Keemia protokoll 5 (1)

Tallinna Ülikool - Keemia - Anorgaaniline keemia

3 HALB

Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma
praktikum v B-1 102074
Töö 10 : Elektrolüütiline dissotsiatsioon . Happed ja alused. Hüdrolüüs
Katse 2a : Happed ja alused
Töö eesmärk : Lahuse happelisuse ja aluselisuse määramine
Reaktiivid : 0,01M lahused : HCl, HNO3 , H2SO4, H3PO4, NaOH , CH3COOH , NH3·H2O ; 0,1M lahused: NaCl, Na2CO3, NH4Cl , Al2(SO4)3 ; 1M lahused: CH3COOH, NH3·H2O ; Värskelt valmistatud destilleeritud H2O ; kraanivesi ; 0,1M glükoosi lahus
Töö käik : Lahused kanda pipeti abil tilkanalüüsi plaadi (TAP) kahte pessa ca 4-5 tilka.

Universaalindikaatorpaberile kanda klaaspulgaga ühes reas olevatest igast TAP-pesast väike tilk lahust, kusjuures tilgaalune paberipind omandab lahuse pH-le vastava värvi, mida tuleb võrrelda indikaatorite karbi peal oleva skaalaga.

Esimesse pessa lisatakse indikaator fenoolftaleiini lahust (ff), mis muudab lahuse roosaks aluselises (pH > 7) keskkonnas, kui pH on > 8,2 ja jääb värvituks, kui pH on

