proteinuuria. Neuroborrelioos. Väsimus, töövõimelangus. 3. Kujuneb mõni nädal kuni kaks aastat peale haigestumist, tekivad liigesenähud. Diagnoosimine Anamneesis puugi hammustus Anamneesis puugi hammustus Haiguspilt Haiguspilt Laboratoorsed analüüsid Laboratuursed uuringud Ravi Hospitaliseerimine. Voodireziim ja esimesel kahel Antibiootikumid päeval puukentsefaliidiviiruse vastane immuunglobuliin Põletikuvastased preparaadid ja
Patogenees Avastatakse tavaliselt düsmenorröa, lastetuse või munasarjakasvajate tõttu tehtavate uuringute käigus. Östrugeen ja progesteroon mõjutavad endometrioosi kollet sama mehhanismiga kui endomeetriumi Esinemine Noortel naistel põhiliselt 35-45 aastastel naistel, anamneesis mitu sünnitust Tunnused Kolded võivad olla: punakad Emakas difuusselt suurenenud, näärmetaolised kõrgendikud, seina lihaskiht on paks ja näsad, läbipaistvad emakaõõs suur. Lihaskiudude vedelikupõiekesed ja valkjad vahel paikneb endomeetriumi täpid; pigmenteerunud meenutavaid näärmelisi tumesinised, pruunid või struktuure.
Osgood-Schlatteri haigus Osgood-Schlatteri (OS) haiguse olemus: 1903. aastal Osgood ja Schlatter eraldi üks teisest avaldasid oma tööd selle haiguse kohta Kasvuplaadi ruptuur tibia tuberkulis Üks sagedastest põlvevalu põhjustest nooremas eas Iseloomustab tibia tuberkuli valu ja turse Healoomuline, isemööduv OS haiguse etioloogia: Vaieldav 50% patsientidest anamneesis trauma Riskifaktorid: Vanus 8-15aastat Meessugu (M:N 3:1) Kiire luukasv Aktiivne spordiga tegelemine Kliiniline pilt: Peamine kaebus on valu 25% juhtudest valu on bilateraalne Objektiivselt: Turse tibia tuberkulist proksimaalsemalt Palpeeritav organiseeritud moodustis Põlveliigese funktsioon on normis Tibia tuberkuli hüpereemia Nelipealihase atroofiat Diagnoosimine: Kliiniline diagnoos RÖ ülesvõtte CT ja MRI rutiinselt ei kasuta RÖ põlveliigesest:
PERH-i kardioloogiaosakonda satub 23. Aastane noor naine, kes on varem olnud 1. nädala kestnud kõhulahtisuse,oksendamise ja süveneva jõuetuse tõttu hospitaliseeritud nakkushaiglasse salmonelloosi kahtlusega. Nakkushaiglas leitakse rütmihäired – VES, kodade virvendusarütmia paroksüsmid. Nakkushaiglas veedetud päeva jooksul rütmihäired sagenevad, lisanduvad erutusjuhte häired, VT episoodid, mistõttu toodi ta üle kardioloogiaosakonda. Õde võtab patsiendilt anamneesi ja kontrollib elutähtsaid näitajaid. Palavikku patsiendil ei ole, varasemalt on olnud terve ning ravimeid ei tarvita. Välisreisil ei ole käinud ja kõik ülejäänud pereliikmed terved, varasemaid rütmihäired perekondlikus anamneesis pole esinenud.
1.Absoluutsed vastunäidustused: - arteri või süvaveeni tromboos - südame isheemiatõbi - hüübimist soodustavad riskifaktorid, geneetiline või omandatud hüübivushäire - luupusantigeeni esinemine - alajäsemete immobilisatsioon ja pikaajaline voodiravi - kõrgvererõhutõbi - suitsetamine ja vanus üle 35.a - aktiivne maksahaigus, kolestaatiline ikterus, maksa adenoom, sapikivitõbi, porfüüria - hepatogestoos varasema raseduse ajal - gestatsioonherpes anamneesis - trofoblasti haigus - hüperlipideema - ajuhemorraagia anamneesis - fokaalne migreen - ajutine isheemia ka ilma peavaluta - tundmatu põhjusega günekoloogiline verejooks - rinnanäärme, emaka ja munasarjakasvajad, biopsial rinnas premaliigne epiteeli atüüpia - rasedus ja imetamine 2. Suhtelised vastunäidustused - suitsetamine - vanus üle 45.a. - tõusnud vererõhk - lähisugulastel noores eas esinenud pahaloomuline rinnanäärmekasvaja - südamerike - sapiteede düskineesia
järeldepressiooni kriteeriumidele. Skisofreenia järeldepressioon patsiendil on olnud viimase 12 kuu vältel üldistele kriteeriumidele vastav skisofreenne haigestumine; osa skisofreenia sümptomeid püsib veel praegugi; depressiivsed sümptomid on juhtivad ning häirivad, vastates depressiivse episoodi kriteeriumidele ja on kestnud vähemalt 2 nädalat. Residuaalne skisofreenia esiplaanil skisofreenia negatiivsed sümptomid: anamneesis on vähemalt üks selgekujuline, skisofreenia diagnostilistele kriteeriumidele vastav psühhootiline episood; vähemalt aastapikkune periood, mille vältel ägedate sümptomite, nagu luulumõtete ja hallutsinatsioonide intensiivsus ja esinemissagedus on olnud minimaalne või oluliselt nõrgenenud puudub dementsus või aju muu orgaaniline haigus või häire; puuduvad krooniline depressioon ja hospitalism, mis piisavalt seletaks negatiivsete häirete olemasolu.
