2. Ülesanne Latipac OÜ prognoosib müügikäibe brutorentaabluseks järgmisel aastal 20%. Ettevõtte varude keskmiseks kuluvälteks kavandatakse 50 päeva ning varude aastakeskmiseks suuruseks peaks kujunema 800 000 eurot. Leia: Missugune on sellisel juhul firma müügikäibe prognoos järgmiseks aastaks? 1. Varude käibevälde = 360 / (Müüdud kaupade kulu / Varud) a. => Müüdud kaupade kulu = (360 * varud) / Varude käibevälde 2. Brutorentaablus = (Müügikäive - Müüdud kaupade kulu) / Müügikäive a. => Brutorentaablus = 1 – Müüdud kaupade kulu / Müügikäive b. => Müügikäive = Müüdud kaupade kulu / (1 – Brutorentaablus (%)) Vastus: Müüdud kaupade kulu = (360 * varud) / Varude käibevälde = (360 * 800 000 €) / 50 = 5 760 000 € Müügikäive = Müüdud kaupade kulu / (1 – 20%) = 7 200 0000 € 3. Ülesanne
Jrk Näitaja Lühend Selgitused 1 OMAHIND OH SINA MÄÄRAD (otsustad) omahinna 2 Juurdehindlus % JH% SINA MÄÄRAD (otsustad) juurdehindluse 3 MÜÜGIHIND MH arvuta 4 Brutokasum ühe toote või teenuseühiku kohta. BKü arvuta 5 Brutorentaablus BR arvuta 6 Ettevõtte PÜSIKULU kuus PKk sinu sünnikuupäev+sünniaasta 7 VAJALIK minimaalne BRUTOKASUM kuus KASUM peab olema sama suur kui püsikulud! 8 VAJALIK minimaalne MÜÜGIMAHT kuus KOGUS arvuta 9 VAJALIK minimaalne MÜÜGIMAHT kuus MÜÜK arvuta
Käibe puhasrentaablus:1680 / 307000 = 0,005 ~0,5% 2014/2015 Käibe puhasrentaablus: 180 / 305500 = 0,0005 ~0,06% 2015/2016 Käibe puhasrentaablus: 680 / 326000 = 0,002 ~0,2% Esimesel aastal on prognoositav käibe puhasrentaablus normaalne, kuid juba teisel perioodil langeb see lausa 2,8%. Kolmandal perioodil võrreldes teisega langeb veelgi 0,44% . Neljandal perioodil puhasrentaablus küll tõuseb 0,14%. Kuid ettevõte töötab siiski peaaegu olematu kasumiga. 3.3.2. Brutorentaablus Lugejas kasutataks brutokasumit. Iseloomustab ettevõtte juurdehindlust kaupadele teenustele. Brutorentaablus = brutokasum / müügitulu OÜ JALANHE 2012/2013 Brutorentaablus: 72100 / 136200 = 0,52 ~53% 2013 / 2014 Brutorentaablus: 169500 / 307000 = 0,55 ~55% 2014 / 2015 Brutorentaablus: 172750 / 305500 = 0,56 ~56% 2015 / 2016 Brutorentaablus: 183430 / 326000 = 0,56 ~56% Ettevõtte brutorentaablus tõuseb teisel perioodil võrreldes esimesega 2% ja kolmandal võrreldes teisega 1%
normaalne dividendide tase tulevikus. Nagu näha siis on näitajad madalamad. ROI ( Return On Investment) = Ärikasum / Koguvara * 100 31.12.2007 ROI = 54 249 / 752 451 * 100 = 7,2% 31.12.2008 ROI = 65 575 / 795 784 *100 = 8,2% Näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. See näitja võiks olla suurem. ROA, ROE ja ROI on arvutatud majandusaasta lõpu näitajatega mitte aasta keskmistega seega on arvude väärtused kaheldavad. Müügikäibe brutorentaablus = Brutokasum / Müügitulu * 100 31.12.2007 Müügikäibe brutorentaablus = 178 502 / 2 134 876 * 100 = 8,4% 31.12.2008 Müügikäibe brutorentaablus = 167 307 / 1 980 654 * 100 =8,4 % Näitab kui suur osa müügikäibest jääb järele peale kaupade omamaksumuse mahaarvamist. Müügikäibe ärirentaablus = Ärikasum / Müügitulu * 100 31.12.2007 Müügikäibe ärirentaablus = 54 249 / 2 134 876 * 100 = 2,5% 31.12.2008 Müügikäibe ärirentaablus = 65 575 / 1 980 654 * 100 = 3,3%
