Atoopiline dermatiit (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Õe õppekava
ATOOPILINE DERMATIIT
referaat
Koostajad: Malle Lattik
Ingel Ilves
Tartu 2014
SISUKORD
1. ATOOPILINE DERMATIIT..................................................................................................3
2. ETIOLOOGIA ........................................................................................................................3
3. AD-I ÄGESTAVAD TEGURID............................................................................................3
4. SÜMPTOMID.........................................................................................................................4
4.1 AD imikueas ......................................................................................................................4
4.2 AD lapseeas ........................................................................................................................4
4.3 AD teismelistel ja täiskasvanueas......................................................................................4
5. DIAGNOOSIMINE................................................................................................................5
6. RAVI.......................................................................................................................................5
7. ISIKLIK HÜGIEEN JA AD...................................................................................................6
8. TOITUMINE JA AD..............................................................................................................6
9. NAHKA ÄRRITAVATE TEGURITE VÄLTIMINE ............................................................6
10. ÕENDUSSITUATSIOON....................................................................................................7
11. ÕENDUSPLAAN .................................................................................................................7
1. ATOOPILINE DERMATIIT
Atoopiline dermatiit (AD) on intensiivse nahasügelemisega krooniline nahahaigus , mis tekib tavaliselt imiku või lapseeas, kuid võib püsida või tekkida ka täiskasvanul ( Nahahaigused i.a).
Atoopia on pärilik naha ja limaskestade muutunud reaktiivsus väliskeskkonnas leiduvatele ainetele , mis seostub tõusnud IgE antikehade tekkimisega ja/või suurenenud hulgal põletikku vallandavate ainete vabanemisega (Karvonen jt 2010).
2. ETIOLOOGIA
Atoopiline dermatiit tekib inimestel, kellel on vastav geneetiline eelsoodumus. Umbes 70% Atoopilise dermatiidi haigetest on allergiahaigusti ka lähisugulastel. Geenilistest faktoritest tingituna on atoopilise dermatiidi haige nahabarjäär ebatäiuslik: suurenenud on transepidermaalne veekaotus ja lipiidide sisalduse langus nahas (Nahahaigused i.a).
Pere koosseis: Erinevates uuringutes on leitud, et sünnijärjekord ning laste arv peres võib mõjutada AD teket. Sünnijärjekorra alusel haigestub pigem esimesena perre sündinud laps, teise ja kolmandana sündinud lastel on tõenäosus haigestuda väiksem. Ühes uuringus uuriti IgE tüüpi antikehade taset vastsündinute veres ja tulemuseks oli see, et esimesena sündinud lapsel oli kõrgemas kontsentratsioonis IgE tüüpi antikehasid. Seega on suurem tõenäosus, mingi allergiahaiguse tekkeks (Võikar 2010).
On hakatud rääkima ka infektsiooniteooriast. Vaestes ja vähearenenud tingimustes puutub organism sünnist alates kokku suure hulga elukeskkonna tavaliste enamuses siis kahjutute bakterite ja muude mikroobidega. Need arendavad organismi kaitsevõimet õiges suunas ja IgE ei käivitu. Kui laps elab liiga puhtas keskkonnas ei arene loomulikke kaitsereaktsioone (Nahahaigused i.a).
3. AD-I ESILEKUTSUVAD VÕI ÄGESTAVAD TEGURID
Kui on olemas geneetiline soodumus või on juba AD, on olemas mitmed tegurid, mis atoopilist dermatiiti esilekutsuvad või ägestavad. Imikutel ja väikelastel toiduallergeenid – lehmapiim , muna, kala, nisu, soja . Täiskasvanutel – loomakarvad, õietolm. Ägenemist võivad ka esile kutsuda – külm ilm, liigne palavus, higistamine , naha mehhaaniline ärritus (kratsimine) (ITK 2012). Lisaks erinevad puhastusvahendid, seebid , kuum vann , villased või tehismaterjalist kangad ja riided (Võikar 2010).
