ÕENDUSPLAAN (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õppetool
TRO-1
Katrin Pääsuke
ÕENDUSPLAAN
Iseseisev töö
Õppejõud: Kadri Kööp
Tallinn 2016

SISUKORD

1. ANAMNEES 3
2. ÕENDUSPLAAN 4
3. KOKKUVÕTTE 6
Patsiendi/kliendi anamnees näitas, et naine vajab elustiili nõustamist. Anamneesi kogumisel ja nõustamisel töö autor kasutas MI tehnikat ja sellega seotud tööriistu, skaalasid, valikutabelit ja muutustejutu miinuseid ja plusse . 6
Pärast anamneesi kogumist, sai tehtud ideaalne õendusplaan. Patsient / klient peab liikumispäevikut ja toitumispäevikut. Ei suitsetanud 10 päeva, see on juba hea tulemus. Töötame veel selle nimel. Motiveerimine toimub edasi. Pärast füüsilise koormuse suurenemist ja õige toitumist magab paremini. Kasutab fitnesspalli, kui võtab tööd koju. 6
Suur töö on tehtud, aga vajab veel tähelepanu. Kiitsin patsiendi/kliendi hea koostöö eest. 6
Lisa 1. Fitnesspalli kasutamisjuhend
Lisa 2. Hea une kümme käsku

1. ANAMNEES

Patsient on 62 aastane töötav naisterahvas . Pikkus 162,7 cm, kaal 75,2 kg, KMI 28,4. Ülekaal 6,7 kg. Rasvasisaldus organismis üle normi 39% (norm 60-80a N=24-35,9). Skeletilihased normis 26,7% (norm 60-80a N=23,9-29,9). Vistseraalse rasva tase 9% (norm 1-9). Vööümbermõõt 91cm. RR 110/70 mmHg.
Töötab toimetajana ajalehes . Istuv töö alates 1977a. Kuvaritöö alates 1991a . Enne seda töötanud 3a õmblejana. Sööb isevalmistatud toitu ka tööl. Lihatooteid sööb iga päev, kala sööb harva. Tööl käib bussiga, tuleb paar peatust varem maha ja jalutab. Tervisespordiga ei tegele regulaarselt. Puhkab kodus arvuti taga või televiisorit vaadates.
Suitsetas 40a 10-20 tk päevas. On motiveeritud ja proovib jätta maha alates 1 maist 2016a. Esineb ka stressi ja unehäired . Uinumisega on raskusi ja ärkab öösel üles. Sööb keskmiselt 6 korda päevas. Iga päev sööb ka midagi magusat. Kohvi joob 2 tassi päevas, 0,5 tl suhkruga .
Vereanalüüsid on normis aga glükoos ja kolesterool ülemise normi piiri peal, RÖ kopsudest – normis, EKG – normis.
7a tagasi diagnoositi seedetraktis polüübid ning said eemaldatud. Pärast seda sai neid veel 2 korda eemaldatud. Viimase aasta jooksul kõhukinnisust ei ole olnud, kuna hakanud hommikuti vett jooma. Vedeliku tarbib 1l päevas.
Perekonna anamneesis: isal olnud südameinfarkt, emal glaukoom.
Vasakul silmal on diagnoositud läätsekae. Visus OD=OS 1,0. Kuvari töötamiseks kasutab prille .
Aprillis olnud peavalud 2 nädala jooksul, enne seda peavalu esines harva. Valu liigestes , käis ka reumatoloogi juures. Paar aastat tarbis glükosamiini, enam mitte, kuna kaebab , et on valud seedetraktis.
Patsiendi tüüpiline päevamenüü näeb välja järgmiselt:
08:30 300ml vesi, kaerahelbe puder , võileib juustuga, kohv 0,5 tl suhkruga ja kohvikoor.
11:00 must kohv suhkruga, banaan , komm
14:00 supp , leib
16:00 õun
19:00 sealiha, keedetud kartul , peedi salat
21:30 tee, vahvlid või kommid
Käesolevad kaebused : kaebab, et on väsimustunne päeva jooksul, valud vasakul küljel, õlavööpiirkonnas, liigesevalud.
Riskitegurid : ülekaal, vähene kehaline aktiivsus, ebatervislik toitumine, istuv töö.