Kui K on 0,3-0,59, siis nõrk Kui K on väiksem, kui 0,3, siis mitterahuldav · Likviidsuskordaja näitab ettevõtte maksevõimet (Likviidsuskordaja = käibel olev raha / lõhiajalised kohustused) pank tihti vaatab seda, et kas anda laenu või mitte. · Omakapitali rentaablus - näiteks, kui ettevõtte ostab hoone ja hiljem müüb siis kas peale müüki jäädi plussi või mitte. Omakapitali puhasrentaablus (ROE) = puhaskasum / omakapital · Brutorentaablus ostad hoone 5000 EUR ja müüd 6000 EUR siis brutorent on 6000! Brutorentaablus = brutokasum / müügi netokäive Kordaja näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist. Kordaja väärtus sõltub hindade ja müügiprotsessi juhtimisest ja müüdud toodetele tehtud kulude kontrollist. Kordaja võtab teatud määral arvesse ettevõtte püsi ja muutuvkulusid.
Tasuvust (tootlikust,rentaablust) väljendavad suhtarvud. (väljendatud %) puhaskasum 1. Müügikäibe puhasrentaablus = ------------------------------ müügikäive brutokasum 1.1. Müügikäibe brutorentaablus = ------------------------------ müügikäive See näitaja arvutatakse ainult nende ettevõtete puhul, kes kasutavad kasumiaruande skeem 2. ärikasum 1.2. Müügikäibe ärikasumi määr = ------------------------------ müügikäive
debitoorne võlgnevus). Põhivarade amortiseerimine on enesestmõistetav, kuid väärtuse suurenemist harilikult ignoreeritakse (liigne konservatiivsus).Määratlematus paljude väärtust omavate tegurite (inimressursid, firma väärtus) kajastamisel, sest nende objektiivne hindamine on keeruline.Käibevarade ja põhivarade vahekord (teiste ettevõtete aktsiad.) 34. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus langenud samas kui käibe brutorentaablus on tõusnud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes? Käibe brutorentaabluse korral vaadeldakse üksnes otsekuludega seotud kulusid. Puhasrentaabluse korral aga arvestatakse ka makse, intressimakseid ning muid kulusid, mida ei võimalik eelnevate kululiikide alla liigitada, mistõttu on siin ülesandes tõstatatud probleem seotud kas maksude suurenemisega, intressimaksete
debitoorne võlgnevus). Põhivarade amortiseerimine on enesestmõistetav, kuid väärtuse suurenemist harilikult ignoreeritakse (liigne konservatiivsus).Määratlematus paljude väärtust omavate tegurite (inimressursid, firma väärtus) kajastamisel, sest nende objektiivne hindamine on keeruline.Käibevarade ja põhivarade vahekord (teiste ettevõtete aktsiad.) 34. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus langenud samas kui käibe brutorentaablus on tõusnud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes? Käibe brutorentaabluse korral vaadeldakse üksnes otsekuludega seotud kulusid. Puhasrentaabluse korral aga arvestatakse ka makse, intressimakseid ning muid kulusid, mida ei võimalik eelnevate kululiikide alla liigitada, mistõttu on siin ülesandes tõstatatud probleem seotud kas maksude suurenemisega, intressimaksete
