Diabeet ehk suhkruhaigus (0)

Referaat

Diabeet
Carmen Kivstik
16.12.13

Mis on diabeet ehk suhkruhaigus ?
Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese.
Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku , siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda.
Kõikidel tervetel inimestel oh organismis nii päeval kui öösel väike kogus insuliini. Kui inimene sööb süsivesikuterikast toitu (näiteks leiba, või saia), siis veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru kõrgenenud tase on signaaliks kõhunäärmele, see eritab küllaldase koguse insuliini ja veresuhkru tase normaliseerub. Tervetel inimestel ei ole veresuhkur tühja kõhuga kõrgem kui 5,5 mmol/l ja 2 tundi peale sööki ei ole veresuhkur kõrgem kui 8 mmol/l. Suhkruhaigetel on veresuhkru tase normist kõrgem. Kui veresuhkur on üle 10 mmol/l, siis hakkab suuremal osal suhkruhaigetest suhkur erituma uriiniga.
Suhkruhaigust on kahte tüüpi
Esimest tüüpi ehk insuliinsõltuv suhkruhaigus tekib reeglina lastel või noorematel inimestel. Nende inimeste kõhunääre on kahjustatud ega erita enam insuliini.
Teist tüüpi ehk insuliinsõltumatu diabeet on põhiliselt vanemaealiste tüsedate haigus. Nende organism eritab insuliini, kuid selle toime on häiritud liigse kehakaalu tõttu. Toiduvalik, kehakaalu vähendamine ja tablettravi võimaldavad hoida veresuhkrut õigel tasemel, kuid vahel peavad nad kasutama ka insuliini.
Mul on esimese tüüpi suhkruhaigus
Suhkruhaiguse ravi on eluaegne
Eduka ravi aluseks on toiduvalik ehk dieet. Lisaks dieedile kasutatakse suhkruhaiguse raviks veresuhkrut alandavaid tablette ja insuliini. Veresuhkrut alandavaid tablette saavad tarvitada ainult need inimesed, kelle kõhunääre on veel võimeline insuliini eritama.
Tabletid ei sisalda ega asenda insuliini, nad ainult suurendavad insuliinieritust kõhunäärmest. Esimest tüüpi ehk insuliinsõltuva suhkruhaigusega haiged, kelle kõhunääre insuliini ei erita, peavad seda süstima. Insuliin mõjub ainult süstituna, suu kaudu ei toimi.
Suhkruhaiguse hea ravi on väga oluline. Ravimata suhkruhaigeid ähvardab diabeetiline kooma. See on eluohtlik seisund, mille ajal on inimene teadvuseta ja häiritud on peaaegu kõik organismis toimuvad protsessid. Diabeetilise kooma põhjuseks on väga kõrge veresuhkur.
Tüsistused
Kui veresuhkur on pikka aega normist kõrgem, siis seda suurema tõenäosusega arenevad suhkruhaiguse hilistüsistused. Nendeks on närvitundlikkuse häired ja veresoonte muutused kogu organismis. Veresoonte kahjustused võivad tekkida silmades, neerudes, jalgades, aju ja südame veresoontes. Tänapäeval on saanud selgeks, ei ainus viis vältida hilistüsistuste teket on hoida suhkruhaigete veresuhkur madalal tasemel. See on võimalik ainult sel juhul, kui haige ise aktiivselt osaleb raviprotsessis ja mõistab oma haiguse olemust.
Haiguspilt
I tüüpi diabeedi esmasteks sümptomiteks on uriini hulga suurenemine, janu, söögiisu tõus ja samal ajal kehakaalu langus. Diagnoosimise hilinemise korral võivad tekkida isutus, iiveldus, oksendamine, üldine nõrkus ja isegi teadvusehäired. Selline sümptomaatika on põhjustatud insuliinipuuduse ja kõrgenenud veresuhkru ning kaugelearenenud staadiumis ketokehade (rasvade lagunemise produktid) poolt.
Mille poolest erineb I tüüpi diabeetik mittediabeetikust?
Insuliini süstimine
Kuna suukaudselt manustatud insuliin laguneb maos ja sooles ära, siis peab diabeetik insuliini nahaalusi süstima. Võimalikult normilähedase veresuhkru taseme hoidmiseks tuleb seda teha päeva jooksul korduvalt (isegi kuni 5-6 korda). Kaasajal kasutusel olevad süstepliiatsid ja ühekordsed nõelad võimaldavad süstida praktiliselt igas olukorras. Lisaks saavad diabeetikud endal glükomeetri abil suurema vaevata ise veresuhkrut määrata. Oluline on muidugi ka kindlast söögireziimist kinnipidamine . Uuemate dieediseisukohtade järgi ei ole aga isegi suhkruga valmistatud maiustuste söömine välistatud, kui seda tehakse ettevaatlikult ning süstitakse eelnevalt sobivas koguses lühitoimelist insuliini.
insuliini süstal ja glükomeeter
Diabeetiku tervis
Suhkruhaige peab end lihtsalt natukene rohkem jälgima.
Kui teed füüsilist tööd ja trenni siis tegevused alandavad tugevalt veresuhkrut.
Siis peab olema tähelepanelik , et ei laseks suhkrutaset veres liiga alla ,et ei tekiks hüpoglükeemia
Hüpoglükeemia
Hüpoglükeemia – normist madalam veresuhkru tase ( Esineb tavaliselt suhkruhaigetel, kuid võib kaasuda ka epileptiliste krampidega ning joomasööstu järgselt, samuti võib kaasuda kuumarabanduse ja alajahtumisega
Tunnused:

• Anamneesis suhkruhaigus, haige võib hüpoglükeemia teket tunda
  
• Higistamine, külm kleepuv nahk
  
• Südamepekslemine, pulss kiire ja tugev
  
• Nõrkus, minestustunne, näljatunne
  
• Segasusseisund või agressiivsus
  
• Reageerimistase halveneb
  
• Nägemishäired (kahelinägemine)
  
• Lihasvärinad ja –tõmblused
  
• Kannatanul võib kaasas olla diabeetiku pass, glükoos, veresuhkrutaset alandavad tabletid või insuliinisüstal.
  

Esmaabi:

• Aita kannatanul istuda või pikali heita.
  
• Tõsta kannatanu veresuhkru taset võimalikult kiiresti.
  
• Paku talle magusat jooki (leige suhkruvesi – 4 – 5 tl suhkrut klaasi vee kohta), šokolaadi, suhkrutükke.
  
• Kui tal on kaasa oma glükoosigeel, siis aita tal seda võtta
  
• Kui seisund paraneb, siis anna rohkem süüa ja juua ning luba puhata .
  
• Soovita pöörduda arsti poole ka siis, kui ta tunneb ennast täielikult paranenuna.
  

• Kui seisund ei parane, jälgi teadvusseisundit ja otsi selle seisundi muid võimalikke põhjusi
  
• Teadvushäire korral ära anna midagi süüa ega juua!
  
• Teadvuseta kannatanu puhul säilita avatud hingamisteed ja vajadusel elusta.
  
• Vajadusel tagada meditsiinilise abi saamine
  

Hea ravi korral ei erine diabeetiku tervislik seisund (viirusnakkustesse haigestumine, muude organite, nt. veresoonte kahjustused) mittediabeetiku omast. Seetõttu tuleks arstipoolsete erikorralduste puudumisel diabeetikusse suhtuda kui tervesse inimesse. Motoks on siin: “Diabeet pole haigus, vaid elustiil!” Soomes näiteks said diabeetikud hiljuti loa astuda sõjaväeteenistusse.