2. ÕENDUSPLAAN

Õendusdiagnoos
Eesmärk
Tegevused
Hinnang/tagasiside
1.Väsimus seoses unepuudusega, väärtoitumusega, halva füüsilise seisundiga , mida tõendavad kaebus väsimustunde, pidevat energiapuudust ja puhkamisvajaduse suurenemise
Mõistab füüsilise aktiivsuse ja väsimuse vahelist seost.
Patsient/klient liigub rohkem ja ei ole väsinud, sööb tervislik toit.
-Motiveerida patsiendi/kliendi rohkem liikuma ja õigesti toituma
-Selgitada füüsilise aktiivsuse ja krooniliste haiguste vahelist seost (Sooba 2008: 3)
-Selgitada patsiendile/kliendile veresuhkru jälgimist, füüsilise aktiivsuse suurendamisel, et vältida hüpoglükeemiat
-Selgitada patsiendile/kliendile kvaliteetse une tähtsusest, jagada nõuandeid, kuidas tuleks parem uni
-Patsiendi/kliendi füüsiline aktiivsus on tõusnud 1 kuuvältel vähemalt 150 minutit nädalas.
-Patsient/klient peab liikumispäevikut ja toitumispäevikut. Päeviku analüüsimine pereõe vastuvõtul.
2.Istuv eluviis seoses huvipuudusega ja motivatsioonipuudusega, mida tõendab, et väidab end eelistavat vähese kehalise aktiivsusega tegevusi
Tegeleb regulaarselt tervisespordiga.
Tööajal teeb puhkepausid hingamis - ja venitusharjutusega.
Oskab ja kasutab fitnesspalli kontori töötamiseks.
-Motiveerida patsiendi/kliendi regulaarselt tervisespordiga tegeleda
-Õpeta valik hingamis- ja venitusharjutusi harjutusi, mis võib teha tööl (Jalak 2006)
-Tutvusta fitnesspalli kasutamist kontoris (Lisa 1)
-Liigub regulaarselt
-Kõnnib reipalt vähemalt 30 minutit päevas 5-7 päeval ehk minimaalselt 3-4 tundi nädalas
- Iga töötund 5 minutit teeb harjutusi
-20 min tööpäevas töötab fitnesspallis
3.Unetus seoses stressiga (une- eelne mõttetöö), aktiivsuse iseloomuga ja kehalise ebamugavustundega, mida tõendavad kaebus uinumisraskuse, magamisraskuse ja energiapuuduse
Teab ja mõistab kvaliteetse une tähtsusest.
Oskab kasutada nõuandeid, kuidas tuleks parem uni
-Õpeta ja leida patsiendi/kliendi kõige paremad ja sobivad tema jaoks hea une nõuandeid
-Seletada, et õige toitumine on ka väga tähtis hea uni jaoks (Lisa 2).
-Läheb magama ühel ajal
-Magab 8 tundi
Sööb tervislikult ja väldib maiustamist, neli tundi enne uinumist

3. KOKKUVÕTTE

Patsiendi/kliendi anamnees näitas, et naine vajab elustiili nõustamist. Anamneesi kogumisel ja nõustamisel töö autor kasutas MI tehnikat ja sellega seotud tööriistu, skaalasid, valikutabelit ja muutustejutu miinuseid ja plusse.

Pärast anamneesi kogumist, sai tehtud ideaalne õendusplaan. Patsient/klient peab liikumispäevikut ja toitumispäevikut. Ei suitsetanud 10 päeva, see on juba hea tulemus. Töötame veel selle nimel. Motiveerimine toimub edasi. Pärast füüsilise koormuse suurenemist ja õige toitumist magab paremini. Kasutab fitnesspalli, kui võtab tööd koju.

Suur töö on tehtud, aga vajab veel tähelepanu. Kiitsin patsiendi/kliendi hea koostöö eest.