Selleks, et tulemusi saaks võrrelda, tuleb leida adekvaatne võrdlusbaas. 2. Tasakaalus tulemuskaardi puhul rakendatakse hinnangute andmisel järgmisi punkte: eesmärk; tegevused; mõõdikud; sihtväärtus. Ostame ja müüme tooteid/teenuseid Mõisted: Kogukäive Netokäive Kulud Kasum või kahjum Juurdehindlus Allahindlus Kumulatiivne juurdehindlus Rentaablusest ehk tasuvusest Brutokasum Varude brutorentaablus arvestab toodete või teenuste ringluskiirus Kasumi arvestamine erinevate ühikute kohta Tegevusmõõdikud Tegevuste hindamiseks rakendatakse järgmiseid mõõdikuid: 1. Kaupade ringlus ruutmeetri kohta 2. Netokäive ruutmeetri kohta 3. Brutokasum ruutmeetri kohta 4. Ringluskiirus riiulil kordades ja protsentuaalselt 5. Ringluskiirus päevades ehk väldetes ABC-analüüs · ABC analüüs (ingl. k. ABC analysis)
hindade pideva tõusu tingimustes, siis Vali üks: a. Firma A varude käibesagedus on väiksem kui Firmal B b. Firma A koguvara puhasrentaablus on väiksem kui Firmal B c. Firma A müügikäibe puhasrentaablus on väiksem kui Firmal B d. Firma A on debitoorse võla laekumissagedus suurem kui Firmal B Küsimus 7 Küsimuse tekst Kui firma varude algjääk oli 60000 ja lõppjääk 90000 , müügikäibe brutorentaablus 30% ja müügikäive 1200000, siis varude käibesagedus oli Vali üks: a. 13,33 b. 4,80 c. 11,20 d. 8,0 Küsimus 8 Küsimuse tekst Kui koguvara puhasrentaablus on langenud ja müügikäibe puhasrentaablus tõusnud, siis põhjuseks võib olla Vali üks: a. maa soeta,mine aruandeperioodi lõpul b. mitte ükski eeltoodutest c. aktsiadividend (fondiemissioon) d. koguvara käibesiduvuse suurenemine Küsimus 9 Küsimuse tekst
- MK= 375 000- 150 000= 225 000 3. Missugust arvestussüsteemi kasutab finantsarvesus ja missugust juhtimisarvestus? Finantsarvestus kasutab kahekordset kirjendamist, juhtimisarvestus kasutab mitme-suguseid erinevaid süsteeme (nii ühekordne- kui ka kahekordne kirjendamine) 4. Tootmiskulud on: a) perioodikulud b) tootekulud c) põhimaterjali ja töötlemiskulud d) esmaskulud 5. CM suhtarv on: a) brutorentaablus b) jääktulu c) jääktulumäär d) müügirentaablus 6. Millega võrdub jääktulu, kui on teada ärikasum ja püsikulude summa? JT- PK= EBIT > JT= EBIT + PK 7. Kui netokäive suureneb 10% ja muutuv kulu suureneb 10%, siis a) jääktulu suureneb ja jääktulumäär ei muutu b) jääktulu suureneb ja jääktulumäär suureneb c) jääktulu väheneb ja jääktulumäär ei muutu d) jääktulu suureneb ja jääktulumäär väheneb 8. Mis on finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse peamine erinevus
