4. Paneme kirja temperatuuri, millel vees hakkab jää tekkima 5. Pipeteerime uuesse keeduklaasisse 50cm3 ning lisame 25 g peenestatud suhkurt 6. Uuesti määrame termomeetri näiteid kui suhkru lahus hakkab jäätuma Saadud andmed tvesi =0oC tsahharoosi lahus =-3,5OC msuhkur =25g mvesi =50g (kuna vesi=1,000/cm3) Arvutused: 1. Leiame sahharoosi tegeliku molaar massi MC12H22O11 = 12 * 12 + 22 + 11 * 16 = 342g/mol 2. Leiame sahharoosi teoreetilise molaarse massi, kasutades valemit M = (K * a * 1000)/(b * t) MC12H22O11 teor = (1,86 * 25 * 1000) : (50 * 3,5) = 265,71 g/mol 3. Leiame molaarmassi vea % = 100 - (MC12H22O11/100)* MC12H22O11 teor % = 100 (100/342) * 265,71 = 22,3% Järeldus: Lahuses lahustunud suhkrul oli teoreetilise molaarmassi viga 22,3% Töö nr.9 Katse 1, katse 2 a,b
% () = () 100% m(lahus) = V * = 250*1,010 = 252,5g 1,639 () = 252,5 = 4,138 100 3) Leida NaCl lahuse molaarne kontsentratsioon.NaCl molaar mass on 58,5g/mol. () () = () 4,138 = = = 0,071 58,5 0,071 () = = 0,284 /³ 0,250
(aine erisoojus näitab, mis kulub ühe kilogrammi selle aine tº tõstmiseks ühe K võrra) (2)Q=m, kus - aine sulamissoojus(J/kg)(3) Q=Lm, kus L- aine aurustumissoojus (näitab hulka, mis kulub ühe selle aine kg aurustamiseks) Termodünaamika 2.printsiip: Kui süsteem läheb ühest olekust teise, siis tema entroopia kasvab. dS=dQ/T , kus dS- entroopia muut; dQ-soojushulk; T-absoluutne tº Gaaside isohooriline erisoojuse valem: Cv=iR/2M, kus Cv- isohooriline erisoojus (J/kgK); R-8.31; molaar ja vabadus Gaaside isobaariline erisoojuse valem: Cp=(i+2)R/2M, kus Cp-isobaariline erisoojus (J/kgK) Termodünaamika kujud: t=const| Q=A ehk U=im/2M RT P=const|A=pV ehk Q=U+pV; v=const A=0 Q=U Soojusmasinad on asjad, mis muudavad soojusenergiat mehaaniliseks tööks. Kolm osa: soojendi, jahuti ja töötav keha. Näiteks: aurumasin, bensiini/diiselmootor. Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa tarbitavast energiast muudab see masin mehaaniliseks tööks.eeta=A(Q1-Q2)/Q1*100%
o Reageerib vesinikuga katalüsaatori juuresolekul kõrgentatud rõhuga Kasutamine : pürotehnilistes segudes (paukherned(punane fosfor)); tuletiku tööstuses; on oluline element organismide arengus; kuulub luude koostisesse ja ATP koostisesse o Saagis=pr.saadus/teor.võimalik_*100% -------------=kasutatud/võetud_*100% o n - hulk moolides o M-molaar mass o Vm-molaar ruumala o N-molekulide arv o Na-avogaadro arv o n=m/M o n=V/Vm o n=N/Na o m=n*M o V=n*Vm o =m/V o m=*V
Molaarid Tavaliselt omavad 3 juurt - mesiobukaalne, mesiodistaalne ja palatinaalne, 3.-ndal molaaril võivad nad olla kokku kasvanud - seega vajalik/soovitatav eelnevalt röntgenülesvõte! Ekstraktsiooniliigutus rõhutatult luksatasioon vestibulaarsele, kuna seal luu õhem. Kui hambajuured väga harali, või tekib raskusi hamba lihtsal eemaldamisel, soovitan juured separeerida: eralda mesiobukaalne mesiodistaalsest ja need omakorda palatinaalsest ning eemalda juured eraldi. Kui 3. molaar e. tarkusehammas on tugevalt divergeerunud bukaalsele - seega hammas väljub samas suunas ja ei ole soovitav teda lukseerida vastassuunas vältimaks juur(t)e fraktuuri. Tangid: dd 16-17, 26-27 S-kujulised, tangipõskedel olev sakk jääb vestibulaarsele, palatinaalsele jääv põsk sile dd 18, 28 spetsiaalsed pikendatud põskedega tangid, juuretangid e. bajonetid Kangutid, luksaatorid: sirged, täägikujulised
on 196oC. Lämmastik ei põle ega soodusta põ- lemist. 12. MITTEME- SULAMIS-ja TIHEDUS ELEKTRI- OLEK, VÄRVUS, KEEMILINE TALLILINE KEEMISTEM- (molaar- JUHTIVUS LÕHN ja AKTIIVSUS ÜHEND PERATUUR mass) MÜRGISUS VÕI LAHUSTUVUS 3 NaCl Sulamistempera- 2,16 g/cm Väga hea Tahke lõhnatu Lahustub vees tuur on 801°C ja kristalne aine, mis
umbes 20. tiinuspäeval. Kodutuhkrutel on pärakunäärmed, mis toodavad tugevalõhnalist nõret. Tuhkrud pritsivad seda vaid ohu ja ehmatuse korral, vahel ka väga lõdvestunud olukorras. (Eesti tuhkrusõprade klubi, 2011) 2 Siseehitus Tuhkrutel on 14 või 15 ribi. Osa isenditel on ühel pool 14 ent teisel pool 15 roiet. Neil on viis põhilist paari süljenäärmeid: kõrvalsüljenääre, submandibulaar-, keelealune, molaar- ja sarnanääre. Keel on pikk ning vabalt liikuv, hambad teravad. Pikk söögitoru koosneb vöötlihastest. Kõht on lihtne ning suhteliselt suur. Peensool on lühike, umbes 190 cm, mis on 5 kehapikkust, ning koosneb kaksteistsõrmik-, tühi- ja niudesoolest. Jämesool on ainult 10 cm pikk ning lõppeb pärakuga. Pankreas on roosa või punane ning V-kujuline, mille üks ots ulatub kaksteistsõrmiksoolde ja teine mao ning põrna vahele. Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakus osas