võib süveneda emotsionaalse stressi ajal ja pärast higistamist. Tugeva sügeluse tõttu on ööuni häiritud, seetõttu tekib päevane väsimus, tähelepanu hajub kergesti ja tekivad töö-ja õpiraskused (ITK 2012). 5. DIAGNOOSIMINE 4 AD diagnoositakse peamiselt kliiniliste sümptomite ja anamneesi põhjal. Diagnoosi põhitunnuseks loetakse sügelust. Lisaks sellele peab esinema vähemalt kolm lisakriteeriumit järgnevast loetelust: Anamneesis esineb lööve kindlates kehapiirkondades; Varem on esinenud või praegu esineb painutuspiirkondade AD; Nahk on kuiv; Haiguse sümptomid on tekkinud enne teist eluaastat; Haige anamneesis esineb allergiline riniit või astma. Diagnoosi aitab kinnitada ka perekonnas esinevad atoopilised haigused või atoopiline dermatiit. Imikueas AD eristamine keeruline, sellele viitab peamiselt näo, käsivarte ja säärte sirutuskülgede haaratus (Võikar 2010)
õpib edukalt ratastooli ja ratastooli ratastooli kasutamine, kasutamisega. kasutama iseseisvalt. anamneesis 27.05 Patsient kukkumised. kasutab ratastooli edukalt
Väärkohtlemise tagajärjed. Korduv kahjustav käitumismuster, nt. füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise tagajärg, psühhomaatilised haigused, mille põhjustajaks on stress. Hirm loob suhted, kus pole usaldust ning tõe varjamine saab lapse eesmärgiks, sinikat- ja marrastused kehapiirkonnas jm. surm, prostitutsioon, alkoholism, narkootikumid, koolist välja langemine, kriminaalne käitumine, psühhiaatrilised probleemid. Erinevas vanuses vigastuste jäljed või anamneesis korduvad traumad. Anamnees ei vasta kliinilisele pildile, selles on ebatäpsused ja see muutub ajas. Väär koheldud lapse abistamine-Oluline roll on naabritel, sugulastel, kes peaksid ka vastavaid asutusi teavitama, kui neil tekib kahtlus, et last on väär koheldud. Väärkohtlemise peatamiseks on oluline võrgustikutöö, mis on juhitud koostööd eeldav sotsiaaltöö meetod, kuhu kuuluvad abivajaja, tema vanem või seaduslik esindaja ning sotsiaal- ja ametnikevõrgustik
Esimene staadium jutukus, aktiivsus, somaatilised nähud (silmavalgete punetus, tahhükardia, peapööritus). Teine staadium endassetõmbumine, kujutlused, assotsiatsioonid, aistingute kirgastumine, söögiisu tõus. Marihuaana toimed Ebameeldivate reaktsioonide hulka kuuluvad ärritatus, hirm, masendus, paanika, hallutsinatsioonid ja psühhoos. Marihuaana toimed 50 % - 60 % kasutajatest on esinenud vähemalt üks ärevuse hoog. Skisofreenia esinemisel anamneesis võib toimuda relaps. Toimed kroonilisel kasutamisel Õppimisvõime nõrgenemine Häired aja, koha ja vahemaade tajumises Muutused isikuses (apaatsus, passiivsus) Amotivatsioonisündroom Paanikahäired, hallutsinatsioonid Amotivatsioonisündroom Noored inimesed, kes langevad sotsiaalsest elust välja, tunnevad vähest huvi kooli, töö või mõne muu kindla eesmärgiga töö suhtes. Kaasneb marihuaana tarvitamine. Marihuaana kahjustav toime
Isheemiatõve riskitegurid Kontrollitavad: Hüperkolesteroleemia Suitsetamine Hüpertentsioon ehk kõrgvererõhutõbi Diabeet, mis soodustab ateroskleroosi Vähene kehaline koormus Vaimne stress, negatiivsed emotsioonid Liigne kehakkal Isheemiatõve riskitegurid Mittekontrollitavad riskitegurid: Meessugu Vanus Kehaehituse tüüp, rasvade ladestumine kehatüvele Pärilikkus ja infarktid perekonna anamneesis Koronaalembrol, spasm Stenokardia vormid On stabiilne stenokardia ja ebastabiilne stenokardia Stabiilsed stenokardia hood: Esinevad kindlatel tingimustel või reeglipäraselt Alluvad hästi nitraatidele Valu kaob puhates Tekivad füüsilisel pingutusel, stressist, külma ilmaga On kõige sagedasem vorm Ebastabiilne stenokardia Sagedus, raskus ja kestus suureneb Valu võib tekkida ka rahulolekus, nitroglütseriin
Kui seljavaluga kaasuvana nõrkus, tundlikkusehäired või tuimus alajäsemetes (ühe- või kahepoolne erinevas astmes väljenduv, progresseeruv või persisteeruv). Kui seljavaluga kaasuvana kusepeetus (-pidamatus), roojapidamatus. Üldseisund halveneb silmanähtavalt ja/ või valu on väga tugev. Seljavaluga kaasneb tugev kõhuvalu. Püramidaaltrakti kahjustuse tunnused (hüperref leksia, positiivne Babinski sümptom). Hiljutine trauma anamneesis. Kiirguv valu jalgadesse koos lihasjõudluse vähenemisega. Häirunud tundlikkus jalgades, seljas. Lülisamba rinnaosa valu. (Vaher 2010). Perearsti poole tuleks pöörduda kui: Valu on kestnud rohkem kui 2-3 kuud. Valu ei näita paranemise märke, vaid pigem süveneb. Äge valu ei ole 2-3 nädalaga möödunud. Valud süvenevad puhates või öösiti magades. Seljavaluga kaasneb palavik, iiveldus (neerupõletik).