KASUTATUD KIRJANDUS
Herdman, T.H. (2012). NANDA Internationali Õendusdiagnoosid : definitsioonid ja klassifikatsioon 2012-2014. Tartu: Kirjandus ELMATAR.
Jalak, R. (2006). Tervise treening. Tartu: Medisport.
Ilves, H. (2016). Fitnesspalli kasutamisjuhend. Tallinn: ITK
Sooba, E. (2008). Tervislik Liikumine. Tallinn: Lege Artis .
Hea une kümme käsku. Tallinn: Eesti Unemeditsiini Selts.
http://unemeditsiin.ee/?q=node/84 (22.05.2016)
Lisa 1
Fitnesspalli kasutamisjuhend
1. Palli valimine – peale istudes peaks põlve- ja puusaliigesest olema 90-kraadine nurk (reied on paralleelselt põrandaga). Võib järgida ka üldisemaid mõõte:
- 150-165 cm pikk – palli diameeter 55 cm
- 165- 180 cm pikk – palli diameeter 65 cm
- 180+ cm – palli diameeter 75cm
2. Mitte loobuda täielikult kontoritoolist, kuna fitnesspallil istumine suurendab koormust alaseljale ja nõuab lihaselt rohkem tööd, et säilitada keha asendit. Korraga võiks istuda pallil 20-30 minutit ja siis vahetada pall tooli vastu 20-30 minutiks. Alustada võiks 2-3 korda päevas pallil istumisega ning vaikselt suureneda korduste arvu (nt 3 kuu pärast istud iga tund natuke aega pallil).
3. Fitnesspall ei ole imevahend, kus ei ole võimalik vale rühiga istuda. Istudes on õige asend järgmine asend (liiguta näiteks puusi küljelt küljele, lase selg küüru ja siruta, tee puusaringe). Alaselja koormuse vähendamiseks loobi töö juures asju maha ning korja need ette kummardades üles.
4. Püsti tõustes pall veereb minema, ole ettevaatlik!
5. Pall sobib üldjuhul kõigile. Alati võib alustada lühema istumisajaga (nt 5 minutit). Kui inimene on asendimuutustele väga tundlik (nt pea hakkab kergelt ringi käima või süda läheb pahaks), siis võib palli vältida (Ilves 2016:1)
 
Lisa 2
Hea une kümme käsku
1. Minge magama võimalikult ühel ajal, arvestusega, et jõuate hommikuks välja puhata .
2. Vältige päevaajal tukastamist. Kui te siiski tukastate, piirake seda 20 minutiga ja võimalusel ärge tukastage peale kella 14:00.
3. Vältige alkoholitarbimist neli tundi enne magamaminekut (enam kui 1 ühik alkoholi ehk 1 pokaal veini kaks tundi enne magamaminekut rikub unekvaliteedi).
4. Vältige ergutavate ainete nagu nikotiini ( suitsetamine ), kofeiini, šokolaadi ja kange tee joomist neli tundi enne uinumist.
5. Vältige vahetult enne magama minekut kõhu liigset täissöömist, rasvaseid, praetud , vürtsikaid ja väga magusaid toite. Hästi sobib kergem eine: jogurt, kodujuust , puuvili.
6. Mõõdukas füüsiline koormus ja tegevus värskes õhus soodustab und, seetõttu planeerige igasse päeva jalutuskäik , aiatööd vms. Vältige rasket füüsilist pingutust neli tundi enne uinumist.
7. Koristage ja õhutage regulaarselt magamistuba , vahetage vähemalt iga kahe nädala järel voodipesu, kloppige patju ja tõmmake madrats tolmuimejaga puhtaks.
8. Minge voodisse alles siis, kui tunnete end unisena. Vältige üle 38 kraadist vanni enne magamaminekut ja arvutikasutamist üks tund enne magamaminekut (need tegevused ergutavad). Enne magama minekut kustutage valgus ja tagage vaikus .
9. Vältige voodis ja magamistoas muid tegevusi peale magamise ja seksuaaltegevuse. Vältige voodis olles televiisori vaatamist ning arvuti ja  nutiseadmete kasutamist.
10. Ärge kasutage magamistoana selleks mitte ette nähtud tuba. Ärge kasutage magamistuba tõsiste jutuajamiste ja arutelude jaoks pereliikmetega (Hea une … 2016).