MAJANDUS I Ühiskond 12.kl (0)

Majandus I 
Majanduse  RESSURSID  e PÕHITEGURID 
1. Mis on majandus?​
 Majandus on inimtegevus, mil e eesmärk on tagada inimestele vajalike 
kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 
2. Mis on eduka majandustegevuse aluseks?​
 Eduka majandustegevuse eluseks on 
majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumise kavandamine. 
3. Millest tuleb teha majanduslikke otsuseid?​
 Et majanduse süsteeb saaks toimida (?) 
4. Nimeta tootmisressursse?​
 Loodusvarad, maa,  kapital ,  tööjõud  
5. Mis on majanduse põhiküsimused​
? Mida toota, kuidas toota, kel ele toota. 
6. Nimeta majandussüsteeme?​
 Tava­, käsu­, turu­, segamajandus 
7. Kirjelda naturaalmajandust?​
 See on vanim majandussüsteem. Kogu majandus on üles 
ehitatud tavadele ja traditsioonidele. Kõige paremini iseloomustab seda majandamisvi si sõna 
naturaalmajapidamine. Majanduse põhiküsimused lahendab perekond või hõim.Tegeldakse 
tavaliselt algelise põl umajanduse ja käsitööga. Tootmine toimub algeliste meetoditega, mida 
pärandatakse põlvest­põlve. Sel ine traditsiooniline majandussüsteem võib püsida muutumatuna 
väga pikka aega. Majanduslikku arengut sel ega ei kaasne. Praegu on levinud tavamajandus 
paljudes Aafrika ja Lõuna­ Aasia  ri kides. 
8. Missugune majandussüsteem on kõige levinud tänapäeval?​
 Segamajandus. 
9. Millest sai alguse liberaalne majandussüsteem? Millal toimib selline süsteem kõige 
efektiivsemal?​
 19­20.sajand. Toimib kõige efekti vsemalt sotsialisktlikes ri kides. 
10. Mida põhjustab täielikult vaba majandussüsteem?  
11. Mis on sotsiaalne  turumajandus ?​
 Sotsiaalne turumajandus on vastandiks ni  sotsialistlikule 
plaanimajandusele kui ka liberaalsele ohjamata majandamisvi sile. Sotsiaalse turumajanduse 
aluspõhimõtted on seadustega tagatud  konkurents  ja sotsiaalne kaitse.  
12.  Käsumajandus . Kuidas toimib? Kas üksikisik võib mõjutada käsumajandust?​
 Sel e 
majandussüsteemi põhi dee seisneb sel es, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab 
korraldada üks keskus. Sel ist majandamisvi si on rakendatud sotsialistlikes ja diktaatorlikes 
ri kides. Majanduse juhtimise aluseks on poli tilised või religioossed ideed. Neid ideid püütakse 
tõestada ka majanduses. Kui turuseadused ja poli tika lähevad vastuol u, peab järele andma 
majandus.Sel es majandussüsteemis pole üksikisikul võimalust ajandustegevusse sekkuda. 
Käsumajandus esineb ka plaanimajanduse vormis. Sel juhul on kogu majandus aastateks ette 
planeeritud. Planeerimise käigus ei arvestata tarbija vajadusi vaid tootmismahtusid. Parim 
plaanimajanduse näide oli NSV Li t. Tänapäeval võib sel ine majandamisvi s kehtida veel 
Põhja­ Koreas  ja Kuubas. 
13. Mis on segamajandussüsteem?​
 Majandussüsteem, mis ühendab endas mitme erineva 
majandustüübi jooni ja kus ressursside ning hüviste jaotuse otsustavad esmajoones  turg  ning 
vähemal määral ri k ja traditsioonid. 
 
Majanduse põhinäitajad ja tsüklilisus 
1. Mis on makromajandus?​
 Majandus kui tervik.Üldne majandus. 
2. Mis on RKP ja SKP? Kumb näitaja on objektiivsem? ​
RKP­ rahvuslik koguprodukt, SKP­ 
sisemajanduse koguprodukt. Objekti vsem on SKP 
3. Mis on lisandväärtus?​
 Lisandväärtus on igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna 
suurenemine kauba valmimiseks lisandunud ressursside võrra. 
4. Miks on kahjulik, et majandustegevus Eestis koondub Tallinna ja Harjumaale?​
 Sest 
väikesed maakohad surevad seetõttu pikas prespekti vis välja ja nende omavalitsuste 
sissetulek väheneb märgatavalt, samas kui pealinna sissetulek ja rahkavtik aina kasvavad. 
5. Mis on SKP per capita? Milline on Eesti SKP teiste riikidega võrreldes?​
 SKP per 
capita on SKP jagatud ri gi  rahvaarvuga , ehk SKP ühe elaniku kohta. Eesti SKP on madal 
võrreldes teiste ri kidega. 