Perekonna anamnees peaks andma ülevaate geneetilistest faktoritest ja neist perekondlikest, majanduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest, milles eakas on üles kasvanud ja mis tema isiksuse kujunemist mõjutasid. · Vanemate kohta peaks anamneesist selguma vanemate sotsiaalne staatus, haridus, tööala või tegevusvaldkond, vaimse ja füüsilise tervise iseärasused, mõnuainete tarvitamine, vanemate eluiga, surma põhjused ja vanus eaka sündimisel. · Analoogsed andmed võiks anamneesis olla ka eaka vanavanemate, eaka vanemate õdede ja vendade ning nende laste kohta. Samuti võiks olla märgitud, kas ja kuivõrd on erinevad põlvkonnad elanud koos ja/või omavahel lävinud. · Õdede-vendade kohta peaks anamnees kajastama nende sündimise aega, järjekorda, arengut lapsena, haridust, tegevusvaldkonda, iseloomu põhijooni, sotsiaalset staatust, tervise üldist seisundit, iseärasusi ja erivajadusi. Õdede-vendade osas peaks kindlasti
Siis peab olema tähelepanelik , et ei laseks suhkrutaset veres liiga alla ,et ei tekiks hüpoglükeemia Hüpoglükeemia Hüpoglükeemia – normist madalam veresuhkru tase (< 3 mmol/l). Tekivad aju funktsiooni häired, millele on iseloomulik kiire teadvuseisundi halvenemine. Esineb tavaliselt suhkruhaigetel, kuid võib kaasuda ka epileptiliste krampidega ning joomasööstu järgselt, samuti võib kaasuda kuumarabanduse ja alajahtumisega Tunnused: Anamneesis suhkruhaigus, haige võib hüpoglükeemia teket tunda Higistamine, külm kleepuv nahk Südamepekslemine, pulss kiire ja tugev Nõrkus, minestustunne, näljatunne Segasusseisund või agressiivsus Reageerimistase halveneb Nägemishäired (kahelinägemine) Lihasvärinad ja –tõmblused Kannatanul võib kaasas olla diabeetiku pass, glükoos, veresuhkrutaset alandavad tabletid või insuliinisüstal. Esmaabi:
obessiivsete nähtuste ägenemine. PPD võib alata vahetult pärast lapse sündi või ükskõik millisel sünnitusjärgsel ajal. Teismelised emad kogevad PPD sagedamini-neile on kohastumine probleemsem,satuvad tihedamini psühholoogi juurde. PPD diagnoosimine on raske: muutused unerütmis, söögiisu muutused,kurnatus ja energilisus on üsna tavapärased sümptomid normaalsele sünnitusjärgsele perioodile kui ka PPD-le. Kui on namneesis esinenud PPD,kordub 50%-l taas. Kui anamneesis on esinenud depressiooni,avaldub 30%-l naistest PPD Kõige sagedased on PPD avaldumine kuus nädalat peale sünnnitust-hormoonide pool,emaka taastumine,bioloogiliselt õrn aeg. 10-12% rasedatel diagnoositakse lapseootuse ajal depressiooni. - kehvem tervis tänapäeva naistel. Sümptomid: Naised põevad sagedamini depressiooni. PPD Sümptomid: Nutuhood, kurbus, emotsionaalne labiilsus(tujud vahelduvad), süü-ja väärtusetusetunne, söögiisu alanemine või kaotus, unehäired
Amantadiin eritub neerude kaudu muutumatul kujul uriiniga. Doosi redutseerimine eakatel ja neerufunktsiooni languse esinemisel. Rimantadiini doosi redutseerimine ägeda maksa düsfunktsiooni esinemisel ja eakatel. Hästi on kirjeldatud amantadiini KNS poolseid kõrvaltoimeid nagu ärevus, unetus, segadus, hallutsinatsioonid ja peapööritus. Rimantadiin on andnud vähem KNS kõrvaltoimeid. Mõlemad ravimid võivad esile kutsuda krampe nendel, kellel on epilepsia anamneesis. Amantadiin omab lisaks antikolinergilisi kõrvaltoimeid. 10. Millal tuleks ajaliselt alustada gripi vastast ravi, et see oleks kõige efektiivsem? Gripivaktsiini tehakse igal aastal enne gripihooaega (september/oktoober). 11. Kui kiiresti tekivad antikehad gripivaktsiini kasutamisel? Gripivaktsiin põhjustab organismis antikehade teket umbes 2 nädala pärast peale vaktsineerimist. 12. Millise lokalisatsiooniga viirusinfektsiooni põhjustavad peamiselt HSV-1 ja HSV- 2
Keskkonna saastatus Kutseekspositsioon (keevitustööd, kokkupuuted söe-, põlevkivi-, tsemenditolmuga) Sagedased infektsioonid (eriti esimese 5 eluaasta jooksul) Alakaalulisus sünnimomendil ja edaspidine vaegtoitumus (antioksüdantide osas) Geneetilised faktorid (kaasasündinud alfa1antitrüpsiini puudulikkus). KOK-i sümptomatoloogia Anamneesis pikaaegne suitsetamine (üle 20 pakk-aasta); Pakkaasta=suitsetatud aastate arv X keskmise sigarettide arvuga päevas:20) Köha, röga eritus; Esialgu tekib köha vaid hommikuti ärgates (eriti peale esimese sigareti suitsetamist) KOK sümptomatoloogia Röga on tavaliselt limane, muutudes mädaseks haiguse ägenemisel (infektsiooni lisandumisel).
kahjustuse neuroloogilisi nähte, nagu hemiparees, tundlikkuse kadumine, nägemisvälja defektid ja koordinatsioonihäired (need häired võivad ilmneda hiljem). 4. Orgaanilise amnestilise sündroomi diagnoosimise kriteeriumid RHK järgi (a) mälu alanemine, eeskätt lähimälu (uue materjali omandamine on halvenenud), antero- ja retrograadne amneesia ning varasemate teadmiste reprodutseerimise halvenemine (ajaliselt pöördvõrdeliselt nende omandamisega); (b) anamneesis on objektiivsed andmed peaaju kahjustuse või haiguse kohta (eriti kui see haarab bilateraalselt dientsefaalseid või mediaalseid temporaalseid struktuure); (c) ei ole vahetu mälu defekti (nt. ühekohaliste arvude kordamise test), tähelepanu- ja teadvushäireid, intellekti globaalset halvenemist. 5. Traumajärgse ajukahjustuse sündroomi diagnoosimise kriteeriumid Diagnoosimiseks peab avalduma alljärgnevatest kriteeriumitest vähemalt kolm:
Sööb keskmiselt 6 korda päevas. Iga päev sööb ka midagi magusat. Kohvi joob 2 tassi päevas, 0,5 tl suhkruga. Vereanalüüsid on normis aga glükoos ja kolesterool ülemise normi piiri peal, RÖ kopsudest – normis, EKG – normis. 7a tagasi diagnoositi seedetraktis polüübid ning said eemaldatud. Pärast seda sai neid veel 2 korda eemaldatud. Viimase aasta jooksul kõhukinnisust ei ole olnud, kuna hakanud hommikuti vett jooma. Vedeliku tarbib 1l päevas. Perekonna anamneesis: isal olnud südameinfarkt, emal glaukoom. Vasakul silmal on diagnoositud läätsekae. Visus OD=OS 1,0. Kuvari töötamiseks kasutab prille. 3 Aprillis olnud peavalud 2 nädala jooksul, enne seda peavalu esines harva. Valu liigestes, käis ka reumatoloogi juures. Paar aastat tarbis glükosamiini, enam mitte, kuna kaebab, et on valud seedetraktis. Patsiendi tüüpiline päevamenüü näeb välja järgmiselt:
Kui on kergemini raputatud, siis on laps pärast pisut uimane, võib-olla ka oksendab, aga selliselt juhul temaga kohe arsti juurde ju ei minda. Tavaliselt lähevad need sümptomid päeva-paariga üle ja kõik ongi justkui korras. See, et me kahjustust ei näe, ei tähenda, et neid polegi" (Talvik 2007). RLSi diagnoosi kriteeriumid (Talvik jt 2002) on järgmised: 1. intrakraniaalne hemorraagia või ajukontusioon 2. võrkkesta verevalumid 3. lapse raputamine anamneesis Et püstitada RLSi diagnoos peab olema vähemalt kahe eespool nimetatud kriteeriumi olemasolu (Talvik jt 2002). Umbes kümme aastat tagasi määrati Eestis esmakordselt RLSi diagnoos, mitte et varem poleks lapsi raputatud, aga siis oli tavaliselt diagnoosiks ajutrauma, mille põhjus jäi ebaselgeks (Rattus 2011). "Mida hilisem on diagnoos, seda halvem on lapse prognoos. Sageli kujuneb raputamise järel
kohal. Millele vastavad ülekuivanud, rabe kohad ja täidetud transudatiga vesikulid. Tihti vesikulid moodustavad perifeerias ja kuivad, rabe kohad on keskel. Selleks tuleneb tüüpiline kraatrikujuline haavand. · Pruriginoos ekseem (Eczema pruriginosum): punase dermografismiga ekseemi vorm. Alati haarab suured kehapinnad, selles mõtles, et esineb paljudes kohas ja kohe, tavaliselt nii üle kui alakehas. Sellest, et diferentseerida toksidermiast on vaja anamneesis küsida, kas ta alustas mingis piirkonnas, või otsekohe kogu kehas. Ilma anamneesita on makroskoopiliselt võimatu diferentseerida atüüpilisest dermatiidist. Tavaliselt esineb ainult erüteem kuid mõnedel juhtudel võivad olla moodustanud bullad.(. . , 1980). · Krooniline ekseem (Eczema chronicum exacerbatum): on mingil moel lai mõiste mis omab endast kõik kroonilised ekseemi vormid millel ei ole endaspetsiifiline patogenees.
