Eczema (0)

Tervishoiu Kõrgkool
Õde õppekava
Eczema
Pavel Suhov
VIII rühm
2010
Medicus curat, natura sanat
Ekseem (eczema) on närvi – allergilise põhjusega pindmise nahakihti põletikuline kahjustus. Tema põhjustavad erinevad endo- ja eksogeensed faktorid nendel inimesel kellel esinevad erinevad kaasasündinud või omandanud haiguse soodustavaid tegurid
(Б.И. Зудин, 1991).
See tähendab, et ekseem peab olla käsitlenud nagu inimspetsiifiline ehk individuaalne naha reaktsioon erinevatel ergutajal. Eksogeensel ehk välistel faktoril võib kuuluda mehaanilised, keemilised, termilised, meteoroloogilised ja valguse radiatsiooni muutused. Sisemisel faktoril: erinevad sisseorgani, endokriin ja närvi süsteemi haigused. Siin on olulik märkida, et nagu suurem osa nahahaigused ekseem ei ole ainult lokaliseerinud probleem vaid ta võiks olla märgitus üldiste keha funktsiooni häirele. Arst ja õde peavad olla erilist tähelepanelik patsiendi üldseisundi hindamisel ja õel on suur roll märkida erinevaid kõrvalkalud haigel inimestel võrreldes tervel. Üks hea näidis on see, et patsiendil kellel on kõrge kolageeni sisaldus nahas, suuremad närvipingud ja psüühilised stressorid põhjustavad assümetrilised hüpereemiat nahas mis meenutab eriteematoosed maculad, millised omamoodi võivad näha nagu äge ekseemi arenemine. Õde peab mäletama, et enne mingid farmakoloogilised sekkumised on vaja teostada patsiendi läbivaatus rahulikus ja meeldivas keskkonnas, et vähendada tema hirm ja ärevus ja alati käsitleda patsiendiga holismiga. Õigesti võtnud anamnees on väga oluline. (Б.И. Зудин, 1991).
Tulla tagasi patoloogilisel ekseemile : ekseem on jaotatud krooniliseks ja äge ekseemiks (eczema chronicum et acuta). Millised ise jagunevad paljudes erinevas allatüübis: all on toodud, kõige sage esinevad tüübid.
Nende allatüüpide erinevus kuulub rohkem patogeneesis kui ravis , ja sellepärast õde peab peamiselt teha erinevus ägedas ja kroonilises haiguse vormis. (Н.М. Туранова, А.А. Студницина, Н.С. Смелова, 1980).
Oletame, et see primitiivne skeem on terve epidermis ehk pindmine naha kiht:

• Mikroobekseem (Eczema microbicum) on huvitav ekseemi vorm ja see vorm on ainukene millele aplitseeritakse antibiootiline ravi. See vorm juhtub, kui grammpositiivsed bakterid hakkavad kiiresti paljunema juba olemas ekseemi koldes. Tüüpiline on kooriku moodustamine mille all on mädakogused. See koor on moodustanud sarv - ja läikekihist. Kolde on asümetriline ja on olemas perefeerse kasvu tendents, mis tähendab, et ta kasvab primaar koldest alla. Kõige tihti esineb naistel rinna all, põlve aukus ja harval juhtudel kätel. Esineb inimestel kellel immuunsüsteem on tugevasti kompramitseeritud. (Paul K. Baxton, 2003).
  

• Dehüdrotiline ekseem
  

(Eczema dyshidroticum): vastavalt oma nimele , suurem patofüsioloogiline muutus tuleneb naha kuivamiselt ühel kohal ja rakkudevahelise vedeliku üle kogumisel teisel kohal. Millele vastavad ülekuivanud, rabe kohad ja täidetud transudatiga vesikulid. Tihti vesikulid moodustavad perifeerias ja kuivad, rabe kohad on keskel. Selleks tuleneb tüüpiline kraatrikujuline haavand .

• Pruriginoos ekseem (Eczema pruriginosum): punase dermografismiga ekseemi vorm. Alati haarab suured kehapinnad, selles mõtles, et esineb paljudes kohas ja kohe, tavaliselt nii üle kui alakehas. Sellest, et diferentseerida toksidermiast on vaja anamneesis küsida, kas ta alustas mingis piirkonnas, või otsekohe kogu kehas. Ilma anamneesita on makroskoopiliselt võimatu diferentseerida atüüpilisest dermatiidist. Tavaliselt esineb ainult erüteem kuid mõnedel juhtudel võivad olla moodustanud bullad.(Р. С. Бабаянц, 1980).
  