6. Mis on must turg? Millega kaubeldakse peamiselt mustal tulrus?​
 Ebaseaduslik turg, 
mil el peamiselt äritsetakse ebaseaduslike asjadega. 
7. Millest koosneb SKP? ​
Eratarbimiskulutused,  investeeringud , valitsuse 
lõpptarbimiskulutused, puhaseksport. 
8. Kuidas arvutada puhaseksport? ​
Import  ­ eksport 
9. Nimeta väliskaubanduse piirangud? Milleks piiratakse väliskaubandust? ​
Tol imaks, 
kvoot, kaitsetol . Pi  ratakse , et kaitsta ri gi oma ettevõtlust lühikese aja jooksul konkurentsi 
eest. 
10. Mis on majanduse tsüklilisus?​
 Majanduse kõikumine buumist majanduskri sini ja tagasi. 
11. K​
irjelda lühidalt, kuidas  väljendus  tsüklilisus Eesti majanduses 2003­2009? 
Majandus hakkas elavnema iga uue aastaga üha enam, kui 2007 hakkas  vaikselt  tagasi 
tümbuma ja 2008­ 2009 langes järjest rohkem. 
12. Majanduslangused 20. sajandi I poolel?​
 1907 – maailma pankade kokkuvarisemine, 
1910  – Shanghai kummitootmis turu kri s, 1929 – suur majanduskri s, kõige tähtsam ja 
tõsisem  majanduskri s 20. sajandil 
 
Majanduspoli tika 
1. Nimeta riikliku majandustegevuse eesmärgid​
. Majandustegevuse eesmärgid­ Avalik 
sektor  pakub ühishüvesid, ri gi sekkumine majandusse seadusandluse kaudu, maksude 
kehtestamine ja kogumine. Maksu­ ja sotsiaalsüsteemi kaudu tagatud tulu õiglane  jaotumine  
ühiskonnali kmete vahel, kaitsta kekkonda. 
2. Kuidas saab riik tagada tulu õiglast jaotamist?​
 Seadustega (?) 
3. Millega tegeleb riigi rahapoliitika?​
 Rahapoli tika ja välismajanduse al  osakond  tegeleb 
euroala rahapoli tiliste seisukohtade kujundamisega ning euroala ja Eestit mõjutavate ri kide 
seire ja analüüsiga 
4. Miks sekkub valitsus veel turumajandusse?​
 Turumajandus loob olukorra, kus ri gi 
sekkumine majandusse on hädavajalik. Majanduspoli tika seisukohast on ri gi ülesandeks 
kaasa aidata majanduse tsüklilisest arengust tulenevate riskide maandamisele ja ​
stabiilselt  
areneva keskkonna loomisele. Riigi eesmärgiks on tagada inimestele inimväärne elu, 
selleks tuleb majandusse sekkuda.  
5. Nimeta jätkusuutliku majandusarengu eesmärgid? (Rio de Janerios 1992) 
Eesmärgiks oli aidata saavutada kvalitati vset majanduskasvu , tagada inimeste elutaseme 
tõusu, kindlustada stabi lne rahvaarv, muuta väärtushinnanguid ja harjumusi, säilitada ja 
mõistlikult kasutada ressursse, arvestada keskkonna taluvuspi ridega ning vähendada 
jäätmete ja saasteainete hulka.  
6. Mida näitab riigi välisvõlg? Kes peab seda  arvestust ?​
 Välisvõlg on  võlgvälismaisele 
võlausaldajale, sealhulgas erapangad, valitsused ja rahvusvahelised finantsinstitutsioonid. 
Eesti välisvõla üle peab arvestust Eesti Pank 
7. Millega tegeleb eelarvepoolitika? Miks on oluline tegeleda eelarvepoliitikaga? 
Eelarvepoli tika koosneb kahest valdkonnast ­ maksupoli tkast ja kulupoli tikast. 
Eelarvepoli tika tegeleb maksude korjamise ja vajalike kulutuste tegemise prognoosiga. 
Oluline on, et ri k ei läheks pankrotti ja et välisvõlg ei suureneks massi vseks, et ri k suudaks 
endaga toime tul a. 
8. Mis on riigieelarvele aluseks? Millest tulevad riigieelarve peamised tulud? 
Ri gieelarve alsuseks on põhiseadus ja ri gieelarve seadus. Peamised tulud on ri klikud 
maksud  vastavalt maksuseadustele; lõivud ja trahvid vastavalt  seadustele ; tulu ri givara 
kasutusse andmisest ja võõrandamisest; tulu ri gile kuuluvatelt aktsiatelt, osadelt ja muudelt 
osalustelt;  intressid  laenudelt ja pangakontodelt; ri giasutuste muu tulu; muud seaduses 
ettenähtud ri gi tulud. 