ravi korrigeerisin ja väljend ,,pigem alla 2 ,,pärinebki spetsilistilt. Sellel patsiendil tuleks siis levothyroxini annust tõsta 25 mikrg päevas, kontrollida 6 nädala möödudes TSH(võimalusel võiks kontrollida ka FT4 ) ,kui TSH number ikka pigem üle keskmise,siis tõsta annust veel 25 mikrg-ni, edasi 6 nädala möödudes uus analüüs. Selle patsiendi annus jõudis raseduse lõpuks 175 mikrg-ni ööpäevas. Situatsioonülesanne 4 76-aastane ülekaaluline naine, kellel anamneesis ca 30 aastat hüpertooniatõbi, pool aastat tagasi olnud esmakordselt kodade virvendusarütmia episood, siinusrütm taastatud ja püsib, kaasub südamepuudulikkuse Iiaste NYHA järgi. Patsiendi raviskeemis enalapril 20 mg x2, metoprolol 50 mg die, amlodipin 5 mg die, furosemide 40 mg x1-2 nädalas, aspirin 75 mg päevas, mao kaitseks omeprasool 20 mg päevas. Hüpotüreoosi diagnoos 15 aastat ja raviskeemis türoksiin 50 mikrg päevas viimastel aastatel.
Võib edasi viia tertsiaarse peritoniidi, paralüütilise iileuse või intraabdominaalsete abstsessi tekkeni. 6 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov Tertsiaarne peritoniit: Primaarse või sekundaarse peritoniidi retsidiveerumine või pikk kulg peale edukat kolde kontrolli. Tekib harva, diagnoosiks vajalik eelnev peritoniit anamneesis. Esineb rohkem oportunistlikke ja nosokomiaalseid tekitajad nagu Enterococcus, Pseudomonas, Enterobacter, Candida. Suremus kõrge, 30-60%. Keemiline peritoniit. Põhjuseks veri, sapp, Ba-kontrastaine või muud ärritavad ained peritoneaalõõnes. Peritoneaalabstsess. Kapseldunud ja lokaliseeritud infektsioonikolle peritoneaalõõnes. Suurem osa tekib sekundaarse peritoniidi või kõhuõõne kirurgia järel. 7. Peritoniidi ravi printsiibid.
Vaginism Inseminatsioon doonoriga AIH - artificial insemination with the husband's semen näidustused Raske asteno-oligo-teratozoospermia Azoospermia - spermatosoidide puudumine Aspermia - sperma puudumine Pärilikud või geneetilised haigused Kromosomaalsed anomaaliad Reesus sensibilisatsioon (kui Rh-konflikt anamneesis) Munarakkude doonorluse AID - artificial insemination using donor sperm näidustused Enneaegne munasarjade puudulikkus Geneetilised haigused Ravimitele reaktsiooni puudulikkus Naistele, kellel ei õnnestu EKV oma munarakkudega Meditsiinilised näidustused ekstrakorporaalseks viljastamiseks 1. Mõlemapoolne munajuhade emaldamine 2
1.Absoluutsed vastunäidustused: - arteri või süvaveeni tromboos - südame isheemiatõbi - hüübimist soodustavad riskifaktorid, geneetiline või omandatud hüübivushäire - luupusantigeeni esinemine - alajäsemete immobilisatsioon ja pikaajaline voodiravi - kõrgvererõhutõbi - suitsetamine ja vanus üle 35.a - aktiivne maksahaigus, kolestaatiline ikterus, maksa adenoom, sapikivitõbi, porfüüria - hepatogestoos varasema raseduse ajal - gestatsioonherpes anamneesis - trofoblasti haigus - hüperlipideema - ajuhemorraagia anamneesis - fokaalne migreen - ajutine isheemia ka ilma peavaluta - tundmatu põhjusega günekoloogiline verejooks - rinnanäärme, emaka ja munasarjakasvajad, biopsial rinnas premaliigne epiteeli atüüpia - rasedus ja imetamine 2. Suhtelised vastunäidustused - suitsetamine - vanus üle 45.a. - tõusnud vererõhk - lähisugulastel noores eas esinenud pahaloomuline rinnanäärmekasvaja - südamerike - sapiteede düskineesia
NSAIDid ja seedetrakti tüsistused NSAIDide kasutajate risk saada seedetrakti tüsistus või surra on 3-10 korda suurem kui üldpopulatsioonis Tüsistuste tekkeks piisab vahel ühest doosist NSAIDid ja seedetrakti tüsistused NSAIDid ja seedetrakti tüsistused Seedetrakti tüsistuste riskifaktorid Kindel riskifaktor Võimalik riskifaktor Kõrge vanus H. Pylori infektsioon? Varasem haavand anamneesis Suitsetamine Aspiriin madalas doosis Alkoholi tarvitamine Krooniline NSAID ravi NSAID kõrge doos Kaasuv glükokortikoidravi Kaasuv varfariinravi Tõsine süsteemne haigus NSAIDid ja seedetrakti tüsistused NSAIDide tarvitamisel vähemalt 2 kuu kestel Ühel 5-st patsiendist kujuneb endoskoopiline haavand Ühel 70-st patsiendist kujuneb sümptomaatiline haavand Ühel 150-st patsiendist kujuneb haavandi verejooks
talitluse häirega. -Dokumenteeri. (Herdman 2016: 175) 10 5. PATSIENDI NÕUSTAMINE NEERE SÄÄSTAVA DIEEDI OSAS Patsient saadetakse hemodialüüsile ning 24 h pärast on tema seisund paranenud. Ta saab iseseisvalt süüa ja juua. Samas on patsient mures, et ta ei ole korrektselt mõistnud dieedispetsialisti soovitusi neere säästva dieedi osas. Kuidas sa patsienti aitad, sinu soovitused? Anamneesis kirjas, et patsient käib viimase kolme aasta jooksul regulaarselt hemodialüüsil. Hemodialüüs ehk HD on protseduur, mille käigus eemaldatakse organismist ureemilised jääkained (uurea, kreatiniin) ja liigne vedelik spetsiaalse hemodialüüsiaparaadi abil. HD ajal liigub mööda ühte vereliini veri organismist HD aparaati, kus toimub vere puhastamine ureemilistest jääkainetest ja vedelikust ning seejärel mööda teist vereliini liigub puhastatud veri aparaadist tagasi organismi