4. SÜMPTOMID
Peamiselt haigestuvad imikud ja väikelapsed , 60% juhtudest avaldub dermatiit 1. eluaastal ja 85%-l esimese 5 eluaasta jooksul. 40% lastest paraneb koolieaks; osal täiskasvanutel jätkub atoopiline dermatiit käteekseemina. Haiguse raskus on äärmiselt varieeruv . AD võib piirduda üheainsa kuiva naastuga, mõnel haigel võib esineda aga pidev kratsimine ja sellest tulenevalt infektsiooniga naastud peaaegu kogu kehal. (Nahahaigused i.a) AD peamine sümptom on tugev sügelus, mille tagajärjel võib tekkida lööve . Sügelemine on tugevam õhtuti ja öösiti. Piirkond on punane ning löövet iseloomustab ebaühtlaselt piirdunud servaga väikesed paapulid, mis kratsides võivad puruneda. AD puhul võib nahk olla paksenenud, lõhenenud või kestendav (Võikar 2010). Samuti on AD haigetel väga kuiv nahk, mis on tingitud sellest, et on suurenenud transepidermaalne veekaotus ja puuduvad niiskust siduvad ained (uurea) (Nahahaigused i.a).
4.1 AD IMIKUEAS
Atoopiline dermatiit avaldub juba imikueas, enamasti 3-6 kuul (Karvonen jt 2010). Enamasti tekib esmalt põskede karedus ja punetus ning ketendus peanahal. Kehal, eriti käte ja jalgade väliskülgedel on nahk kuiv, kergesti ärrituv ja sügelev. Häiritud on nii lapse kui ka vanemate uni. (Nahahaigused i.a) Kui liigutused ei ole veel koordineeritud, püütakse sügelemist leevendada end madratsi vastu hõõrudes. Kui motoorika on arenenud, õpitakse ennast kratsima ja siis võib nahal näha kratsimisjälgi ja pruune koorikuid (Atoopiline dermatiit i.a.)
4.2 AD LAPSEEAS
Atoopiline dermatiit väikelastel ilmneb kõige enam liigeste painutuspindadel, kaelal, randmetel ja säärtel. Kaasneb põletikuline lööve suuümbruses ja silmalaugudel. Võrreldes imikueaga on punetus vähem intensiivne, kuid nahk on kuivem ja ketendab ning põhjustab tugevat sügelust (ITK 2012). Nahk silmade ümbruses on lillakashall, silmalaud sageli punetavad ja ketendavad. Suunurkadest võib leida lõhesid (Nahahaigused i.a).
4.3 AD TEISMELISTEL JA TÄISKASVANUTEL
Vanematel lastel ja täiskasvanutel tekib allergiline reaktsioon peamiselt painutuspindadel, näol ja kaelapiirkonnas, sageli kahjustunud ka käed. Nahk on kuiv ja paksenenud. Sügelustunne võib süveneda emotsionaalse stressi ajal ja pärast higistamist. Tugeva sügeluse tõttu on ööuni häiritud, seetõttu tekib päevane väsimus , tähelepanu hajub kergesti ja tekivad töö-ja õpiraskused (ITK 2012).
5. DIAGNOOSIMINE
AD diagnoositakse peamiselt kliiniliste sümptomite ja anamneesi põhjal. Diagnoosi põhitunnuseks loetakse sügelust. Lisaks sellele peab esinema vähemalt kolm lisakriteeriumit järgnevast loetelust: Anamneesis esineb lööve kindlates kehapiirkondades; Varem on esinenud või praegu esineb painutuspiirkondade AD; Nahk on kuiv; Haiguse sümptomid on tekkinud enne teist eluaastat; Haige anamneesis esineb allergiline riniit või astma . Diagnoosi aitab kinnitada ka perekonnas esinevad atoopilised haigused või atoopiline dermatiit. Imikueas AD eristamine keeruline, sellele viitab peamiselt näo, käsivarte ja säärte sirutuskülgede haaratus (Võikar 2010). Raskemate löövete korral võetakse vereanalüüs, kus on tõusnud eosinofiilide näitajad ja IgE antikehade tase (Karvonen jt 2010).