Võrreldes kasumisummat selle saamiseks kasutatud ressurssidega, saadakse tasuvus ehk rentaablus ehk kasumi tootlus. [ CITATION Tee05 p 27 l 1061 ] Rentaablus on kasumi suhe mingisse teatud näitajasse. Rentaabluse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte kasumi kujunemist. Rentaabluse tüüpe on erinevaid.[ CITATION Kõo06 p 126 l 1061 ] Müügikäibe brutorentaablus on üldine rentaablusenäitaja (Alver & Reinberg, 2002, lk 319). Müügikäibe üldine rentaablus näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist [ CITATION Bõt97 p 25 l 1061 ]. brutokasum (9) k äibe brutorentaablus= müü gik ä ive
maha arvamist. Näitaja peegeldab firma hinnakujundust, kulude struktuuri ning tootmise efektiivsust. Sisuliselt näitab mitu senti teenis firma müügikäibe igalt eurolt. Isegi väike nihe võib viidata edukale või ebaedukale aastale. Tulemus võiks jääda vähemalt 7-10%. Müügikäibe ärirentaablus (operating margin). Näitab kuidas äriidee, millele ettevõte loodi ennast ära tasub. Mida suurem see näitaja on seda parem. 1.1. Müügikäibe brutorentaablus. See näitaja on arvutatav ainult nende ettevõtete jaoks, kes kasutavad kasumiaruande skeemi nr 2. Müügikäibe brutorentaablus iseloomustab firma hinnapoliitikat ning tegevusefektiivsust. Tema arvväärtust mõjutavad järgmised tegurid: müügistruktuuri muutumine kaupade soetushinna (omahinna) muutumine kaupade müügihinna muutumine Võiks olla 15-30% 2. Investeeringute e. varade puhasrentaablus (return on total assets, ROA)
25 Kokku kohustusi 2,716 2,503 2,133 Finantsnäitajad Märts Aprill Mai Omakapitali ja võõrkapitali suhe 13.5 4.7 3.3 Käiberentaablus (7:3), % -65.7 -49.7 Brutorentaablus (5:3), % 35 35 Varade rentaablus, ROA (7:23), % -18.4 -19.8 OK rentaablus, ROE (9:32), % -22.85 -26.74 Kapitali käive (3:23), оборот 0.28 0.40 Vahetu maksevalmidus, cash ratio 0.49 0
1.2 Maksevõime kordaja 4 1.3 Maksevalmidus 5 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 5 2.1 Omakapitali tase 5 2.2 Võlgnevuste aste 6 2.3 Kohustuste ja omakapitali suhtarv 6 3. Käibetulususe suhtarvud 6 3.1 Brutorentaablus 6 4. Efektiivsusesuhtarvud 6 4.1 Varude käibekordaja 6 4.2 Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja 7 4.3 Raha laekumise periood 7 4.4 Varade käibekordaja 7 4.5 Hankijate võla välde 7 5
4.2 Hinnang finantstulemustele Tabelitest ilmneb, et Premia suutis 2013 aasta kolme kvartaliga oluliselt kõigis kolmes segmendis müügitulu kasvatada. Kui turgusi ka veidi detailsemalt uurida, siis oli tegemist küllaltki laiapõhjalise kasvuga, mis põhines jäätise poolelt heal suveilmal, kuid ka hästi tehtud tööl. Müügitulu kasv oli viimaste aastate üks järsemaid ning antud tulemustega on suudetud investoritele veidigi rõõmu tuua. Miks? Sest kuigi ettevõtte brutorentaablus on jäätise ja külmkauba puhul endiselt väga ilus, siis ettevõtte kasumlikkus on päeva lõpuks väga nadi. Iga aasta on probleeme esinenud kalavarudega (küll neid on Rootsi erinevate ametiasutuste tõttu hävitatud, küll on kalade maailmaturu hind ebasoodsas suunas liikunud, küll toimub kusagil tulekahju jms) ning ka seekord võib just kalatoodete osas näha brutomarginaali olulist langust. Põhjuseks maailmaturu hindade kasv, mistõttu oli raske lõpptoodangu hinda samas mahus tõsta.
