Happ Happe nimetus Soola Soola valem ja nimetus e nimetus valem HCL Vesinikkloriidhape kloriid Ca2+Cl-2 -kaltsiumkloriid e. soolhaape HBr vesinikbromiidhape bromiid Mg2+Br-2 -magneesiumbromiid HI vesinikjodiidhape Jodiid Al3+I-3 -alumiiniumjodiid HNO3 Lämmastikhape nitraat K+NO3- kaaliumnitraat H2SO3 sulfit Na+2SO32- -naatriumsulfit H2SO4 Väävelhape sulfaat Fe3+2(SO42-)3 raud(III)sulfaat H2S divesiniksulfiidhap sulfiid Fe2+S2- e H2CO süsihape karbonaat NA+2CO32- 3 -Naatriumkarbonaat H3PO4 Fosforhape ...
-Haped on liitained,mis koosnevad vesinik atioonist ja hape jääk anionist. Hapete isel. Tunnused: 1)hapu maitse 2)indigaatorite värvus muutub punaseks 3)reageerivad metallidega 4)reageerivad aluseliste oksiididega -Hapete liigid: 1)hapniku sisalduse järgi a)hapnikuta happed HCL-soolhape-T CH3COOH-äädikhape H2S-divesiniksulfiidhape-N HF-vesinikfluoriidhape-T HJ-vesinikjodiidhape-T HBR-vesinikbromiidhapeT b)hapnikhapped HNO2-lämmastikushape-N HNO3-lämmastikhape-T H2CO3-süsihape-N H2SO3-väävlishape-N H2SO4-väävelhape-T H3PO4-fosforhape-N H2SIO3-ränihape-N H4SIO4-ränihape-N -Haped on liitained,mis koosnevad vesinik atioonist ja hape jääk anionist. Hapete isel. Tunnused: 1)hapu maitse 2)indigaatorite värvus muutub punaseks 3)reageerivad metallidega 4)reageerivad aluseliste oksiididega -Hapete liigid: 1)hapniku sisalduse järgi a)hapnikuta happed HCL-soolhape-T CH3COOH-äädikhape H2S-divesiniksulfiidhape-N HF-vesinikfluoriidhape-T HJ-vesinikj...
OKSIID koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik (o.-a. II) ehk siis Lihtaine + hapnik = oksiid Aluseline oksiid on aluseliste omadustega, reageerib hapetega (enamus metallioksiide on aluselised. Aktiivse metalli oksiid + vesi = hüdroksiid ehk leelis ehk tugev alus) Happeline oksiid - on happeliste omadustega, reageerib alustega (enamus mittemetallioksiide on happelised) Enamik happelisi oksiide + vesi = vastav hape HAPE aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone (happeid liigitatakse 1. hapnikusisalduse järgi (hapnikhapped ja hapnikuta happed), 2. prootonite arvu järgi, 3. tugevuse järgi (nõrgad ja tugevad). Hapnikhape saadakse: happeline oksiid + vesi ALUS ehk hüdroksiid aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. (aluseid liigitatakse: 1. leelised (vees hästi lahustuvad tugevad alused), 2. nõrgad alused , mis enamasti vees ei lahustu) Leelis (IA ja IIA rühma metallide hüdroksiid) = tugevalt aluseline oksii...
on hapnik. Oksiidid jagunevad Happeline oksiid Aluseline oksiid Hapetele vastavaid oksiide Aluseline oksiid on alusele nimetatakse happelisteks (hüdroksiidile) vastav oksiid. oksiidideks. Enamasti on Happelised oksiidid mitte- metallioksiid. Oksiide nimetatakse a)Oksüdatsiooniastme kaudu b)Eesliidete järgi Haped Haped on liitained, mis annavad lahusesse. vesinikioone. Hapete iseloomulikuks on hapu maitse. Hapete kindlaks tegemiseks on vaja indikaatorit. Hapetes on vähemalt üks vesinikioon, aga seal kus on neid mitu nimetatakse mitmeprootonilisteks hapeteks. Hape reageerimisel metallidega, tekib teise saadusena hape anioonide ja metalli katioonide vahel sool. Alus Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiide. Hüdroksiidid on kristalsed ained, mis vees
tugevad, nõrgad ja mitteelektrolüüdid Elektrolüüdid: lahuses esineb Elektrolüüdid: lahuses Mitteelektrolüüdid : ioone esineb ioone lahuses ei esine ioone tugevad elektrolüüdid = ainult nõrgad elektrolüüdid = ioonidena osaliselt ioonidena soolad nõrgad haped lihtained NaCl Na +Cl CHCOOH CHCOO + H oksiidid Al(SO) 2Al³ + 3SO² CHCOOH + HO orgaanilised ained leelised CHCOO + HO KOH K + OH nõrgad alused tugevad haped NH · HO OH + NH HCl H + Cl - HCl + HO HOCl - hüdrooniumioonid KCO kaaliumkarbonaat ja lämmastikhape