• Krooniline ekseem (Eczema chronicum exacerbatum): on mingil moel lai mõiste mis omab endast kõik kroonilised ekseemi vormid millel ei ole endaspetsiifiline patogenees. Krooniline ekseem erineb äge vormist peamiselt sellega, et sõltumatu kaua kestnud naha muutustes, ta võiks minna remissioonis ja saada oma normaalse vormi tagasi, enne järgmist retsidiivist. Ehk ta tuleb ja läheb ära, tihti ilma meditsiinilist sekkumist ja tavaliselt ei jätta pärast ennast haavad.(Р. С. Бабаянц, 1980).
  

• Mündikujuline ekseem (Eczema nummulare): loetakse kõige sage esinevaks ekseemi tüübiks. Esineb ainult ülejäsemes, peamiselt dorsum manus peale. Ta on sirgelt piiritletud vaskulaarne erüteem mis tõsiselt meenutab mündikujulised täpikesed umbes ühe krooni suurusel. Kõige sagedam eksogeene põhjus on külm õhk. Isegi pärast agressiivselt hormoon ravi pärast tihti retsidiiveerub talvel ajal. Aga sojal ajal allub väga hästi lipiid sisaldava kreemi ravile, nagu näiteks: Unguentum Physiogel, mis on võimalik ilma retseptita osta igas apteegis, ja mingi tolerantsus selle suhtes ei tekita, sellpärast patsiendid saavad seda kasutama vabalt.
  

http://www.dermatolog4you.ru/stat/lvov/jekzema_lvov.html

• Tülootiline ekseem (Eczema tyloticum): lokaliseerib laba kätel ja harval juhul laba jalgadel. Esinevad sügavad, väga valulikud fisurid, millised aga harva lähevad alla aluskihi. Nahk on kuiv ja tihti läheb mustaks mida meenutab nekroosi, kuid see on tegelikult tingitud melonini häirenud produktsioonis melanotsüütides. (Paul K. Baxton, 2003).
  

• Varikoosne ekseem (Eczema varicosum): vastavalt oma nimele tema endogeene põhjus on varikoosne veeni laiendis. Peamine patogeene põhjus varikoosse veeni laiendamisse sümptomitekompleks. Moodustub haavakujuline ekseem kus on tugevasti sklerooseerinud haava servad. Esineb peamiselt talokruraal piirkonnas. Serva ümber on nõrk või tugev hüpereemia.
  

• (Eczema craquele): on nii nimetatud vanaduse ekseem, mis esineb peamiselt säärte piirkonnas, see vorm esineb harva patsientidel kes on noorem kui 50 või kellel ei ole eluaegsed südame kaebused ja tursed jalas . See on ka üht kõige rohkem ebameeldivaks ekseemiks: ta valutab, sügeleb, tihti annab tunnet, et keegi venitab nahk selles piirkonnas. Kergelt hüpereemiline lihanefikatsiooni peal on moodustunud crusta et squmae mis on hõbe-valge värvusel. Patsiendil kellel on tugev jalaturse koos hüpereemiaga ei pruugi olla nähtav, aga palpatsioonil on võimalik tunda kare nahka, ja sarvkiht on kergesti eemaldav ehk toimub deskvamatsioon. (Paul K. Baxton, 2003).
  

