riigid peaksid rohkem sellele minevatesse kuludesse panustama. 1951. aasta sügisel külastas ta Lähis-Ida, Indiat, Pakistani, Indohiinat, Malaiat ja Koread. Koloniaalimpeeriumite vastasena soovitas ta Prantsusmaal tungivalt Alzeeriast lahkuda. Samuti vaidles ta vastu vähearenenud riikide finantsabi suurenemisele. 1952. aastal valiti Kennedy Senatisse. Järgmisel aasta abiellus ta Jacqueline Bouvier'iga, kes oli New Yorki finantsisti tütar. Kennedy seljavalud jätkusid ning talle tehti kaks operatsiooni. 1956. aastal kirjutas ta haiglas taastudes raamatu ,,Profiles in Courage", mis hiljem võitis Pulizeri auhinna. Kennedy oli sotsiaalse heaolu ja tsiviilõiguste õigusaktide suur propageerija. Samuti andis ta finantsabi hariduse ja USA immigratsiooniseaduste liberaliseerimise heaks. Presidendikandidatuur 1960. aastal astus Kennedy üles Demokraatliku partei presidendikandidaadina. Ta võitis
haldamine) kui ka investeerimistegevuse (raha paigutamine) kõige olemuslikumad valdkonnad. Põhiküsimus polegi puhtalt riski minimeerimises või tulevase tulu maksimeerimises, vaid sobiva riski ja tulu kompromissi leidmises sõltuvalt investori eesmärkidest, eelistustest, suhtumisest riskisse ja iseloomuomadustest.(V.Raudsepp ,,Finantssituatsioonid") Tuleb rõhutada, et finantsjuht peab oma tegevuses silmas pidama just investorit, sest finantsisti ülesanne on saavutada investorile sobiv riski ja tulu kompromiss, meelitamaks ettevõttesse kapitali(või hoidmaks juba kaasatud kapitali ettevõttes).(V.Raudsepp ,,Finantssituatsioonid") Investeerimisprotsessi edu sõltub majandusruumi institutsioonilisest raamistikust, so. Seadustest, regulatsioonidest ja tavadest, mis loovad õiguslikud alused ja reguleerivad kapitaliomanike ja äriühingute vahelisi suhteid, so.õigusi ja kohustusi. Seda institutsiooni