Näitab kui suur osa müügitulust realiseerub puhaskasumina müügikäibe iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Müügikäibe ärirentaablus * näitajat nimetatakse ka: ärikasumi osatähtsus käibes Kajastab ettevõtte tegevuse efektiivsust. Juhtkonna võimekuse hindamiseks on see suhtarv parem käibe puhasrentaablusest, kuivõrd kulud peale ärikasum Käibe kogurentaablus * näitajat nimetatakse ka: müügikäibe brutorentaablus Brutokasum = müügikäive kaupade omamaksumus. Näitab kui suur osa müügikäibest jääb järele peale kaupade omamaksumuse mahaarvamist Kulurentaablus Kulude rentaablus näitab, kui suurt tulu on tehtud kulud andnud. RVUD (LIQUIDITY RATIOS) on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada likviidsussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte võimet muuta oma varad rahaks, et õigeaegselt tasuda
võrreldi ettevõtte 2018 ja 2019 aasta kasumiaruandeid töö autori uurimuse põhjal tehtud 44 kasumiaruande analüüsiga. Saadud analüüsi tulemused näitasid, et ettevõte on 2019 aastal olnud edukam, sest tõusnud on kõik kolm rentaablusnäitajat. Kogurentaablus on tõusnud 4,02, ärirentaablus 4,86 ja puhasrentaablus 3,45 senti. Uurimustöö tulemusel koostatud kasumiaruande põhjal tehtud analüüs näitas, et ettevõtte brutorentaablus on oluliselt muutunud. 2019 muutus brutorentaablus väiksemaks 41,14 sendi võrra ja 2018 aastal 47,80 sendi võrra. Käibe kogurentaablus on autori poolt koostatud kasumiaruande tulemusel 2019 aastal 14,67 senti ja 2018 aastal 12,03 senti. Ettevõtte ja töö autori koostatud kasumiaruandeid võrreldes selgus, et uurimustöö põhjal koostatud kasumiaruande käibe kogurentaablus on vähenenud. See tulenes vähenenud brutokasumist, sest müüdud teenuste kulu kasumiaruandes suurenes
1) Määrata ja analüüsida põhilisi suhtarve: Analüüs: Aasta 2012 Maksevalmidus 0.309 Maksevõime tase 1.30 Varude käibekordaja 2.00 Varude käibevälde 179.86 Raha laekumisvälde 42.96 Kreeditoorse võla välde 50.42 Raha konvertsioonitsükkel 172.41 Müügikäibe brutorentaablus 30.47 Müügikäibe puhasrentaablus 6.32 Koguvara rentaablus (ROA) 10.34 Omakapitali puhasrentaablu 17.49 EVA 132.4 kui võõrkapitali hind 13.45 % omakapitali hind 20% WACC = 9.0 2) Tuua välja AS merekohin rahavood (Raha allikad ja kasutamine) Arve (kassa) algul, 01.01. RAHAALLIKAD Puhaskasum Kulum
Joonis 14 näitab, et 2007 aastal ettevõttes OÜ Abilis iga omakapitali rahaühik teenis 0,22 senti, kuid aga 2008 aastal tõi kahjumit 0,01 senti ja 2009 aastal teenis 0,001 senti. Kindlasti see on seotud majanduskriisiga, müügitulu vähenemisega ja finantstulude (kulude) langemisega. Antud juhul ettevõtte omakapitali puhasrentaablus on kõrgem kui aktivate rentaablus mis tähendab et ettevõtte kasutab väliskapitali. Müügikäibe brutorentaablus(GPM) Näitab, kui suur osa müügikäibest jääb järele peale kaupade omamaksumuse mahaarvamist. Müügikäibe brutorent. = ( Brutokasum / Müügikäive ) Seda näitajat saab kasutada ainult nendes ettevõtetes kus on kasutusel kasumiaruande skeem nr. 2 41 Müügikäibe ärirentaablus(OPM) Näitab kui palju sente iga müügikäive krooni tasuvusest jääb selleks et katma finastkulusid ja
* kehtib ka valem: tegevusvõimenduse aste = ärikasumi muutus protsentides / müügikäibe muutus protsentides koguvõimenduse aste = piirkasum / kasum enne maksustamist * kehtib ka valem: koguvõimenduse aste = tegevusvõimenduse aste * finantsvõimenduse aste Rentaablussuhtarvud iseloomustavad firma finantsedukust ja efektiivsust kasumi teenimisel. Kasumit võrreldakse erinevate näitajatega: müügikäibega, koguvaraga, omakapitaliga. müügikäibe brutorentaablus = brutokasum / müügikäive * brutokasum = müügikäive - kaupade omamaksumus müügikäibe puhasrentaablus = puhaskasum / müügikäive kasum aktsia kohta ehk aktsiakasum (EPS) = (puhaskasum – eelisdividendid) / perioodi keskmine lihtaktsiate arv koguvara puhasrentaablus (ROA) = puhaskasum / perioodi keskmine koguvara omakapitali puhasrentaablus (ROE) = puhaskasum / omakapital
annaabi.ee 