Aniliin aromaatse amiini esindaja. (C6H5NH2) Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis. Äärmiselt mürgine: läbi hingamisteede, limaskestade ja naha. Ei lahustu vees hästi, kuna oma püsiva struktuuri tõttu on tema lahustamiseks vaja tugevat oksüdeeriat, lahustub eetris, benseenis või alkoholis Etanooli ja fenooli happelisus: reageerimisel leelisega muutub vaid väike osa alkoholist alkoholaadiks. Fenoolid tegelikult nõrgad haped kuid etanoolist tugevam, tänu delokalisatsioonile, mis stabiliseerib osakest Areenide füsioloogiline toime: narkootiline toime, pideval kokkupuutel kahjust närvisüsteemi, maksa ning vereloomeelundeid. Nahale mõjuvad ärritavalt, mürgised kuigi on ka selliseid mida kasutatakse ravimiteks nt aspiriin. areenide kasut,leidumine: eraldatakse kivisöetõrvast(toodet benseeni, touleeni jt)tubakasuits sisaldab mitmetsüklilisi areene, mis tugeva kantserogeense toimega. Lõhkeainena trinitrotolueen
Elektrolüütiline dissotsiatsioon Elektrolüüt- ioone sisaldavaid lahuseid moodustuvaine Mitteelektrolüüt- molekulaarne aine, mis lahustumisel ei moodusta ioone Dissotsioon- aineosakeste lagunemine väiksemateks osakesteks. Ioonseteainete diskosioon- Tugev elektrolüüt dissotseerub lahustumisel täielukult vabadeks ioonideks lahuses. Dissotsioono võrrandid : 1) 2) 3) 4) Elektrolüüt : NaCl- naatriumkloriid NaNO3- naatriumnitraat Mitteelektrolüüt: Orgaanilised ühendid, soolad, haped H2SO4- väävelhape NaCl- naatriumkloriid pH- vesinikioomide konsentrasiooni näitav suurus. Metallid ja mitte metallid Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid: · liitium · naatrium · kaalium · rubiidium · tseesium · frantsium Nimetus leelismetallid tuleneb sellest, et rühma kahe peamise esindaja - naatriumi ja kaaliumi - hüdroksiidid on iidsest ajast tuntud leeliste nime all.
1 Ahela pikkuse järgi oligopeptiidid 2-20 aminohappe jääki polüpeptiidid 21-50 jääke kui on rohkem, sis on valk 1.2 Sünteesi koha järgi ribosomaalsed; mitteribosomaalsed; fragmenteeritud (pikk polüpeptiidne ahel inaktiivne. Proteaasiga tehakse lühemaks, mis siis omavad aktiivsust või ei oma.) 1.3 Ülesande järgi signaalmolekulid; antioksüdantid; antibiootikumid; toksiinid. Peptiidides esinevad minoorsed haped või aproteinogeensed. 2. Biofunktsioonid antioksüdantsus pole toime suur, OH- radikaali püüdja puhverdusvõime eemaldavad laktaati, et atsidoosi ei tekeks kelateeriv toime antiglükosüülimine glõkoosi lisamine valgule, halb kui aktiivsele valgule glükoosi lisamisel muudetakse tema konformatsiooni ja funtsioon jääb täitmata (diabeet) 3. Glutatioon glutamaat-tsüsteiin-glütsiin
2. Tiitrime lahust vesinikkloriidilahusega kuni punase värvi tekkimiseni. VHCl= 3,3 cm3 CHCl = 0,10406M Arvutused: 1. Leiame mööduva karbonaatkareduse valemi järgi : (VHCl * CHCl *1000*1000)/(1000*2*100) (mg-mol/dm3) Mööduv karedus= (3,3*0,10406*1000*1000)/(100*2*1000) =1,71699 (mg- mol/dm3) Järeldus: Mööduv karedus antud katses on 1,71699 (mg-mol/dm3) Praktikum 3 Töö nr 10 Katse 2a ja katse 4 Katse 2a: Haped ja alused Töö vahendid: TAP, universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiini lahus Töö kirjeldus: 1. TAPisse asetasin erinevad hapete ja aluste lahused 2. Kontrollisin need metüülpunasega ja fenoolftaleiiniga 3. Mõõtsin iga lahuse ph näidet indikaatorpaberiga Ühend Ff värv Mp värv Univ. Ind. näit HCl; 0,01M värvitu Roosa 4 HNO3; 0,01M Värvitu Roosa 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