Sagedamini pöörduvad nad iseseisvalt või kellegi abiga vaikselt tagasi voodisse. Ärkamisel ei mäletata tavaliselt midagi ei vahetult pärast episoodi ega ka järgmisel hommikul. Uneskäimine ja unepaanika on väga lähedalt seotud seisundid. Mõlemaid peetakse aktivatsiooni häireteks, mis ilmnevad une kõige sügavamates staadiumides. Mõlemat häiret võib leida patsiendi sugulastel, samuti tema varasemas anamneesis. Unes rääkimine pidi tingitud olema päevastest muredest, vestlustest ja üleväsimusest.. Magava inimese aju ei puhka. Unes rääkimise vastu aitab palderjan ja suhkruvesi, kindlasti tuleb vältida üleväsimust. Unes rääkimine on äärmiselt ebamugav ,sest inimene võib rääkida ebasündsaid asju ja lobiseda välja oma saladused. 8 9 Unenäod on väga huvitav nähtus
2. anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus vaktsiini mõnele koostisosale. 3. Raske üldreaktsioon pärast eelmist vaktsiinidoosi. B. Ajutised vastunäidustused: äge haigusseisund, progresseeruva iseloomuga närvisüsteemi kahjustus. C. Immuunpuudulikkuse korral on immuniseerimine elusvaktsiinidega (BCG, MMR) kas püsivalt või ajutiselt vastunäidustatud. Erijuhud: - enneaegne laps, hüübimishäiretega patsient, immuunglobuliine sisaldavate preparaatide manustamine, krambisündroom anamneesis, rasedus. 37. Mis on sagedasemad (lubatud) kõrvaltoimed ja millised on tõsised kõrvaltoimed immuniseerimisel? Sagedased (lubatud) kõrvaltoimed: lokaalsed nähud: süstekoha valu, punetus, turse. 2. üldnähud: lühiajaline palavik, nõrkus, peavalu, lihasvalu. 3. süstijärgne minestus. Tõsised kõrvaltoimed: . lokaalsed reaktsioonid - süstekoha turse või infiltraat diameetriga > 7cm - süstekoha abstsess - suurenenud regionaalne lümfisõlm (diameeter vähemalt 1,5 cm) 2
............................17 2 HEMATOLOOGILISE HAIGE JUHTUM Proua Andersson, 88 aastat vana, Rootslanna. Patsiendil on 35 aastaselt diagnoositud pernitsioosne aneemia. Külastab 1 kord kuus perearstikeskust, et saada B12 vitamiini injektsiooni. Patsient kaebab, et tema sõrmed on viimasel ajal muutunud tundetuks. Ta suudab tassi tõsta, kuid ta ei tunne sõrmedega tassi. Sõrmedes on patsiendi sõnade järgi kihelemine. Anamneesis- peensoole osaline sulgus koos soole resekstiooniga 20 aastat tagasi, divertikuliit. Kasutatavad ravimid- Sol. tsüanokobalamiini i/m. Proua Andersson kaebab nõrkust, väsimust, seletamatut kaalukaotust. 1. PERNITSIOOSSE ANEEMIA PATOFÜSIOLOOGIA Antud juhtumi haigusloos on täheldatud pernitsioosse aneemia manifestatsioon ja diagnosteerimine isiku 35 eluaasta vanuses, mille tõttu teostatakse puuduva vitamiini asendus ravi
sümptomid vanuses 7-8 eluaastat. Umbes 10 protsentil lastest on FA diagnoositud alles peale 16-aastaseks saamist. Paljudel juhtudel ei diagnoositud haigust õigeaegselt või on FA jäänud üldse diagnoosimata. On juhuseid, kus haigust ei diagnoositud kuni vähi tuvastamiseni. (What Is ... 2011; Fanconi anemia ... 2014). Esmaseks diagnoosimiseks viiakse läbi anamnees. Pööratakse tähelepanu asjaoludele kas haigel või perekonnas on esinenud aneemiat, kas haigel või perekonna anamneesis esineb immuunsüsteemi häireid, skeleti anomaaliaid, erilisi isu- või toitumisharjumusi. Järgnevad diagnostilised testid ja protseduurid - vererakkude analüüs, geneetiline uuring, kromosoomide purunemise test jms. (What Is ... 2011). Aplastiline aneemia (luuüdi vereloome puudulikkuse) diagnoosimiseks hinnatakse punaliblede ja teiste vererakkude produkstiooni luuüdis kliinilise vere analüüsil
......................................................................18 11. PEREKONDLIK PROBLEEM........................................................................20 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................22 2 PULMONOLOOGILISE HAIGE JUHTUM Mati Maasikas on 65- aastane mees, kes satub haiglasse oma KOKi ägenemisega (emfüseem). Anamneesis hüpertensioon, mis on kontrollitud tab. Enalapriliga viimased kuus aastat. Viimasel kolmel aastal põdenud igal talvel pneumooniat. Patsient on suitsetaja, suitsetab ca 2 pakki päevas viimase 38 aasta jooksul. Patsient on kahhektiline. Hingamisraskused ka rahulolekus, tüüpiline asend istudes. Patsiendi köha on produktiivne, eritub tihedat kollakas-rohelist röga. Patsient on ärritatud ning ärev, ta kaebab unetust ning väidab ennast tundvat väsinuna kogu aeg.
