Põhikooli-ja gümnaasiumiseadus (0)

Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus:
Valitsus kiitis heaks uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu.
Vabariigi valitsus kinnitas tänasel istungil põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, milles on kehtivast seadusest enam tähelepanu pööratud koolikohustuse täitmisele ning õpetamise ja õppimise kvaliteedile.
"Koolisüsteemi ja õppesisu ajakohastamine on praegu võtmeküsimus – Eesti edu saame hoida ainult julgeid, aga samas kaalutletud samme astudes," ütles põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu kohta haridus - ja teadusminister Tõnis Lukas .

• Koolikohustuse paremaks täitmiseks paneb valitsuses heaks kiidetud eelnõu koolile kohustuse võtta ühendust lapsevanemaga kui puudumise teiseks päevaks ei ole kooli teavitatud puudumise põhjusest. Kui koolil ei õnnestu nädala jooksul õpilase puudumise põhjust välja selgitada, tuleb koolil sellest teavitada õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Lisaks täpsustab eelnõu nii õpilase, lapsevanema, kooli kui ka kohaliku omavalitsuse kohustusi ja vastutust koolikohustuse mittetäitmisel.
  

• Õpilaste, pedagoogide ja teiste kooli töötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise säilimise huvides on vastses eelnõus sellele teemale pühendatud omaette peatükk. Lisaks kõikide koolis viibijate viisakale ja lugupidavale käitumisele tuleb kooli pidajal koos kooli direktoriga luua eeldused koolis tekkida võivate erinevate ohuolukordade ennetamiseks; õpilaste koolis viibimise ajal peavad nad olema järelevalve all ning selleks võib kool vajadusel rakendada elektroonilisi vaatlusseadmeid (millest peab kooli hoones viibijaid eelnevalt teavitada), kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse-välja liikumist. Kuna praegu kehtiv seadus näeb ette ainult õpilase tunnustamise, siis viimaste aastate tõsised vahejuhtumid ajendasid eelnõusse lisama mõjutusmeetmeid õpilaste suhtes, kes ei täida seadusest tulenevaid kohustusi.
  
• Esmakordselt on riikliku õppekava olulised aluspõhimõtted lülitatud seadusesse, nii on eelnõus esitatud seni vaid õppekavas eneses kirjeldatud põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva õppe põhimõtted. Et rõhutada põhikooli kui eraldiseisvat haridusastet, millel on omad eesmärgid ning selge lõpptulemus, lahutatakse põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad. Sätestatakse võimalus arvestada õppe osana õppekavavälist õppimist ning kasutada rahvusvahelist IB õppekava.
  
• Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu kohaselt tuleb kooli pidajal kindlustada hariduslike erivajadustega õpilastele eripedagoogiline, psühholoogiline ning sotsiaalpedagoogiline teenus, teha vajalikud muudatused õppe sisus , õppeprotsessis või õpikeskkonnas, et tagada hariduslike erivajadustega õpilaste arenemine, toetamine ja võimetekohane õppimine. Samal eesmärgil näeb eelnõu ette paindlikumad õpivõimalused: õpiabi, õpe väikeklassides või väikerühmades, individuaalõpe jne. Samuti tuleb koolil igakülgselt toetada haridusliku erivajadusega õpilasega töötavat õpetajat.
  
• Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu loob eeldused põhikooli ja gümnaasiumi lahutamiseks, mille põhjused on laste arvu vähenemine, vajadus tagada tugevate põhikoolide võrk ja kvaliteetne õpe gümnaasiumi tasemel. Põhikoolide ja gümnaasiumide eraldi asutustena tegutsemise ettevalmistamiseks on eelnõus ette nähtud üleminekuperiood kuni 2011/2012. õppeaastani. Kuni selle ajani võivad põhikool ja gümnaasium tegutseda ühe asutusena.
  

Eelnõuga nähakse ette võimalus tegutseda ühe asutusena üldharidukoolil ja kutseõppeasutusel ning üldhariduskoolil ja huvikoolil. Sellega tagatakse paindlikumad võimalused hariduse omandamiseks. Eelnõu kohaselt ei toimu edaspidi üldjuhul omavalitsuste vahelist arvlemist põhikoolide osas.
Praegu kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse võttis Riigikogu vastu 15. septembril 1993. aastal ja see jõustus 10. oktoobril 1993. aastal, seda on aastate jooksul korduvalt parandatud ja täiendatud ning tänaseks on muutunud otstarbekaks uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kehtestamine.
Asso Ladva
kommunikatsioonibüroo konsultant