20.sajandi algus (0)

Aluspõhimõtted: isikuvabadus, inimeste võrdsus, eraomand , turumajandus, rahva suvenäärsus, demokraatia.edusammud:ühiskonna tootmise ja materjaalse heaoli kasv, raudteed ja aurulaevad, elekter , telegraaf, telefon.Sots.struktuur: talupoegkonnad, palgatöölis klass, aadlikud , vaimulikud , keskklass. Ogustavad asjaolud :klassi võitlis, rahvus küsimuste teravnemine .kolonialism-poliitika, mis taotleb vähem arenenud või võrgemate riikide kolooniateks e, asumaadeks muutumist või nende allutamist mõnel muul viisil. Imperialsim-Üldiselt mõistetakse imperialismi all ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks.Imp.Poliitika- püüti maid ja rahvaid kaasajastada. 1970. Jagasid suurbritannia ja venemaa iraani omavahel võrdselt ära-. India tehti sõltuvaks ja suruti peale eurooopa haldussüsteemi. Hiinaga sõlmiti ebavõrdsed lepingud . koloniaalpoliitika tagajärjed: Lääne tsivilisatsiooni levitamine,Koloniaalrahvaste traditsioonide hävitamine ja purustamine, Kolooniate majanduse kasutamine.
Inglismaa sisepoliitika: parlamentaalne monarhia . Liberaalid kuulutasid sõja vaesusele. erakonnad .liberaalid, konservatiivid, ametühingud,surfazetid.ehitati veel sõjalaevu. Välispoliitika: relvastuse võidujooks merel saksamaaga. Valgete alustel mistõttu briti impreerium muutus ajapikku Briti Rahvaste Ühenduseks. Valitsus püüdis leida kompromisse koloniaaltülides saksamaa ja prantsusmaaga Maroko pärast. Prantsusmaa sise-:võimul olid liberaal -demokraatid. Rahvuseliku majanduse edukas areng ning elutaseme tõus.III vabariik. Kirik lahutati haridussüsteemist, mõne mungaordu ja kirikukoguduse tegevus sattus keelu alla ning sõjaväekohustus laienes.välis:suudeti lõpetada koloniaalpoliitikast oõhjustatud rivaalitsemine inglismaaga ning saavutada nn südamlik kokkulepe.venemaa rev.põhjused:poliitilised põhjused, majanduslikud probleemid, sotsiaalsed põhjused, rahvuslikud põhjused. Tulemused: ajakirjanduses vabanes tsensuuri alt. Riigiduuma valimised. Aktiivselt hakkaisd tegutsema poliitikad.USA sise-. presidentaalne vabariik. USA-d iseloomustad kiire,majanduslik ja poliitiline areng ning ühiskonnas valitses optimistlikud meeleolud. Raudteede ehitamine, põllumajandustoodede kokkuost ja töötlemisi ning pangalaenude süsteemi arenemine.välis:USA leidis, et kõik riigid peaksid liberaalse turumajandusliku kapitalismi mängureeglitest kinni pidama ning loobuma äri takistamist majanduslike meetoditega. Jõulike sekkumine Kesk-Ameerika riikide siseasjadesse.
RAHVUSVAHELISED SUHTED:sõjalised liidud- keskriikide blokk (ka kolmikliit ) Kujuneb välja 19. sajandi lõpus Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. 1879 .Saksamaa - Austria-Ungari liiduleping. Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi võitluses oma “loomuliku vastase” Prantsusmaa vastu. 1882. Itaalia ühineb Saksa /Austria-Ungari liiduga.Samas oli Itaalia kõikuvatel seisukohtadel ehk ebakindel partner - näiteks sõlmis Itaalia 1902 . a. leppe Prantsusmaaga, et võimaliku suure sõja korral jääb ta Prantsusmaa suhtes neutraalseks.1893.Venemaa - Prantsusmaa liidulepingu sõlmimine.Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel. 1904 .Prantsusmaa- Inglismaa leping.Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused.1907.Inglismaa -Venemaa leping. Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad. 1905. a. - Björkö salaleping. KRIISID : Esimene Marako kriis (1905 - 1906. a.)Saksamaa sõjalaevastik oli väike.
Prantsusmaa kartis alustada sõda, kuna liitlane Venemaa oli seotud sõjategevusega Jaapani vastu ning sõja kandumist Aafrikast Mandri-Euroopasse. Teine Maroko kriis (1911. a.) Marokos ülestõus. Prantsusmaa reageeris sellele Maroko pealinna okupeerimisega; ettekäändeks oli Prantsuse alamate kaitsmine. Balkani sõjad- 19. sajandi lõpul - 20.sajandi alguses kujunes suureks konfliktikoldeks Balkani poolsaar; selle põhjuseks oli: Türgi jätkuv nõrgenemine.
Suurriikide vastandlikud huvid. Balkani rahvaste iseseisvuspüüdlused ja uute riikide teke.
MAJANDUS: põllumajandus- Põhiliseks turule tootjaks olid mõisad- suurmajandid, kellele kuulus ligikaudu pool põllumaast ning kes kasutasid palgalist tööjõudu.Jätkus talude päriseksostmise protsess.Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakarjakasvatus ja loomakasvatus .Põlluharimine intensiivistus.Kasvas talupoegade sotsiaalne kihistumine .tööstus-Juhtivad tööstusharud tekstiilitööstus,paberitööstus,laevaehitustehased Tallinnas, mis rajati seoses Venemaa valmistumisega sõjaks.Eestlased tegutsesid peamiselt väikeettevõtjatena.
Linnad ja kaubandus: Linnaelanike arv moodustas viiendiku kogu rahvastikust. Eestlased saavutasid linnades kindla arvulise ülekaalu.Raudteede ehitamine suurendas välis- ja transiitkaubanduse mahte .Arenes sisekaubandus .
Poliitiline areng - Seisuslik jagunemine-aadlikud, töölisklass, konservatistid, liberaalid, reveolutsionäärid.Poliitilised ringkonnad -Mõõdukad-J. Tõnisson,Rahvusliku eneseteadvuse arendamine, Radikaalid- Konstantin Päts, Väärtustasid majanduslikku ja poliitilist võitlust, Sots. demokraadid -Peeter Speek, Pidasid vajalikuks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga-1905.rev.põhjused-Puudusid peamised kodanikuõigused ja demokraatia., Tööliste halvad elutingimused ,Venemaa poliitiline süsteem oli iganenud- valitses absolutistlik monarhia (isevalitsus).Peamised sündmused-Toimusid tööliste streigid kogu Eestis,Peeti isevalitsuse vastaseid demonstratsioone, Üliõpilased katkestasid 1905 Tartu ülikoolis sisuliselt kogu aastaks õppetöö ja osalesid revolutsioonilises liikumises,rahvaasemike koosolek, . Koosolek lõhenes aga kohe selle alguses mõõdukateks ja radikaalideks kelle otsused olid ka erinevad.Rev.tulemused-ajakirjandus vabanes tsensuuri alt, poliitilised erakonnad ja ametiühingud, venemaal hakati valima rahvaesindust.edu saavutamine kohalike omavalitsuste tasandil.Kultuur-1905 asutati kirjanduslik rühmitus „Noor-Eesti“, 1907asutati Eesti Kirjanduse Selts, 1909 Tartus avati Eesti Rahva Muuseum ,1914 valmis esimene eesti mängufilm „Karujaht Pärnumaal“. 1870.aastatel kujunes Eestis välja kohustuslik üldharidus,laienes koolivõrk ning 20.sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid.Vallakoolid,kreisikoolid,gümnaasiumid, tütarlastegümnaasiumid.