cm-3. Saadud lahuse mass on seega 200g. Nende andmete põhjal on võimalik arvutada reaktsioonil eraldunud soojushulka...
Rakvere Eragümnaasium Keemia referaat Juhendaja: Anneli Veelmaa Koostaja: Mari-Liis Höövel 11.B. Rakvere 2009 Sisukord Vihmasadu tellimise peale ja geofüüsikaline sõda...............................................................................3 Hõbe ja fotograafia...............................................................................................................................4 Hõbevesi ja kuningas Kyros. Kiriku ,,Püha vesi"................................................................................5 Hõbe teaduses, tehnikas ja olmes.........................................................................................................6 2 Vihmasadu tellimise peale ja geofüüsikaline sõda Vesi on pilvedes veeauru, piiskade...
t ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O + SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ 1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Katse 1 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum III B-1 102074 Töö 7: Lahused ja lahustuvus Katse 3: Soojusefekt aine lahustumisel Töö eesmärk: Jälgida temperatuuri muutust reaktiivide vesilahuste valmistamisel. Reaktiivid: H2O vesi ; NH4NO3 ammooniumnitraat ; Na2SO4 naatriumsulfaat Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 5 cm3 destilleeritud vett ning möödetakse selle temperatuur. Ühte katse klaasi lisada 3 g ammooniumnitraati ning teise 3 g naatriumsulfaati. Termomeetriga ettevaatlikult segades jälgida temperatuuri muutusi ning märkida üles suurim erinevus algtemperatuurist. Katse andmed: Katseklaasi sisu Algtemperatuur Lõpptemperatuur Suurim erinevus O O C C ...
Kasutatud arvutusvalemeid: , kus vt1- reaktsioonikiirus t 2 t1 temperatuuril t1 vt 2 vt1 10 vt2- reaktsioonikiirus temperatuuril t2 - reaktsiooni temperatuuritegur (2...4) Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil Na2S2O3 + H2SO4 → Na2SO4 + H2O + SO2 + S ↓ Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ 1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Kasutatud kemikaalid: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-
Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik : Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O + SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ 1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Töö õnnestumise eelduseks on puhtus. Katseklaasid tuleb enne töö algust pesta hoolikalt kraanivee ja harjaga ning loputada 2...3 korda destilleeritud veega. Samuti toimitakse kahe katse vahel ning töö lõpul.
Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O + SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ 1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Katse 1 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks
temperatuurist Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Kasutatavad ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Katse õnnestumise eelduseks on puhtus. Katseklaasid tuleb enne töö algust pesta hoolikalt kraanivee ja harjaga ning loputada 2...3 korda destilleeritud veega. Samuti
keeduklaas, elektripliit, stopper, kraadiklaas, 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töö käik Katse 1 → Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O + SO2 + S ↓ Tekkiv väävlisade on hõlpsati jälgitav. NB! Töö õnnestumiseks on vaja puhtust. Katseklaasid tuleb hoolikalt pesta ja loputada. Eksida ei tohi bürettide täitmisel. Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasist paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadi lahus, mille kontsentratsioon paariti erineb. Esimene katseklaaside paar: 1. 6 cm3 H2SO4 2. 6 cm3 Na2S2O3 Teine katseklaaside paar: 1. 6 cm3 H2SO4 2. 4 cm3 Na2S2O3 ja 2 cm3 destilleeritud vett Kolmas katseklaaside paar: 1. 6 cm3 H2SO4 2. 3 cm3 Na2S2O3 ja 3 cm3 destilleeritud vett Neljas katseklaaside paar: 1. 6cm3 H2SO4 2. 2 cm3 Na2S2O3 ja 4 cm3 destilleeritud vett
graafikute koostamine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne Na2SO4 lahus Kasutatud uurimis- ja analüüsmeetodid ning metoodikat: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete konsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. NaS2O3+H2SO4 Na2SO4+H2O+S Reaktsioon on 1. järku. Vaatasin selle koenfitsentide järgi. Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjadeSelles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamisel hetkest kuni hägu tekkimiseni
Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil Na2S2O3 + H2SO4 → Na2SO4 + H2O + SO2 + S ↓ Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ 1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Katse 1 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Kaheksa katseklaasi jagati neljaks paariks
määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained: 1%-ne Na S O lahus, 1%-ne H SO lahus. 2 2 3 2 4 Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil Na S O + H SO Na SO + H O + SO + S 2 2 3 2 4 2 4 2 2 Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ 1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Katse 1 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus,
temperatuurist Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Kasutatavad ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Katse 1 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on
koostamine. 2.2.2 Kasutatavad ained. 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. 2.2.3 Töövahendid. Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. 2.2.4 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + SO2 + S ↓ Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Katse 1 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist. Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus,
koostamine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid ja mõõteseadmed: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Kasutatud kemikaalid: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetod: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O + SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ 1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Katse 1: Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete konsentratsioonist Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus,
meetod, mis põhines hõbehalogeniide sisaldavate valgustundlike materjalide kasutamisel. Töödeldes hõbeplaadi hoolikalt poleeritud pinda joodiauruga, tekitati sellele valgustundlik hõbejodiidikiht. Valguse toimel moodustus selles kihis peitekujutis, mis ilmutati elavhõbeda auruga. Elavhõbe sadestus nendesse kohtadesse, kus säritamisel oli tekkinud peitekujutis ja moodustas hajusalt valgust peegeldava valge amalgaami. Seal, kuhu valgust ei olnud langenud, paljastus naatriumtiosulfaadi lahusega kinnistamisel peeglina läikiv hõbedapind. Positiivkujutis oli nähtav ainult kindla nurga all. Dagerrotüüpia peapuudused olid fotoplaatide vähene valgustundlikus ning võimatus saada kujutistest koopiaid. Dagerrotüüpiat rakendati peamiselt portreede tegemiseks kuni kolloodiumprotsesse leiutamiseni. Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikuste vahemikus 0,5 nm 0,5 mm. Teaduslik tehnilises kirjanduses nimetatakse optilist kiirgust ka valguseks, kuigi ajalooliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