Teise pessa lisatakse indikaator metüülpunase (mp) lahust, mis muudab happlise lahuse , pH 6,2, kollaseks.
Tulemused kanda tabelisse.
Ühend
ff värv
mp värv
Uni. Indik. näit
Aluseline/
Happeline
HCl 0,01M
VÄRVITU
PUNANE
4
Happeline
HNO3 0,01M
VÄRVITU
PUNANE
3-4
Happeline
H2SO4 0,01M
VÄRVITU
PUNANE
3
Happeline
H3PO4 0,01M
VÄRVITU
PUNANE
3
Happeline
NaOH 0,01M
ROOSA
KOLLANE
12
Aluseline
CH3COOH 0,01M
VÄRVITU
PUNANE
3
Happeline
CH3COOH 1M
VÄRVITU
PUNANE
4
Happeline
NH3·H2O 0,01M
VÄRVITU
KOLLANE
6-7
Happeline (nõrgalt)
NH3·H2O 1M
ROOSA(hele)
KOLLANE
9
Aluseline
NaCl 0,1M
VÄRVITU
ORANZ
5-6
Happeline (nõrgalt)
Na2CO3 0,1M
ROOSA
KOLLANE
10-11
Aluseline
Al2(SO4)3 0,1M
VÄRVITU
PUNANE
3
Happeline
NH4Cl 0,1M
VÄRVITU
PUNANE
5
Happeline
destilleeritud H2O
VÄRVITU
KOLLANE
6-7
Happeline (nõrgalt)
Kraanivesi
VÄRVITU
KOLLANE
6
Happeline (nõrgalt)
glükoosi lahus 0,1M
VÄRVITU
PUNANE
4-5
Happeline
Järeldused : Kui kasutada neid kolme määramisviisi saab üsna edukalt ja kindlalt määrata aine happelisuse/aluselisuse. Kui näiteks aine NH3·H2O 0,01M märkis universaalne indikaator happeliseks , kuid tegelikult on tegu aluselise lahusega. Kuid kuna mp märgib lahuse kollaseks, kui viimase pH on > 6,2 , ei saa ka selle järgi lahust aluselisek märkida (kuna neutraalne on alles pH 7). Seetõttu on aine katseliselt happeline. Samas võib see tingitud olla sellest, et õhu süsihappegaas reageerib aktiivselt vesilahusega, tekitades vesinikkarbonaat hapet lahusesse. Samuti võivad lood olla destilleeritud veega (mis tegelikult peaks olena pH 7 ehk neutraalne)
Katse 4 : Soolade hüdrolüüs
Töö eesmärk: Uurida milliste sooladega toimub hüdrolüüsreaktsioon
Reaktiivid : NaCl, Na2CO3, NH4Cl, NH3·H2O
Töö käik : Uurida, milliste sooladega toimub hüdrolüüsireaktsioon. Kirjutada vastavad molekulaar - ja ioonvõrrandid. Millega on seotud lahuse pH muutumine hüdrolüüsireaktsiooni tagajärjel?
NaCl + H2O  NaOH + HCl
 Na+ + OH- + HCl  molekulaarsel kujul (ei dissotseeru hästi)
↓ ↓
Ioonilisel kujul, dissotseerub hästi
Na2CO3 + H2O  NaOH + H2CO3
 Na+ + OH- + H2CO3  molekulaarsel kujul (ei dissotseeru hästi)
↓ ↓
Ioonilisel kujul, dissotseerub hästi
NH4Cl + H2O  NH4+ + Cl- + H2O
↓ ↓
Ioonilisel kujul, dissotseerub hästi
Al2(SO4)3 + 3 H2O  Al2O3 + 3 H2SO4
 Al3+ + O2 - + H2SO4  molekulaarsel kujul (ei dissotseeru hästi)
↓ ↓
Ioonilisel kujul, dissotseerub hästi
Järeldused : Hüdrolüüsireaktsiooni tagajärjel muutub lahuse pH kas aluselises või happelises suunas. See on seotud vee ioonide reageerimisega nõrga happe või nõrga aluse ioonidega, mis rikub omakorda nende vahelise tasakaalu ja muutes lahuse pH-d. Kolmandas reaktsioonis hüdrolüüsireaktsioon ei toimunud, kuna vesi ei reageerinud NH4Cl-ga (google järgi reageerib, kuid saadused jäävad samaks, mis lähteained, seega sisuliselt reaktsiooni ei toimu, kuna ei teki uusi aineid. Küll aga langes lahuse temperatuur).
Töö 11 : Sademete tekkimine ja lahustuvuskorrutis
Katse b : Sademete tekke ja lahustuvuskorrutise seos
Töö eesmärk : Uurida sademe tekkimist
Reaktiivid: 0,1 M plii(II) nitraat [Pb(NO3)2] ; 1 M Naatriumkloriid (NaCl), destilleeritud vesi
Töö käik : Kahte TAP pessa mõõta ca 4 tilka 0,1 M plii(II) nitraadi lahust. Ühte pessa lisada 4 tilka 1M NaCl lahust ja teise 1 tilk 1M NaCl ja 3 tilka destilleeritud vett. Jälgida, kummas pesas tekib sade? Võrrelda katsetulemusi arvutuslike tulemustega, võttes arvesse, et aine sadeneb, kui ioonkorrutis lahustuvuskorrutise avalduses ületab lahustuvuskorrutise väärtuse. Või vastupidi, kui ioonkorrutis jääb väiksemaks lahustuvuskorrutisest, siis sadet ei teki. Arvutame, kui suur on Pb2+ - ja Cl- - ioonide kontsentratsioon lahustes enne ja pärast NaCl lisamist., arvestades lahjendamist reaktiivide segamisel , ning leiame ioonide kontsentratsioonide korrutised vastavalt lahustuvuskorrutise avalduse paremale poolele:
KS = CPb2+ · (CCl-)2 (mol dm-3)3
Pb2+ kontsentratsioon enne lahuste kokkusegamist on 0,1 M, kuna lahused segatakse 1:1-le, siis väheneb Pb2+ kontsentratsioon 2 korda, ehk on peale lahuste kokkusegamist 0,05 M
Cl- kontsentratsioon väheneb esimeses TAP pesas samuti kaks korda, kuna lahjendatakse 1:1-le Pb2+ga. Teises TAP pesas väheneb kontsentratsioon 8x, kuna on üks NaCl tilk 8 lahuse tilga kohta. Seega on kontsentratsioon 1/8 = 0,125 M
1.-ne lahustuvuskorrutis: 0,05 x (0,125)2 = 7,8 x 10-4 (mol dm-3)
2.-ne lahustuvuskorrutis: 0,05 x (0,5)2 = 0,0125 (mol dm-3)
Lahustuvuskorrutis, mis on tabelis: 2 x 10-5 (mol dm-3)
Seega, arvutuste järgi oleks pidanud mõlemas katseklaasis sade tekkima , ühes rohkem, teises vähem, kuna mõlemad möödetud tulemused tulid suuremad, kui Ning sade ka tekkis mõlemasse TAP pesasse.