10-12,5 g •Õuesliikuvadvanurid(üle70-a) vajavadlisaks400 IU päevas •Tubasedvanuridvajavadlisaks600-800 IU päevas •Lapsed, noorukidja rinnagatoitvademadvajavadlisaks200-400 IU päevas •Hormoonasendusravi (HAR)rakendatakse postmenopausisning hüpoöstrogeneemiast tingitud vaevuste korral(kuumahood, higistamine, ärritatavus, tupekuivus) •Profülaktiliselt kasutatava HAR suhtelisteks näidustuseteks on: –osteoporoosi riskitegurite esinemine –osteopeenia ja osteoporoos või anamneesis osteoporootilised luumurrud –efektiivne on ainult pikaajaline ravi(hinnata patsiendi raviga seotud riskeja hüvesid) –diagnoositud osteoporoosi korral postmenopausis ei ole hormoonasendusravi otstarbekas ega efektiine Selektiivsed östrogeenretseptorite modulaatorid (SERM-id) Raloksifeenvesinikkloriid •Suurendab osteoblastideaktiivsust, inhibeerib osteoklaste •Eelravim-esmase metabolismi käigus tekib aktiivne toimiv ühend. •tõestatudlülisambalülimurdudearvuvähenemine
ei vaja kõrvalist abi. Osakonnast välja ja sealt tagasi liigub ta suhteliselt aeglaselt ning kasutab vahel seina käsitugesid ning treppidel käsipuid. Isikliku hügieeni eest hoolitsemisega probleeme ei ole. KONTINENTS Peale operatsiooni patsiendile on paigaldatud baloonkateeter, mis oli välja võetud viiendal päeval peale lõikust. Eesnäärmekasvaja oli diagnoositud juhuslikult. Patsient läks perearsti poole vereproove tegema, ning PSA oli normist suurem. Anamneesis selgus, et juba mitu aastat (kaebused alates 2008 a.) esinevad urineerimishäired, nimelt sage urineerimine, eriti öösel, nõrk uriinivool, häired urineerimisel (urineerimise alustamisel ja lõpetamisel). 2009 a. patsient uroloogi jaägimisel, 2010 aastal oli korduvalt tehtud eesnäärme biopsied, mille tulemusel selgus, et malignesserumistunnisi ei esine, kasvaja on healoomuline, aga arstid soovitasid patsiendile operatiivset ravi, mis alguses patsient keeldus, kuigi 2012 aasta lõpus
astme neuropaatia, tuleb ravimi- te doose vähendada või ära jätta ( vt tabel 4) Ravida tuleb kaasuvaid haiguseid nagu diabeeti Neuropaatiline valu reageerib halvasti mittesteroidsetele põletikuvastastele prepa- raatidele ja opioididele; neuropaatilise valu raviks kasutatakse neuromodulatoorseid ravimeid 6.8.8. Tromboosi profülaktika Kasvaja, kasvaja ravi, infektsioon, venoosne tromboos anamneesis, liikumatus, rasvumine, parapleegia, erütropoetiinravi, dehüdratatsioon ja neerupuudulikkus on hästi teadaolevad riskifaktorid venoosse trombemboolia tekkeks, eriti hospitalisee- ritud patsientidel Kõiki patsiente, kes saavad talidomiidi või lenalidomiidi, peab hindama venoosse trombemboolia tekke riski suhtes: kui teisi tromboosi riskifaktoreid ei ole, siis on soovitav kasutada aspi- riini 75-150 mg päevas
Välistatud teised probleemid spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus. Võivad kaasneda foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused, kehv käekiri. Levimus 3-4%, P>T. Eraldiseisvana haruldane SPETSIIFILINE LUGEMISHÄIRE. Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne lugemis vilumuse arengu häirumine, häiritud loetu mõtte tabamine, sõnade tähenduse mõistmine, lugemise tehniline külg. Anamneesis sageli kõne-keele arenguprobleeme .Levimus koolilaste seas 3-15%, P>T . Sageli kaasnevad kirjutamisraskused, emotsionaalsed-, kohanemis- ja suhtlemisraskused, käitumishäired. Üldine õpiedukus langenud (verbaalsuse osakaal). SPETSIIFILINE ARVUTAMISVILUMUSTE HÄIRE. Sageli kaasnevad häired emotsionaalsel tasandil,käitumises ja suhtlemisel. Levimus 6% kooliõpilastest ÕR seas 8% - 27% koos teistega 13-40% (lugemis-kirjutamisraskused)
Ärevust esineb perinataalperioodis sama sageli kui depressiooni. Sageli esinevad koos Kindlat tekkepõhjust ei teata (hormonaalsed nihked) Perinataalne – Of, relating to, or being the period around childbirth, especially the five months before and one month after birth. Depressiooni ja ärevushäire riskifaktorid rasedatel või sünnitusjärgselt Käimasolev psüühikahäire või varem olnud Väärkohtlemine nii anamneesis kui jätkuv Uimastite, alkoholi kuritarvitamine Stressi tekitavad elusündmused Toetuse puudus Keerulised suhted naisetel oma emadega Sünnituskomplikatsioonid mitmikute sünd imikute terviseprobleemid imetamisraskused probleemid lähi-peresuhetes üksikvanemlus imikust tulenevad probleemid ebarealistlikud ootused emadusele täiuseiha Lisaks tablettravi kaalumisele