Remedia:
Kahjuks ei ole ühtseks ravivormiks kõigeks ekseemi vormiks mis saatsid aidata kõikidel patsientidel. Õde peab rangelt teadma, et enne mingit ravi alustamist on vaja selgeks teha mis on haiguse hoogu põhjustaja, mis on see faktor mis hakkab põhjustama see kontroolimata põletikulise protsessi. Alati on vaja välja viskama psühhosomaatilised põhjused!
Ekseemi ravi tuleneb peamiselt sümptomaatilises ravis, ehk saata proovida vähendada need kaebused mida kaasa toob see või teine vorm. Ka on vaja meeles pidada, et tihti ekseem on üldse põhjustatud somaatilise ja/või endokriin haigusega millega on vaja tegutsema. Ei ole mõtted ravida sümptomid kui põhjus on jätnud ravita . (Б.И. Зудин, 1991).
Tihti on vaja hakkama manustama nii nimetatud mittespetsiifiline desensabilisaatorid – keemilised ühendid millised aeglusavad autonoomne reaktsioon põletikule: autohemoteraapia, CaCl2 intra vena, Na2S2O3 ∙ 5H2O intra vena jne. (Б.И. Зудин, 1991).
Ka olulist rolli mängib ekseemi hoogu aste; kui on olemas ainult erüteem ja/või vesikulid millised veel ei olnud katki läinud on võimalik kasutada erinevaid pudrat näiteks talk ja tsink. Äge ekseemi puhul on võimalik kasutama ZnO salvid või soojad kompressid singi veega või muu desinfitseeriv ainetega. Üks oluline asi kompressi tegemisel on MITTE KASUTADA VATTI sest ta võiks kokku kleepima haava eritistega. Krooniliste ekseemi puhul märatakse sooje vanni kasutamine, salved millised sisaldavad paistuse ärakaotatud ained (väävel, naftaliin, tõrv). Igas etapis vastavalt patsiendi nähtude eripärasustele, märatakse erinevaid kortikosterooid preparaadid peamiselt 1% (prednisoloon, hüdrokortisoon, jne). (Б.И. Зудин, 1991).
Patsient peab mäletama, et ta ei või pesta äge ekseemi kohad seebiga, maksimaalselt vältida haige kohta märjaks tegema, ja ta kindlasti peab kaitsma haige piirkonda ärritamist tugeva tuuliga, külma ja kuma veega, lumiga ja kõike mehaaniliste ärituste eest.
Situatsioon:
Lääne Tallinna Keskhaigla Nahahaiguse osakonnas, koos oma vanematega, pöördus 15 aastane tüdruk kellel näol, vasaku silma all on kujunenud kraatrikujuline naha lööve diameetriga 2,5 cm. Arst diagnoosis düshüdrootiline ekseemi. Tüdruk iga päev kasutab odavat kosmeetikat mida ta ostab kioskis. Tavaliselt neli korda nädalas tarvitab, tema sõnal, umbes kolm siidrid õhtul ehk neli alkoholiühikud ja kord nädalas joob kanget alkoholi. Suitsutab pool sigaretti pakki päevas. Kodus sööb harva, tavaliselt sööb kiirtoitu ja ebaregulaarselt. Tihti valutab kõht pärast sööki. Pärast nahalööve tekkemist proovis seda ära maskeerida kosmeetikaga, praegu kui lööve läks sügavalt, keeldub koolis minna ja on arenenud kompleksid millised on seatud oma väljanägemusena
Õendusplaan:
Probleem
Eesmärk
Tegevus
Hinnang
20.09.10
Teadmiste defitsiit haiguse kohta
Patsient on haigusest teadlik

• Varusta patsiendi infovoldikuga kus on lihtne ja arusaadav info tema haiguse kohta
  
• Loe patsiendiga kaasa antud infovoldikut
  
• Palu vanematel haiguse kohta lisa infot otsida näiteks internetist, raamatutest
  
• Julgusta patsienti suhtlema
  

20.09.10
Patsient on teadlik oma haigusest.
20.09.10
Patsiendil on häiretud minapilt tingitud haigustes
Patsiendi minapilt on paranenud

• Teostada pt tema haiguste kohta
  
• Võtta osa raviprotsessis koos arstiga ja dietoloogiga
  
• Loo rahulik ja meeldiv keskkond
  
• Soovita konsulteerida osakonna psühholoogiga
  

1.10.10
Patsiendi minapilt on paranenud ja haigus on remissioonis.
20.09.10
Teadmiste defitsiit tervisliku elustiili kohta
Patsient on tervisliku elustiili kohta teadlik

• Soovita mitte kasutada kosmeetikat
  
• Soovita süüa täisväärtusliku toidu
  
• Soovita loobuda alkoholist ja suitsutamist
  
• Soovitada konsulteerida gastrointeroloogiga
  

20.09.10
Patsient on teadlik tervise elustiili kohta
20.09.10
Patsient kaebab sügelus tunnet haige piirkinnas
Sügelus tunne kaob

• Manusta arsti poolt määratud ravimi (Unguentum Hydrocortizonum 1% mono rep. pro die 14:00)
  
• Määra kaks korda päevas (09:00, 18:00) haige piirkonda ZnO 5% salviga
  
• Õpeta patsiendi kaitsta haige piirkonda välisärituste eest
  

1.10.10
Sügelus tunne ei esine
Kasutatud kirjandus:

Dermatology ABC, Paul K. Baxton, 2003.

Кожные и венерические болезни, Б.И. Зудин, 1991

Кожные болезни, Р. С. Бабаянц, Н.М. Туранова, А.А. Студницина, Н.С. Смелова. 1980

Pildid – Google otsing.

http://www.dermatolog4you.ru/stat/lvov/jekzema_lvov.html