6. RAVI
Kortikoidsalvid on olnud atoopilise dermatiidi ravimisel üheks nurgakiviks. Need jaotatakse nelja rühma: nõrgad, keskmiselt tugevateks, tugevateks ja väga tugevateks. Salvi tugevuse valikut mõjutavad patsiendi vanus ja ravitav nahapiirkond. Kortikoidsalvi kasutatakse tavaliselt perioodiliselt. Sõltuvalt naha piirkonnast 1-4 nädalat ja seejärel kasutatakse vähemalt 2 nädalat baaskreemi. Näol on ravi perioodipikkus 1-2 nädalat, jäsemetel 2-4, peanahal 3-4. Kogu keha ühekordseks määrimiseks piisab 20g-st päevas. Ülatusliku lööbe korral ei tohiks kuluda 100-150g nädalas. Ägedas faasis kantakse salvi peale kaks korda päevas, muudel juhtudel üks kord. Baaskreemi soovitatakse kasutada maksimaalselt kaks korda päevas. Seni pole uuritud, milline baaskreem on lööbe seisukohast parim – patsient saab ise valida endale meeldivaima. Üldiseks tavaks on tekkinud see, jätkata kortikoidravi etapi järel ravi sama salviga kaks korda nädalas, mitme kuu jooksul. Sellele pole leitud kahjulikke mõjusid ja lööve on kontrolli all pikemat aega. Baaskreemi hiljem 1-2 korda päevas (Karvonen jt 2010).
Baaskreemideks sobivad näiteks Ambilon, Ceralan (Baaskreemid 2011), Orion , Essex, Eucerin, Sebamed (Loogna i.a.); kortikosalvideks näiteks Elidel. Elideli ei tohi kasutada alla kahe aastased lapsed ja rasedad . Kreemi tuleb määrida ainult kahjustunud piirkondadele 2 korda ööpäevas. Pikaajaline ravi peab olema vaheaegadega ja kohe kui AD nähud kaovad, ravi lõpetada ( Ravimiamet 2013).
Sibicort kreemi võib kasutada vastsündinutel, 1-3 korda päevas lööbe piirkonnale (Ravimiamet).Suvel paraneb AD tänu ultravioletkiirgusele, sellepärast kasutatakse raviks ka tehis UV-kiirgust: 3-7 korda nädalas, kuur on 15 korda (Karvonen jt 2010).
7. ISIKLIK HÜGIEEN JA AD
Kuigi atoopiline nahk on oma iseloomult kuiv, ei keela see iga päev duši all käimast. Tavalise vedel- või tükiseebi asemel tuleks kasutada dušiõli (nt. A-Derma Exomega Shower Cleansing Oil) või pesukreemi – neutraalse Ph-ga ja minimaalselt rasva eemaldavad pesuvahendid . Tuleks pigem vältida saunaskäimist, kuna higistamine vallandab kauakestva sügeluse, kuid ujumine on lubatud. (Karvonen jt 2010) Võib teha lühiaegseid vanne vanniõliga (Nahahaigused i.a).
8. TOITUMINE JA AD
Piimaallegria korral piimaasendajat; tuleks vältida toidu allergeene: muna ja kala; juur-, köögi- ja puuviljad kaotavad enamasti oma allergeensuse küpsetamisel. (Nahahaigused i.a) Oluline on dieet - soovitavad on aedvilja -lihatoit, punase sõstra ja jõhvikamahl. Loobuda maiustustest ja alkoholist, piirata piimatooteid (Loogan i.a).
9. NAHKA ÄRRITAVATE TEGURITE VÄLTIMINE
Tuleks loobuda karedast riietusest, sünteetilistest pesemisvahenditest, tualett-tarvetest, milles on alkohol . Allergeenide korral, lemmikloomadega mitte koos viibimine . Vahetada üks kord nädalas pesu, millega välditakse tolmulesti (Nahahaigused i.a.).
