Dante Alighieri "Jumalik komöödia" Dante Alighieri "Jumalik komöödia" on keskaegse euroopa kirjanduse vaieldamatult kõige tuntum teos. Kitsamast vaatenurgast on ta ühtlasi itaalia kirjanduse (ja kirjakeele) vundament ning keskaegse teoloogia kõige eredam kirjanduslik illustratsioon. Kogu teos on allegoorilist laadi: see tahab õpetada ja noomida. Poeem kirjeldab nägemust, mis kujutab hingede olukorda põrgus ("Inferno"), puhastustules ("Purgatorio") ja paradiisis ("Paradiso"). Ta koosneb kolmest 33-osalisest jaost ja ühest sissejuhatavast laulust ja on ehitatud valjusti sümmeetriliselt. Põrgu sisaldab üheksa ringi, puhastustuli üheksa ruumi, paradiis üheksa sfääri, mille üle asetseb jumaluse asupaik empüreum. "Pôrgu". Peategelaseks on Dante ise, kes ühtlasi kehastab inimest üleüldse
Teda on võrreldud isegi Leonardoga. Ta töökoda oli juhtiv ning suur. Seal tehti väga suuri teoseid. Bert Nodke sündis 1430ndatel Poolas. Oma hariduse omandas at Belgias. 1463 a maalis Notke Lüberki maale. 15. Sajandi lõpul maalis aga Niguliste "Surmatantsu". Maalil kujutatud inimeste rõivastus pärineb 15.sajandist. Niguliste kirkuku "Surmatants" on maalitud lõuendile aga Soomes on seevastu freskoa. Originaalis koosnes "Surmatants" mitmest faasist. Surmatantsul näeme allegoorilist kooskõla seisuste vahel. Räägiti, et surm oli igapäevane, mis puutus igapäev kokku keskajal ning surma ees olid kõik võrdsed. "Surmatantsu" thematic võeti kirjandusest. Nigulistes mainiti esimist korda Surmatantsu 1603. aastal. 20. sajandil oli Märtsi pommitamine, selle käigus sai kirik pommitabamuse, milles paljud eksponaadid hävinesid koos hinnaliste kunstiväärtustega ning samuti ka kirik ise. Kuid paljud kunstivarad suudeti ära päästa. 1955
juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Kadrioru kunstimuuseum. Kadrioru lossi peasaal on üks väheseid säilinud Peeter I aegseid barokkinterjööre, kuna Peterburi, Peterhofi ja Strelna losside omaaegne välimus on sõjakahjustuste tõttu või hilisemate ümberehituste käigus oma algse kuju kaotanud. Peasaali dekoori valmistamine algas 1721. aasta septembris. Krohvi- ja figuuritöid juhtis Riiast pärit Matthias Seidtinger, kelle tehtud on ka saali neli allegoorilist tondot: Ganymedese röövimine, Justitia, Poseidon ja Danae. 1725. aastal Steidtinger vallandati, peasaali võlvlagede dekoreerimine jäi Antonio Quadri hooleks. Tiivulised geeniused valmistas 1723. aastal rootslane Salomon Zeltrecht, tema eestvedamisel ehitati peasaali ka dekoratiivsed kaminad. Peasaali laemaalide tegemiseni jõuti alles 1746. aastal seoses keisrinna Jelizaveta peatse külaskäiguga. Laemaalingu ja neli väikest plafooni tegi Tallinna meister Londicer noorem
valmis 40 a hiljem, ainult 3 kujudest oli tema enda tehtud. Mooses on üks kuulsam kuju. Oma elu lõpul tegi ta teise pieta Firenze toomkiriku jaoks. Kuulsaim skulptuur on 5m kõrgune Taaveti marmorfiguur algselt palazzo Vecchio ette mõeldud. · Renessanss Prantsusmaal: Nii nagu arhitektuuris kujunes Prantsusmaal välja omalaadne ehk prantsaslik stiil. Tuntuimad skulptorid olid: · Colombe(1430-1513)- Francois? II hauamonument, sarkofaagi nurkades allegoorilist voorusefiguuri. Burgundia hertsogi Philipp Ilusa büst · Richier(1500-1567)- Rene de Chalons'i hauamonument. · Itaalia renessansi mõjud hakkasid tulema peale 1530. aastat. Põhiline Fontainebleau lossi kaunistamine. Kuulsaimaid olid veel Goujon(u1510-1568)- süütute kaevu reljeefid (Pariisis) Kreeka eeskujul kujutavad 5 nümfi, Francois I hauamonumendi ja Pilon(u1535-1590)- Katariina de Medichi korraldusel tegi Henry
Hilisemat renessansilüürikat ei mõjutanud Petrarca mitte ainult oma luuletuste vormipeenusega, vaid ka platoonilise armastuse ideega ning selle juurde kuuluva melanhoolia, tundelisuse ja igatsusega. Lembeluulet Petrarca stiilis on hakatud nimetama petrarkismiks. Nii armastatud naisesse suhtumises kui ka soneti poolest sai Petrarcast sajandeiks lembeluule laialdaselt matkitav eeskuju, eriti 16. sajandil. 50-ndail aastail alustas Petrarca ulatuslikult kavandatud allegoorilist poeemi ,,Triumfid" (,,Trionfi"), milles ta vaatleb jõude, mis inimest valitsevad, kusjuures iga järgmine eelmise ära võidab. Need on Armastus, Voorus, Surm, Kuulsus, Aeg ja Igavik - niisiis kuus üksteise üle võidutsevat triumfi. Selle teosega tegeles kirjanik surmani, kuid suri enne selle valmimist. Oma suurteoseks pidas Petrarca ladinakeelset eepost ,,Africa" (1342), mille teemaks on roomlaste võit Kartaago üle. Kirjanik on loonud ka ladinakeelset luulet, nagu 12 ekloogi