9. Miks on eelarvetasakaal oluline?​
 Et ei tekiks võlgasid ja ei li gutaks pankroti poole 
10. Kõrge ja madal maksukoormus. Eesti maksukoormusest kirjuta​
. Enamasti 
mõõdetakse maksukoormust suhtena SKP­st. Madal maksukoormus suurendab 
majanduslikku akti vsust, kõrgem maksukoormus aga võimaldab kvaliteetsemat 
ettevõtluskeskkonda ja suurendab inimkapitali mahtu majanduses. Eesti maksukoormus on 
vi mastel aastatel tõusnud, kuna maksu­ ja tol iamet on suutnud rohkem makse kokku 
korjata. 
11. Mis on maks? ​
Maks on seadusega või seaduse alusel val a­ või  linnavolikogu  määrusega 
ri gi või kohaliku omavalitsuse avalik­õiguslike ülesannete täitmiseks või sel eks vajaliku tulu 
saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub 
täitmisele  seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning mil el 
puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. 
12. Kas maksumaksjal on otsene vastutus? ​
Maksumaksjal on kohustus maksta ainult 
seadustega ettenähtud ri klikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning val a­ või 
linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. 
13. Nimeta kaudsed maksud? Miks nimetatakse kaudseks?​
 Aktsi sid, käibemaks. 
Nimetatakse kaudseteks, sest nad mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega 
maksustatakse tarbimist. 
14. Nimeta  otsesed  maksud? Miks nimetatakse otseseks?​
 Tulumaks, sotsiaalmaks.  On 
otsesed, sest need võetakse maha isiku tuludelt automaatselt. 
15. Nimeta maksusüsteeme ja kirjelda lühidalt.​
 Fiskaalne funktsioon, mil ega kogutakse 
majanduse arenguks vajalikke ressursse; reguleeriv funktsioon, mil e ülesanne on mõjutada 
majandussubjektide käitumist ning muuta ressursside paigutuse proportsiooni. (?) 
16. Kirjelda lühidalt Eesti maksusüsteemi. Nimeta kohalikke ja  riiklikke  makse. ​
Eesti 
maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud ri klikest​
 ​
maksudest 
ning seaduse alusel val a­ või linnavolikogu poolt oomahaldusterritooriumil 
kehtestatavatestkohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne­ 
maksumäärad  ei sõltu maksustatavast summast. Kohalikud maksud: müügimaks; 
paadimaks ; reklaamimaks; teede ja tänavate sulgemise maks; mootorsõidukimaks; 
loomapidamismaks ; lõbustusmaks; parkimistasu. Ri klikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, 
maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tol imaks, aktsi sid, raskeveokimaks. 
 
Raha ja  pangandus  
1. Nimeta raha ülesandeid ja liike?​
 Arvestusühik – raha on ühismõõduks kaupade 
väärtuste mõõtmisel ja võrdlemisel.  Vahetusvahend  – raha on vahetatav kõikide teiste 
kaupade vastu ning asendab ostja ja  müüja  vahelistes tehingutes bartertehinguid. 
Väärtuse akumulatsiooni vahend – raha on vara, mida saab koguda ja kasutada 
tulevikus tehingute tegemisel. Kaup – raha on kaup, mil el on oma hind, mis sõltub 
turusituatsioonist ning raha emiteeriva keskpangabaasintressmäärast. Maksevahend  – 
rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. 
2. Mis on vaba ja fikseeritud kurss?​
 Fikseeritud kurss on kitsaste kõikumispi ridega, 
vaba kurss on vabalt ujuv kurss. 
3. Mis on devalveerimine ja  inflatsioon  ning deflatsioon? ​
Devalveerimine on  valuuta  
väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Inflatsioon on kaupade või 
hinnataseme tõus. Deflatsioon on kaupade või hinnataseme langus. 
4. Miks hinnad tõusevad? Kas hinnatõusu saab vältida?​
 Hinnad tõusevad, sest raha 
väärtus ajapikku akumuleerub. Hinnatõusu ei saa vältida. 
5. Kuidas toimib pangandus? Keskpanga ja kommertspanga õigused. 
Pangandussüsteemi toimimisel on oluline rol  ri gi keskpangal. Meie keskpank on Eesti 
Pank, mis al ub ri gikogule ja tegutseb Eesti Panga seaduse alusel. Eesti Panga 
ülesandeks on tagada ri gi raha, rahapoli tika ja ­süsteemi  toimimine  ja stabi lsus. 