Dementsussündroom – Alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus, hüdrotsefaalia, intrakraniaalne tuumor, muud haigused (ravimimürgitus, traumajärgne, parkinsoni tõbi, epilepsia, entsefaliit, maksakahjustus, hüpo-ja hüpertüreidism. Alzheimeri tõbi. Alzheimeri tõbi – pooltel dementsetel üle 65 a alzheimeri tõbi, aastane haigestumus 2% (üle 65 a), risk haigestuda suurneb vanusega, naised=mehed (naised veidi rohkem), riski suurendab madal haridustase ja ajutraumad anamneesis. Muutused ajus vananemisel – aju kaalu langus, metabolismi ja verevoolu aeglustumine, mediaatorite muutused, neuronite degeneratsioon jne Kortikaalsed funktsioonid ja nende häired: afaasia, amneesia, apraksia, agnoosia. Afaasia – oskamatus kasutada või aru saada kõnest. Afaasiaga patsientidel on raskusi enese arusaadavaks tegemisega ja nad ei suuda teile öelda, mida nad soovivad või vajavad. Tagajärjeks võib olla nende ärritatud ja häiritud olek
kontrollida. Hambaarst diagnoosib kõvakoe kaariesekahjustusi visuaalse ja radioloogilise leiu põhjal. Röntgenpildilt on hammaste kontaktpindadelt alanud kahjustused näha aastaid varem võrreldes ainult silmaga vaatluses leitavale. Diagnoosimisel võib tehniliste abivahenditena kasutada ka optilist läbivalgustamist või laseraparatuuri. Haigestumise riski hindamiseks kasutatakse dieedianalüüsi ja vajadusel süljeteste. Anamneesis selgub tavalisimaks haiguse põhjuseks hambavaenulik janujook või sage põhitoidukordade vaheline näksimine. Hammaste vastupidavust happerünnakule saab tõsta piisavalt tihti optimaalses kontsentratsioonis fluoriidi hammastele aplitseerides. Teisisõnu tuleb hambaid pesta >1000ppm fluoriidisisaldusega hambapastaga vähemalt kaks korda päevas. Kui patsiendil on väga hea suuhügieen ehk kõigilt hambapindadelt on mehhaaniliselt eemaldatud biofilm, siis happerünnakut bakterikihi puudumise
14% naistest avaldub depressioon aasta jooksul peale sünnitust. Ärevust esineb perinataalperioodis sama sageli kui depressiooni. Sageli esinevad koos. Kindlat tekkepõhjust ei teata (hormonaalsed nihked). Depressiooni ja ärevushäire riskifaktorid rasedatel ja sünnitusjärgselt 15 Käimasolev psüühikahäire või varem olnud Väärkohtlemine nii anamneesis kui jätkuv Uimastite, alkoholi kuritarvitamine Stressi tekitavad elusündmused Toetuse puudus Keerulised suhted naistel oma emaga Sünnikomplikatsioonid Mitmikute sünd Imikute terviseprobleemid (äkki on laps vesipea iga nädal käib kontrollis lõpuks lapsel tekkiski??) Imetamisraskused Probleemid lähi-peresuhetes Üksikvanemlus Imikust tulenevad probleemid Ebarealistlikud ootused emadusele
Erinevad sahtli sündroomist haaratud koed: KÄSI Ventraalselt mediaan- ja ulnaarnärv; radiaal- ja ulnaararter; dorsaalselt posterioorne luudevaheline närv JALG Eesmis- tibiaalselt- eesmis-tibiaalne arter, süva peroneaalnärv; süva posterioorselt- posterioor-tibiaalsed veresooned ja närvid, peroneaal arter; peroneaalselt ehk pindluumiselt- süvad ja pindmised peroneaalnärvid. Seega on ülimalt tähtis kontrollida patsiendil, kelle anamneesis on trauma või kahtlustatakse süvakudede turset, märke isheemiast (valge nahk, palpatsioonil külm, distaalne pulss puudub ning mõõdukas valu). Korduv ebastabiilsus Kui patsient vastutab oma ravi eest juba ise, siis sageli on liigessideme venituse või rebendi järel tekkivaks komplikatsiooniks korduv ebastabiilsus. Tihti esineb probleem hüppeliigese korral, kuid on üldine ka põlve ja õla puhul. Peamised põhjused korduvaks ebastabiilsuseks on:
esineb püsiv vajadus kõrvalabi järele, iseseisev toimetulek probleemne - 10% psüivad sümptomid, väga madal toimetulek, kõrge suitsiidirisk, kõrge agressiivsuse vallandumise risk Kehva prognoosi ennustavad faktorid: - Haiguse avaldumine noores eas - Pikk ravita psühhootiline episood - Negatiivsete sümptomite domineerimine - Väljendunud neurokognitiivne düsfunktsioon - Probleemne perekondlik keskkond - Anamneesis mõnuainete kuritarvitamine - Raviga mitte nõustumine - Vähene ravile reageerimine - Lähisugulastel diagnoositud skisofreenia Prognoosi mõjutavad sümptomid - Kas on kognitiivset düsfunktsiooni? - Kas on positiivseid sümptomeid? Skisofreenia ja komorbiidsus - Depressioon - OCD - Ärevushäire - Unehäired - Sõltuvusprobleemid Skisofreenia ravi - Farmakoloogiline sekkumine - Käitumuslik sekkumine - Psühholoogiline sekkumine - Rehabilitatsioon
on häiritud. Riskifaktorid: Kontrollitavad, mida saab ja tuleb mõjutada ·hüperkolesteroleemia ·suitsetamine ·hüpertensioon ·diabeet - soodustab veresoonte ateroskleroosi ·vähene kehaline koormus ·vaimne stress, negatiivsed emotsioonid ·liigne kehakaal Mittekontrollitavad, mida ei saa muuta · meessugu ·vanus ·kehaehituse tüüp - rasvade ladestumine kehatüvele ·pärilikkus / infarktid perekonna anamneesis ·koronaarembol, spasm Südame haiguse põhikaebused ning põhjused Hingeldus Kardiaalne hingeldus tekib, kui südame kontraktsioonivõime nõrgeneb (vasakus vatsakeses) või on blokeeritud verevool läbi südame veresoontesse. Kontraktsioonivõime vähenemine on tingitud südamelihase nõrgenemisest, mis omakorda on tingitud koronaarhaigusest. Ka klappide ahenemine takistab verevoolu. Kui vähem verd pumbatakse edasi, siis tekib verepais kopsuvereringes.