134 1 18. Arvutusülesanded Aine hulk väljendab osakeste arvu. Aine hulga ühik on mool. Üks mool = 6,02 • 1023 osakest. molaar- n— osakeste mass mass ruumala molaarruumala ainehulk tihedus arv 3 g/mol dm = I dm3/mol mol g/cm g kg kg/kmol m3/kmol kmol kg/m IV n Molaarmass on ühe mooli aine mass. Molaarmassi arvutamiseks tuleb liita kokku
Adiabaatiliselt eksotermilise FA0 - rA d c b T C reaktsiooniga -töötava segureaktorisse juhitava toite reagendi A molaar. -toitevoo FA0 suhe võrdub = + - - 1 -15. gaasifasilise jadareaktsioonide puhul, -et leida optimaalne reaktsiooni kestvus -lähteainete kulu
Andmed : N = NA n n = n( Hg ) = = 6,74mol M 201g / mol m ( Hg ) = 0,1l = 1353, 4 g M ( Hg ) = 201g / mol N = 6,02 1023 6,74mol = 4,05 10 24 molekuli N A = 6, 02 10 23 Leida : N = ? N = 4,02 1024 1030 = 4,02 10- 6 = = 0,00000402molekuli N A - Avagaadro arv m - Aine mass M - Molaar mass N - Molekulide arv n - moolid Saime vastuseks 0,00000402 molekuli see muidugi ei tähenda, et molekulid osadeks jagunema hakkaks vaid seda, et tõenäoliselt ei ole pärast sellist lahjendamist enam alles ühtegi molekuli. Homöopaadid pakuvad välja, et vesi jätab ainete omadused meelde ja et molekulide olemasolu ei olegi tähtis.(Wikipedia 2009)Sellist omaduste ei ole ühegi aine puhul nähtud. Vesi puutub ajajooksul kokku tohutul hulgal erinevate ainetega ja kui kõik
väljendades gaasi ruumala muutust oleku võrrandi kaudu aga hüdraatne vesi aine molekulidega nii tugevast seotud, et jä-äb aine mille järgi komponendi auruosa rõhk vedela lahuse köhal võrdub V=nRT/P saame seose, et entalpia mutes on H=U+nRT. Et välja kristallumisel lahusest aine kristallide koostisse. Selliseid ühendeid vastava puhta komponendi auruosarõhu ja tema kontsentratsiooni tahkete ja vedelate ainete molaar ruumalad on gaasi omadega nimetatakse kristallhüdraatideks. Arvu, mis näitab ühe mooli ainega korrutisega lahuses. P=10 *X 1 +P20 *X2 võrreldes väikesed, võetakse ruumala mutes ja moolide arvu seotud vee moolide arvu nimetatakse kristallvee koefit-sendiks. 7. Redoksreaktsioonid. Elektrokeemia mutes arvesse ainult gaaside reaktsioonide puhul
sõltub ruumala muutusest, väljen-des gaasi ruumala muutust oleku seda nim kontrakstiooniks. Süst-i, kus üks on pihust-d ja ühtl jaot-d Elektroodipotensiaalid. võrrandi kaudu V=nRT/P saame seose, et entalpia mutes on teises aines nim. dispersseks süsteemiks. Kui disperseeritud aine Met-i aset-l vette siirduvad met-i ioonid vee pol-te mok-de H=U+nRT. Et tahkete ja vedelate ainete molaar ruumalad on osakeste mõõtmed on 10° - l0 7 meetrit, on süst jämedisp. Siia kuul külgetõmbejõu tõttu lahusesse ja met oman-b sinna jäänud ekt-de gaasi omadega võrreldes väikesed, võetakse ruumala mutes ja suspersioonid, kus tahke aine on pihustunud vedelikus. Siia kuul ka ülehulga tõttu negat, lahus aga posit laengu. Met-i negat laeng moolide arvu mutes arvesse ainult gaaside reaktsioonide puhul
Jäävhambaid - ühel kaarepoolel 8, kokku 32 1) lõikehambad INSISIIVID 2 (ph 2) DENTES INCISIVE toidu läbilõikamiseks 2) silmahammas KANIIN 1 (ph1) DENS CANINUS toidu haaramiseks/murdmiseks 3) eespurihambad PREMOLAARID 2 (ph 0) DENTES PRAEMOLARES tükeldamiseks 4) tagapurihambad MOLAARID 3 (ph 2) DENTES MOLARES mälumiseks - viimane molaar, tarkusehammas, ei pruugigi lõikuda või areneb rudimentaalsena - jäävhammaste värvus kollakas Piimahambaidon 20 - jäävhammastest u 2x väiksemad, värvuselt piimjad/sinakasvalged - juured krooniga võrreldes nõrgemini arenenud - lõikumine algab 6 kuu vanuselt, lõppeb u 24 elukuuks - ph vahetumine jh vastu algab 6. eluaastal, 14-16a on kõik hambad vahetunud Hamba osad: 1. KROON - ulatub suuõõnde (nähtav osa) 2
annaabi.ee 