Keskpanga õigused: võtta ja anda pi sava tagatise olemasolu korral laenu; hoiustada ja 
võtta vastu hoiuseid; kaubelda väärtpaberite, väärismetal ide ja välisvaluutaga; teha 
muid tehinguid raha­, väärtpaberi­ ja välisvaluutaturul; käsitleda maksejuhiseid nind 
arveldada makseid; omada  aktsiaid  ja muid osalusi ning kinnisvara; kehtestada 
rahaturgu reguleerivaid eeskirju ja seaduse alusel usaldatavusnormati ve; kehtestada 
europandatähtede ja euromüntide käitlemist reguleerivaid eeskirju; rakendada 
sanktsioone raharingluse kohta kehtestatud eeskirjade rikkujate suhtes, välja arvatud 
sanktsioonid, mida rakendab Euroopa Keskpank Euroopa Keskpankade Süsteemi ja 
Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 34.3 alusel; saada ri gi­ ja kohaliku omavalitsuse 
asutustelt ning muudelt isikutelt ja asutustelt oma ülesannete täitmiseks vajalikke 
andmeid; teha muid oma ülesannete täitmiseks vajalikke toiminguid. Kommertspanga 
õigused: Kommertspangad  võivad  avada  filiaale  ja   esindusi, teatades sel est 
eelnevalt Eesti Pangale. Kommertspangad  tegelevad  lepingute alusel juri diliste  ja 
üksikisikute  kredi di­ ja arveldusalase ning  muu  pangandusliku teenindamisega, 
sooritades  operatsioone ja osutades  teenuseid. 
6. Erapangad ja krediitasutused – mõiste ja mida nad pakuvad?​
  Kredi diasutus on 
äriühing, mil e peamiseks ja püsivaks tegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja 
muude tagasimaksvate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine 
või muu finantseerimine. 
7. Eesti pank ja rahapoliitika​
.​
 2011. aasta algusest on Eesti euroala li ge. Euroalal 
vastutab ühtse rahapoli tika rakendamise eest eurosüsteem, mis koosneb euroala ri kide 
keskpankadest ja Frankfurdis asuvast Euroopa Keskpangast. Eurosüsteemi li kmena 
osaleb Eesti Pank euroala ühtse rahapoli tika väljatöötamises, sel ega seonduvate 
otsuste tegemises ja nende el uvi mises. 
8. Eesti panga sünd ja iseseisvus ja  sõltuvus ​
. Eesti Pank on arenev  organisatsioon , 
mis kohandab oma tegevusi ja tööprotsesse pidevalt muutuva keskkonna ja uute 
nõudmistega. Meie kohta annavad põhjaliku ülevaate  missioon , visioon ja 
organisatsioonilised väärtused, ülesannete ja strateegiliste eesmärkide kirjeldused 
ning organisatsiooni struktuur. Loodi: 24.02.1919,  Eesti Pank kui sõltumatu 
osapool maksesüsteemide järelevaataja rolli ehk jälgib seda, et raha liiguks nii 
kontolt kontole kui ka pangast panka tõrgeteta ning aitab kaasa maksesüsteemide 
arendamisse 
9. Tarbimislaenud ja eluasemelaenud 2001 – 2011. 
10. Kuidas mõjutab laenamine laiemalt ühiskonda? ​
Inimesed ja nende elusti l sõltuvad 
suuresti pangast ja laenu olemasolu võib tekitada olukorra, kus tagatiseks pandud ajast­ 
esemest võidakse lihtsalt ilma jääda. 
 
Õpik, lk 22 Majandusteadlane  Andres Arrak majanduslangusest 
1. Mil iseid järeldusi teeb Arrak majanduslangusest? Mis on olulisem? Põhjenda. 
 
Mõisted 
Aktsiis ‐ ​
Aktsi s on maks, mida ri k kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele 
buum­ tõusuarg, äkktõus 
divisjon ­ osakond, sektor, sõjanduses väeüksus. 
emissioon‐​
 ehk väljalaskmine on majanduses raha ja väärtpaberite (võlakirjade, aktsiate) ringlusse 
laskmine . 
kapital ‐ Kapital on väärtus või omand, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks 
krediit ‐ Krediit on laenusumma, mis kuulub kokkulepitud ajal ja tingimustel tagastamisele 
kokkulepitud tasu eest. 
prioriteet ­ eesmärk number üks, kõige tähtsam 
tükke­  
valuuta­ teise ri gi rahaühik 
ressurss­ kõikmõeldavad vahendid ja tagavarad, mil ega on võimalik kasutada. 
sektor­ mingi osa tervikust. Majanduses nt avalik sektor,  erasektor  
produkt­ toode, saadus, tulemus