· Võivad kaasneda foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused kehv käekiri · Levimus 3-4%, P>T · Eraldiseisvana haruldane, tavaliselt esinevad kirjutamis/lugemisraskused koos Spetsiifiline lugemishäire · Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne lugemisvilumuse arengu häirumine häiritud loetu mõtte tabamine, sõnade tähenduse mõistmine, lugemise tehniline külg · Anamneesis sageli kõne-keele arenguprobleeme · Levimus 3:100-6:100, koolilaste seas 3-15%, P>T · Sageli kaasnevad kirjutamisraskused emotsionaalsed-, kohanemis- ja suhtlemisraskused, käitumishäired · Üldine õpiedukus langenud (verbaalsuse osakaal) Spetsiifiline arvutamisvilumuste häire · Iseloomulikud kahjustused arvutamisvilumuses · Sageli kaasnevad häired emotsionaalsel tasandil käitumises ja suhtlemisel
Viimasel ööpäeval või kolmel viimasel päeval söödu/joodu Toidu ostmise ja valmistamise harjumused Rahulolu kehakaaluga Tegurid, mis mõjutavad toiduvalikut, nt usulised, rah- vuslikud, kultuurilised või majanduslikud tegurid Arusaamad ainevahetuse vajadustest Seonduvad tegurid, nt aktiivsus, haigus, stress Söömist mõjutavad tegurid: isu, ebamugavustunne, maitse ja lõhn, hambad, suu limaskest, iiveldus või oksendamine, toitumispiirangud, toiduallergiad Anamneesis toitumise/ainevahetusega seotud füüsilised ja/või psühholoogilised probleemid Asjakohased füüsilise läbivaatuse andmed: üldülevaade, nahk, juuksed, küüned, kõht NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine 85 Erituselundite talitluse valdkond Tavapärane põietegevus: sagedus, kogus, värvus, lõhn, ebamugavustunne, nüktuuria, kontroll ja muutused Tavapärane sooletegevus: regulaarsus, värvus, ko-
rasedustest ei ole planeeritud, peaks igaks juhuks iga viljastumisealine naine päevas toiduga saama 400g foolhapet. Foolhappe kaitsev efekt neuraaltoru defektide (spina bifida, anencephalia) vastu on leidnud kinnitust väga ulatuslike uurimistööde tulemustes. Raseduseelne foolhappe lisamine dieeti võib vähendada neuraaltoru defekti teket enam kui 2/3 juhtudest nii kõrgenenud riskiga (eelnenud rasedusel lootel arenguanomaalia) kui madala riskiga naistel. Kõiki naisi, kellel on anamneesis olnud neuraaltoru defektiga loode, tuleb informeerida uuest riskist, ning soovitada foolhappe lisamist dieeti 400 g/päevas, seni kuni tekib rasedus. Uurimistöö tulemused annavad tunnistust, et neuraaltoru defekti teke on 10 korda kõrgem inimestel, kelle dieet ei sisalda piisavas koguses foolhapet võrreldes naistega, kes kasutavad lisa foolhapet. Foolhappe manustamine peaks algama vähemalt 3 kuud enne viljastumist ja kestma raseduse esimese trimestri lõpuni.
pool tosinat inimest. Julius Axelrod (Nobeli preemia 1972) avastas, et monoamiinide toime lõpetab tagasihaare närvilõpmetesse TCA28-de ebasoovitavad toimed m-ACl-retseptorite blokeerimisest tulenevad: suukuivus, südamekloppimine, kõhukinnisus, raskused urineerimisel, nägemishäired, mäluhäired, lisaks kehakaalu suurenemine, oht krampide tekkimiseks Erilist ettevaatlikkust nõuab patsientide ravimine, kellel on glaukoom 29, eesnäärme-haigus, kukkumised anamneesis, südame & veresoonte haigused või langetõbi KNS pärssimine - ohtlik sõiduki juhtimisel & masinatega töötamisel ; ohtlikud üleannustamisel (lofepramiin) Kõikide tegurite arvessevõtmisel jääb fookus NA- & 5-HT-neuronite peale Depressiooni võivad põhjustada mitmesugused faktorid, enamasti seotud traumadega : hormoonide tasakaalutus, raske kehaline haigus, (viirus)nakkushaigused, rasked üleelamised, ravimid & võõrutamine nendest ning sünnitus Depressiooni patogenees?
Laste ülekaalulisust märkas lapsevanem 89% ja perearst 7%, lastekollektiivi töötaja 4% juhtudest. Eelnevalt olid pooled lapsed (50%) osalenud kaalulangetamise üritusel või üritatud peres iseseisvalt kaalu kontrollida. Süstoolse vererõhu kõrgenemist leiti 19% ja diastoolse rõhu kõrgenemist 12% lastest. Laste liikumisaktiivsus varasemalt Lapse liikumisaktiivsus anamneesis arv % Liikuv laps eelkooli- ja põhikoolieas 21 75,0% Väheliikuv laps eelkooli- ja põhikoolieas 6 21,4% Vanem ei oska hinnata 1 3,6% KOKKU 28 100% Laste liikumisaktiivsus muutus kasvades Liikumisaktiivsuse muutumine lapse kasvades..
asendis); Residuaalne skisofreenia. Esiplaanil on skisofreenia negatiivsed sümptomid, s.t. psühhomotoorne aeglustumine; aktiivsuse alanemine; emotsionaalne tuimenemine /emotsioonide kadu/; passiivsus ja initsiatiivi puudumine; kõne sisu ja sõnavara vaesumine; puudulik mitteverbaalne suhtlemine miimika, näoilme, silmakontakti, hääletooni ja pooside abil; puudulik välimuse eest hoolitsemine; vähenenud sotsiaalne aktiivsus; Anamneesis (haiguslugu)vähemalt tüüpiline skisofreeniaepisood; Produktiivne sümptomaatika puudumine või minimaalne esinemine viimase aasta vältel. Äge mööduv psühhootiline episood Tüüpilised ÄMPH-le on: 1)kiiresti tekkivad psühhootilised sümptomid (äge algus) 2)polümorfse iseloomuga psühhootiline seisund - s.t. kiiresti muutuvate sümptomitega; 3)sagedased on ka skisofreeniale tüüpilised sümptomid;
- füüsiline ja seksuaalne vägivald Levimus - AN: 0,5-1%, subkliiniline 3,7% (APA, 2000) · - BN: 3,0% (APA, 2000) · - Liigsöömishäire 1-3% (Thompson & Kinder, 2003), neist 10-20% rasvunud · - 40-60% neidudest ja naistest on rahulolematud mingi osaga oma välimusest Söömishäirete kulg - Vahelduva kuluga, väike osa paraneb iseenesest - AN algus tüüpilised 13.16a - BN algus 15-20a - ¼ - 1/3 BN patsientidest AN anamneesis - 54% AN patsientidest tekivad buliimia sümptomid - Häire algusest kuni abi otsimiseni läheb u 5 aastat - AN suremusmäär 15,6% Söömishäirete ravi eesmärgid - Motivatsiooni suurendamine - Regulaarse söömise taastamine - Ülesöömise ja ebakompensatoorse käitumise (oksendamine ja lahtistid) vähendamine ja peatamine - Toidu piiramise vähendamine, toiduvaliku laiendamine - Pinge, hirmu, ärevusega toimetuleku soodustamine
annaabi.ee 
