AVALIKU VÕIMU KORRALDUS JA VÕIMUHARUD (0)

AVALIKU VÕIMU KORRALDUS JA VÕIMUHARUD: Valitsemissüsteemid, parlamendid, valitsused
Distrubitiivne ja struktuurne võim.
Avalik võim- institutsioonidele antud mandaat, teatud funktsioonide täitmiseks; n-ö delegeeritud võim.
Nähtust, kui sellist iseenesest ei eksisteeri, tavaliselt vaadeldakse antud märksõna all võimu institusionaalset korraldust.
Avaliku võimu sisuline külg – võimukorralduse aluspõhimõtted .
Avaliku võimu korraldus - võimu teostavad institutsioonid , nende jaotus, omavahleine töökorraldus ning sisemine töökorraldus.
Riik, kui avaliku võimu institutsioon .
(Parlamendil rahva mandaat)
Mis suunab inimesi käituma mingil viisil: maksma makes , mitte ületama kiirust, punase fooritulega peatuma ?
Kitsa käsitluse kohaselt on institutsioonid reeglid, milleraame ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad. See tähendab ühtlasi, et nad nõustuvad piirangutega, mis reeglites sisalduvad.
- jalgpalli reeglid
- parlament ja parlamentaalne debatt kui esindusdemokraatia üks institutsioone.
Institutsioonid laias tähenduses aitavad seletada inimeste kollektiivset (koordineeritud ja sihipärast) käitumist valitsemissüsteemi makrotasandil (väärtused, kultuuriline kood)
- jalgpallikultuur
- konkrent või koostöö, võrdsus või hierarhia ühiskonnas (kas meil sina või teie kultuur)
Võimu sisuline külg: põhikord (põhiseaduslikkus), põhiseaduslikud väärtused.
VÕimuinstitutsioonide jaotus: - horisontaalne( kesksed võimuharud erinevate rollidega, kohtuvõim , seadusandlik võim ja täidesaatev võim, mida kõik teadma peaks.ja vertikaalne võimujaotus (keskvalitsus vs kohalik omavalitsus ) Sisse kodeeritud see, et keegi on ülemus ja keegi alluv. On see, kes saab kujundada alumise osa töökorraldust.
(peab teadma)!
Kuidas valitsus saab korraldada parlamenti – parlament ei saa ise algtada riigieelarvet, see tuleb valitsuse poolt algatada. Parlamenti võimalused poliitikat teha on väga väikesed. Parlamendil pole proffesionaalsust ise väga midagi teha, ta on valitsusest sõltuv. Valitsusel ametnike ressurss suur.
Arvatakse et kohtuvõim on sõltumatu .. eiole .. Riigikohtu kohtunikud määrab ametisse parlament.
VÕimude tasakaalustamise idee, pole ainult see, et teha nn silotornid, et kõik on eraldatud, võimuädevused ei tohi kattuda, igal oma tegevused, aga sp et võim ei koonduks, on vaja võimude tasakaalustamist. Opositsioon ja koalitsioon ..
Omavalitsustel palju ülesandeid, millega nad ei saa hakkama .. et võim ei koonduks väga palju ühele- või teisele poole.
- põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsemis (/ameti-)asutused (ametid, inspektsioonid, registrid ), keskvalitsus ja kohaliomavalitsus)
Riigiaparaat ehk valitsemisinstitutsioonid.
Klassikalised põhiinstitutsioonid: parlament, valitsus, kohus.
Täiendavad põhiseaduslikud institutsioonid: Eesti õiguskantslet, Riigikontroll , kohalikud omavalitsused , kaitsevägi.
Otsesed valitsemisinstitutsioonid: ministeeriumid , ametis, inspektsioonid, registrid.
Hallatavad asutused: riigikoolid, muuseumid jt
Kaudne avalik haldus: avalik-õiguslikud juriidilised isikud, riigi omandis eraõiguslikud juriidilised isikud, delegeeritud pädevustega isikud jt.
Mis vahe on ametil ja inspektsioonil? – Ametil on juhtimis-ja järelvalve teostamis funktsioon, võib trahve teha; inspektsioonil üldjuhul ainult järelvalve funktsioon.
TÄITEVVÕIM
Valitsuse ülesanded: - juhtida riiki parlamendi suuniste alusel. Määrata rahvusliku poliitika suunad ja viia neid ellu
- administratsiooni (halduse) järelvalve;
-tagada piisav toetus oma poliitikate elluviimiseks
- kriiside juhtimine
- sõjalised ja välisasjad.
- sõmboolsed ja tseremoniaalsed küsimused.
Riigipea valitsuskabinet ja administratsioon
Täitevvõimu laienemine heaoluriigiga.
Valitsuse tähtsuse suurenemine
Valitsuse ülesannete, vahendite ja personali laienemine. Kabinettide hüppeline suurenemine. Valitsuse tugistruktuuride, eriti valitsuskomisjonide paisumine .
Valitsuse domineerimine parlamendi üle (kiire ja spetsialiseeritud otsustusprotsess). Valitsuse ja parlamendi vastastikused kontrollimehhanismid pole paigas.
Valitsusjuhi esiletõus ja valitsussisene hierarhia süvenemine. Suured nõudmised ministrile; generalist ja spetsialist.
Valitsuskabinettide tüübid
Hierarhiline (liidrikeskne) vs egalitaarne (võrdsus)
Kollegiaalne (ühised eesmärgid) vs segmenteeritud (sektoraalsed strateegiad)
Hierarhiline: valitsusjuht määrab ainuisikuliselt cabinet ka kontrollib seda täielikult.
Liidrikeskne: ministritel piiratud mõju poliitika kujundamisele, koordinatsioon liidri oärusmaa, samas kollegiaalne.
Killustunud: on jagunenud kaheks või rohkemaks poolautonoomseks üksuseks.
Kollegiaalne: valitsusjuhi ja minstrite vastastikune sõltuvus ja koostöö.
Koalitsioonide tüübid:
Minimal winning (MW) (väiksemvõitlev – 50+ …% - ideoloogiad erinevad) – võimule saamine ja võimule jäämine (office seeking) ehk tegeletakse politics`iga.
Minimal Connected Winning (MCW) (seotud võitlev 50+…% - ideoloogiad sarnased) – realiseerida oma lubadused /program, ehk pigem keskendutakse policy tegemisele;
Ülepaisutatud koalitsioon: rohkm partnereid kui vajalik;
Vähemuskolatisioon (alla 50%)
Caretaker ehk jõulurahuvalitsus.