Järelduses: Katselised tulemused kinnitasid teooriat! Teooria järgi pidi sade tekkima, kui arvutatud väärtus on suurem tabelis olevast . Meil olid mölemad väärtused suuremad ning tekkis sade. Esimeses katses oli sade väga vähe märgatav, teises aga oli palju sadet. Ja kuna lahustuvuskorrutis tabelis on antud 25oC juures, võib ka katselisi tulemusi (lahustuvusi) õigeks pidada, kuna klassiruumis umbes selline temperatuur võis ollagi.
Töö nr 12 : Kompleksühendid
Katse 3a : Komplekskatioonide saamine
Töö eesmärk : Vaadelda elavhõbe(II)nitraadi reaktsiooni kaaliumjoodidiga
Reaktiivid : Elavhõbe(II)nitraat – (HgNO3)2 ; Kaaliumjodiid – KI
Töö käik : TAP pessa pipteerida 2 – 3 tilka 0,5 M elavhõbe(II)nitraadi lahust ja lisada sellele tilkhaaval 1,0 M KI kahust, kuni algul tekkiv sade HgI2 lahustub kompleksiooni [ HgI4 ]2- tekke tõttu. Koostada reaktsiooni võrrand.
[Hg(NO3)2 + 4 KI + 2 H2O  2 KNO3 + HgI4 + 2 KOH + H2] Meie leitud keeruline variant
Õige reaktsiooni võrrand :
Hg(NO3)2 + KI  HgI2 + 2 KNO3
HgI2 + 2 KI  [HgI4]2- + 2 K +
Järeldused: Reaktsioon toimub kahes osas. Reaktsioonil oli kõige pealt näha oranži sademe tekkimist TAP pesa kuid KI juurdelisamisel see lahustus. Lahuses tekkinud kompleksioon on [HgI4]2 Nagu ka meie esialgsetest püüdlustest näha võis, on kompleksühendite tekkimine keeruline protsess, kus tegelikud reaktsioonid ei pruugi kohe silmnähtavad olla.
Töö nr 13 : Redoksreaktsioonid
Katse 1 : Raua oksüdatsioon
Töö eesmärk : Jälgida raua roostetamist, aru saada elektronide üleminekust
Reaktiivid : 0,5 M CuSO4 ; raudnael (Fe)
Töö käik : Katseklaasi võtta 20 tilka 0,5 M CuSO4 lahust ja asetada sinna 3 – 5 minutiks eelnevalt liivapaberiga korrosioonikihist puhastatud raudnael. Mis toimub? Koosta reaktsioonivõrrand, näidates elektronüleminekuid.
CuSO4 + Fe  Cu + FeSO4
Cu2+ + 2 e-  Cuo
Feo – 2 e-  Fe2+
Järeldused : Antud reaktsioon kirjeldas raudnaela roostetamist. Seda oli ka raudnaelalt silmaga näha – üsna kiiresti tekkis naelale pruun korrosiooni kiht.
Katse 2c : Jodiidioonide oksüdatsioon
Töö eesmärk : Jälgida reaktsiooni ja aru saada elektronüleminekutest
Reaktiivid : 0,5 M KI (kaaliumjodiid) ; 1% tärklise lahus ; 0,1 M HCl ; 3% H2O2
Töö käik : TAP pessa pipeteerida 4 – 5 tilka 0,5 M KI lahust, lisada 1 – 2 tilka 1%-list tärklise lahust, 2 tilka 0,1 M HCl lahust ja 3 tilka 3%-list H2O2 lahust. Mida võib tähele panna? Koostada reaktsioonivõrrand, näidates elektronüleminekuid.
tärklis
HCl + KI + (C6H10O5)n + H2O2  2 K+ I - + (H2 2+ O2 2-)  I2 0 + 2 K+ (OH)-
2 I- - 2 e-  Io
O1- + e-  O2-
Kõrvalreaktsioon : HCl + KOH  KCl + H2O
Järeldused : Lahuses reageerivad peamiselt ainult peroksiid ja kaaliumjodiid (vähemalt peareaktsioonis). Tärklist lisatakse lahusele, et näha kas reaktsioon toimub (värvis lahuse üna tumemustaks). Kõrvalreaktsioon võimaldas peareaktsioonil toimuda.
Töö nr 15 : Galvaanielement. Elektrokeemiline pingerida .
Katse 1 : Metallidse pingerida
Töö eesmärk : Uurida metallide pingerea seaduspärasusi
Reaktiivid: 0,5 M vask(II) sulfaat [CuSO4] ; Raudnael [Fe] ; 0,5 M pliietanaat [Pb( CH3COO )2] ; tsingi tükk [Zn] ; 0,1 M hõbenitraat [AgNO3] ; Vasktükike [Cu] ; 6 M vesinikkloriid [HCl]]
Töö käik: a) Portselantiiglisse pipeteerida 10 tilka 0,5 M CuSO4 lahust ja asetada sellesse puhastatud raudtnael. Korrakse katset, asenades raud tsingiga
CuSO4 + Fe  FeSO4 + Cu Raudnael roostetas
CuSO4 + Zn  ZnSO4 + Cu Zn tükike oksüdeerus
b) Porstselantiiglisse pipeteerida 10 tilka 0,5 M pliietanaadi lahust ja asetada sellesse tükike tsinki. Mis toimub ?
Pb(CH3COO)2 + Zn  Zn(CH3COO)2 + Pb Zn tükike oksüdeerub ( läheb mustaks, aga ennem läks mustemaks)
c) TAP pessa pipeteerida 4-5 tilka 0,1 M hõbenitraadi lahust ja asetada sellesse hästi puhastatud vasktraadi tükike. Mis toimub ?
AgNO3 + Cu  CuNO3 + Ag Vasktükk tõrjub hõbeda välja, aga aeglaselt.
d) Kahte portselantiiglisse pipeteerida 5 tilka 6 M HCl lahust ja asetada ühte tükike Zn, teise tükike Cu. Mis toimub ?
2 Zn + 2 HCl  2 ZnCl + H2
Cu + HCl  Reaktsioon ei toimu
Järeldused : Katses a) tõrjub tõrjuvad raud ja tsink Cu välja, kuna on elektronegatiivsemad. Täpselt sama on ka katsetes b) ja c), ehk Zn on elektronegatiivsem, kui Pb ja Cu on elektronegatiivsem, kui Ag. Katses d) esimeses reaktsioonis tõrjub Zn vesiniku vesinikkloriidist välha, kuna Zn elektronegatiivsus on sururem. Kuid teine reaktsioon ei toimu, kuna vase elektronegatiivsus on väiksem, kui vesinikul.
Seega, katsed kinnititasid teooriat: reaktsioonide toimumisest oli näha, et kõik reaktsioonid peale viimase toimusid ning seda oli ka silmaga näha. Ehk: suurema elektronegatiivsusega aine tõrjub ühendist väiksema elektronegatiivsusega aine välja.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 148 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