10. ÕENDUSSITUATSIOON
Perearsti vastuvõtule saabub ema 3-e aastase tütrega. Lapse nahk on silmade ümbruses sinakas -hall, silmalaud on sageli punetavad ja ketendavad. Suunurkades on lõhed. Kaela külgpindadel esineb lööve, mida iseloomustab ebaühtlase servaga piirdunud väikesed paapulid. Lapse nahk on üldiselt kuiv ja sügelev. Anamneesist selgub, et emal on lapsepõlves esinenud atoopiline dermatiit; tegu on tema esimese lapsega, kes käib lasteaias. Ema sõnul esines tütrel imiku eas punetus ja ketendus põskedel. Lapsele meeldib igapäevaselt juua piima. Kodus on koer, kellega laps tihti mängib.
11. ÕENDUSPLAAN
1)Probleem: Ebamugavustunne, mis on tingitud naha löövetest ja väljendub pidevas sügelemisvajaduses
Eesmärk: Patsient ei kratsi ennast, lööve kaob.
Tegevus: Selgitada emale, et lapsel võib olla allergia lehmapiima või loomakarvade suhtes. Allergeene tuleks vältida. Kortikoidsalvide ja baaskreemide kasutamise õpetus (Elidel). Pesemisel kasutada spetsiaalseid õlisid. Vältida pesemisel kokkupuudet kuuma veega.
2) Probleem: Infektsioonioht, mis on tingitud pidevas kratsimisvajaduses
Eesmärk: Ei teki infektsiooni
Tegevus: Lisaks eelnevatele tegevustele, lõigata lapsel küüned võimalikult lühikeseks.
3) Probleem: Teadmiste defitsiit haigusest ja ravist
Eesmärk: Ema on teadlik haigusest ja raviskeemist
Tegevus: Selgitan, et tegemist ei ole nakkava haigusega, ema peaks informeerima lasteaia kasvatajaid lapse haigusest, selgitan ravimite kasutamist.
4) Probleem: Väsimus, mis on tingitud sellest, et õhtuti ja öösiti sügelemisvajadus suureneb
Tegevus: Vt, punkt 1.
ALLIKALOEND
1. Atoopiline dermatiit. (i.a.). Tallinn: MEDA Pharma SIA.
http://www.meda.ee/avaleht/ravi-valdkonnad/dermatoloogia/atoopiline-dermatiit/
2. Atoopiline dermatiit. (2012). Patsiendi info. Ida-Tallinna Keskhaigla.
http://www.itk.ee/upload/files/Patsiendi-infomaterjal/ITK658%20Atoopiline%20dermatiit.pdf
3. Baaskreemid. (2011). Orion Pharma. Tallinn.
http://www.orionpharma.ee/Tooted/Eneseabi-apteek/Baaskreemid/Ceralan/
4. J. Karvonen, M., Hannuksela, R., Suhonen. (2010). Medicina . Nahahaigused.
5. Loogna, N. Atoopiline dermatiit. Terviseleht. http://www.hot.ee/synnitus/tervis/Atoopiline.html
6. Nahahaigused. (i.a). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
7. Ravimiamet. (2011). Orion Corporation .
http://193.40.10.165/SPC/Hum/SPC_10515.pdf
8. Ravimiamet. (2013). SIA Meda Pharma. http://193.40.10.165/register/register.php?keel=est&inim_vet=inim&lk=2&id=15373
9. Võikar, H. (2010). Atoopilise dermatiidi esinemissagedus ja riskitegurite mõju atoopilise dermatiidi väljaarenemisele Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengite hulgas: Ankeedi sobivuse hindamine ning mutatsiooni HNMT C314T tuvastamise sissetöötamine. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, bioanalüütiku õppekava. Tartu. Lõputöö .