148 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

p2nta17 Õppematerjali autor

Protokollis võib esineda vigu. Tegemist on viienda praktikumi protokolliga.
Elektrolüütiline dissotsiatsioon. Happed ja alused. Hüdrolüüs

anorgaaniline keemia analüütiline keemia keemia protokoll

Sarnased õppematerjalid

docx

Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine

ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum IV Ühend pH FF Värv MP Värv Univ. ind. Aine Näit klass HCl; 0,01M 1,41 Värvusetu Roosa 4 Hape HNO3; 0,01M 1,97 Värvusetu Roosa 3 Hape H2SO4; 2,06 Värvusetu Roosa 3 Hape 0,01M H3PO4; 2,32 Värvusetu Kollane 4 Hape 0,01M NAOH; 0,01M 11,64 Roosa Kollane 8 Alus CH3COOH; 2,46 Värvusetu Roosa 4 Hape 1M CH3COOH; 3,22 Värvusetu Roosa 5 Hape 0,01M NH3*H2O; 9,05 Värvusetu Kollane 6 Alus 0,01M NH3*H20; 10,41 Roosa Kollane 10 Alus 1M NaCl; 0,1M 4,97 Värvusetu Roosa 6 S

Anorgaaniline keemia

doc

Anorgaaniline keemia

Alari Allika pedl-2 092126 Anorgaanilise keemia I Laboritöö Töö nr. 2- Metalli aatommassi määramine, katse 1. metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu. Töö eesmärk: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu. Töövahendid: Kalorimeeter,soojusisolatsiooniga varustatud keeduklaas(200-300cm3 ),keeduklaas (100 cm3),termomeeter,kaal,pliit Töö Käik: Kaaluda 0,01 g täpsusega 30-50g raskune metallitükk, siduda niidi ots ja riputada 10 kuni 15 minutiks keevasse vette

Anorgaaniline keemia

docx

Anorgaaniline keemia I protokoll

Protokoll Praktikum1 Töö nr.2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1(metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu). Kasutatud vahendid: Tundmatu metalli tükk(m=30,32g), vesi(m=92,114g), klaas(m=45,215g), termomeeter, kalorimeeter, pliit. Töö käik: 1. Kaalusime metallitükk ja klaasi kaalul, saadud tulemused panime kirja ja arvutasime vee massi(M klaas veega M klaas = Mvesi) 2. Mõõtsime vee ja metalli tükki algtemperatuuri 3. Asetasime metalli tükki keevasse vette 15 minutiks 4. Asetasime 100kraadi kuuma metalli tükki kalorimeetrisse 5. Jälgisime termomeetrit ja panime kirja kalorimeetris oleva vee maksimum temperatuuri. 6. Tegime vajalikud arvutused et leida metalli aatommassi ja määrata metalli Katse andmed: · Tundmatu metalli mass m1=0,0302kg · Vee mass m2=0,0921kg · Siseklaasi mass m3=0,04

rekursiooni- ja keerukusteooria

docx

Kompleksioonide saamine.

ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum V 1 TÖÖ 12: KOMPLEKSÜHENDID 1 Katse 3A Töö eesmärk: Kompleksioonide saamine. Töö vahendid: TAP pesa, pipett, Elavhõbe(II)nitraat, KI lahus. Töö käik: TAP pessa pipeteerida 2-3 tilka 0,5M elavhõbe(II) nitraadi lahust ja lisada sellele tilkhaaval 1,0 M KI lahust, kuni algul tekkiv sade HgI2 lahustub kompleksiooni [HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsioonivõrrand. Arvutused: Hg(NO3)2 + 2KI 2KNO3 + HgI2 HgI2 + 2KI [HgI4]2- + 2K+ 1.1.1 Katse 4 Töö eesmärk: Kompleksanioonide saamine Töö käik: Valiti reaktiivid NaCl, CuCl2, AgNO3 ja KCl et valmistada tiiglites AcCL ja CuOH2 sademed. Sademetelt valati ära lahus, lisades sademe tilkhaaval ammoniaagi vesilahust kuni selle lahustumiseni. Töövahendid: Kaks tiiglit, NaOH, CuCl2, AgNO3, KCl, 4 pipetti. Arvutused / Andmed:

Anorgaaniline keemia

docx

Kompleksühendid

ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum V 1 TÖÖ 12: KOMPLEKSÜHENDID 1 Katse 3A Töö eesmärk: Kompleksioonide saamine. Töö vahendid: TAP pesa, pipett, Elavhõbe(II)nitraat, KI lahus. Töö käik: TAP pessa pipeteerida 2-3 tilka 0,5M elavhõbe(II) nitraadi lahust ja lisada sellele tilkhaaval 1,0 M KI lahust, kuni algul tekkiv sade HgI2 lahustub kompleksiooni [HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsioonivõrrand. Arvutused: Hg(NO3)2 + 2KI  2KNO3 + HgI2 HgI2 + 2KI  [HgI4]2- + 2K+ 1.1.1 Katse 4 Töö eesmärk: Kompleksanioonide saamine Töö käik: Valiti reaktiivid NaCl, CuCl2, AgNO3 ja KCl et valmistada tiiglites AcCL ja CuOH2 sademed. Sademetelt valati ära lahus, lisades sademe tilkhaaval ammoniaagi vesilahust kuni selle lahustumiseni. Töövahendid: Kaks tiiglit, NaOH, CuCl2, AgNO3, KCl, 4 pipetti. Arvutused / Andmed

Anorgaaniline keemia

rtf

Anorgaaniline keemia III protokoll

Eksperimentaalne töö Töövahendid: Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Reaktiivid: 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3 H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape, Indikaatorid: · universaalindikaatorpaber pH hinnanguks võtta lahust klaaspulgaga ning kanda seda indikaatorpaberile. Võrrelda tekkivat värvust värviskaalaga pakendil, · fenoolftaleiin (ff) pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane), · metüülpunane (mp) pöördeala pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane, pöördealas oranz), Tahked soolad: Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl,

Anorgaaniline keemia

docx

pH mõõtmine, hüdrolüüs, elektrolüütide lahused

Töö ülesanne pH mõõtmine, hüdrolüüs,elektrolüütide lahused Töövahendid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtkolvid (100 ml), bürett, pipett (10 ml), keeduklaas (50 ml), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Kasutatud ained Reaktiivid- 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape. Indikaatorid- universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin (ff), metüülpunane (mp). Tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 ning tsingigraanulid. 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus. Ühte katseklaasi valada 2-3 ml 2M soolhapet, teise samapalju 2M etaanhapet. Kumbagi katseklaasi viia ühesugused tsingitükid. Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette. Energilisemalt mõjub tsingile HCl, sest on tugev hape, etaanhape on nõrk ha

Anorgaaniline keemia

docx

Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs

Üliõpilase nimi:_________________________ Õpperühm:____________________________ Kuupäev:____________________________ LABORATOORNE TÖÖ 3 Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs Töövahendid Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk Reaktiivid 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3 ⋅ H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe ja ammoniaakhüdraadi lahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, konts. sool- või lämmastikhape Indikaatorid: Universaalindikaatorpaber – pH hinnanguks võtta lahust klaaspulgaga ning kanda seda indikaatorpaberile. Võrrelda tekkivat värvust värviskaalaga pakendil. Fenoolftaleiin (ff) – pöördeala (värvuse muutumise pH

Anorgaaniline keemia

Rohkem sarnaseid