voorusi · 18-aastaselt abiellus ta endast umbes · Seetõttu sai temast sajanditeks seitse aastat vanema Anne Hathawayga. lembeluule laialdaselt matkitav eeskuju · Sündisid tütar Susanna ning kaksikud: (petrarkism) tütar Judith ja poeg Hamnet. Hamnet suri · 1350-datel aastatel asus kirjutama varakult, aastal 1596. ulatuslikult kavandatud allegoorilist · Võib arvata, et kirjanik ise lootis poeemi "Triumfid" kuulsaks saada pigem sonettide kaudu. · Armastus, Voorus, Surm, Kuulsus, Aeg, · Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti, Igavik inimest valitsevad jõud millest esimesed 126 on pühendatud · Tegeles selle teosega kuni surmani kenale noorele meessoost sõbrale ning järgmised (välja arvatud kaks kõige Falstaffi, kes esines kaheosalises
stseenid Iisraeli rahva ajaloos. Viimane tema suurem töö( maali) on Sixtuse kabeli idasein kujutab viimset kohtupäeva. Raffael (1483-1520). Sündis Urbiino linnasja asus 1504 a Firenzesse . Seal lõi palju Madonna pilte: Madona roheluses, Madonna ohakalinnuga, Madonna tigritsitega- pisikesed prisked poisid. 1508 asus Rooma kus talle tehti ülessandeks kaunistada freskodega 3 stunzat paavsti lossis 3 tähtsat ruumi. 1 ruum oli allkirjastamisruum laevõlvile 4 allegoorilist figuuri ( usk , luule, filosoofia, õigus) . 4 seina olid täis maalitus usu kangelasi. 2. Ateena pool oli filosoofia ülistuseks . 3 parnassi auks( luule) heliodoorose stansa · loggia kaunistamine. Tuntakse Raffaeli piiblina . 52 väikest pilti piiblist. · Farneses maalis pildi Catatea triumf . Hilisema perioodi kuulsaim Madonna on Sixtuse Madonna. Elu lõpu poole maalis ta Assunta ( pilt mis kujutab Maarja taeva minemist) . Omaette kunstikoolkond oli veel Veneetsias.
kaks. Seal on kaks tiibhoonet. Aknad on nii ümarad kui ka kandilised. 6. Kadrioru lossi peasaal on üks väheseid säilinud Peeter I aegseid barokkinterjööre, kuna Peterburi, Peterhofi ja Strelna losside omaaegne välimus on sõjakahjustuste tõttu või hilisemate ümberehituste käigus oma algse kuju kaotanud. Peasaali dekoori valmistamine algas 1721. aasta septembris. Krohvi- ja figuuritöid juhtis Riiast pärit Matthias Seidtinger, kelle tehtud on ka saali neli allegoorilist tondot: Ganymedese röövimine, Justitia, Poseidon ja Danae. 1725. aastal Steidtinger vallandati, peasaali võlvlagede dekoreerimine jäi Antonio Quadri hooleks. 7. Peasaali laemaalide tegemiseni jõuti alles 1746. aastal seoses keisrinna Jelizaveta peatse külaskäiguga. Laemaalingu ja neli väikest plafooni tegi Tallinna meister Londicer noorem. Laemaaling kujutab Ovidiuse "Metamorfoosidest" tuntud lugu
· High-tech arhitektuuri on arhitektuuri stiil, mis tekkis 1970. aastatel. Kõrgtehnoloogiline "High-tech" arhitektuur nägi võimalust maksimaalselt välja arendada ja kasutada uut tehnoloogiat ning uusi materjale. See vastandub visuaalselt modernismile, kuid veel rohkem postmodernismile ja modernismieelsele arhitektuurile. · High-tech hooned sümboliseerivad tehnilist progressi, aga mõnikord väljendavad konkreetselt mõnda allegoorilist tähendust. (Üks varasemaid selliseid hooneid oli Sydney ooperiteater.) Peamised esindajad, teosed: Richard Rogers- Pompidou keskus Minoru Yamasaki- WTC Norman Foster- Hearst Tower 7. postmodernism arhitektuuris, esindajad, peamised ideed-teosed (3 näidet) Sai alguse 50datel, stiiliks kujunes 70datel. Sündis vastukaaluks modernsimile, mis oli minimalistlik nii vormilt kui ka dekoorilt
teoseid luua. Minimalism kui kunstistiil levis 1960-70. aastatel eelkõige USAs. Minimalismi tunnused Iseloomulikuks tunnuseks on võimalikult vähene kaunistuste, ilustuste ja detailide kasutamine ning keskendumine ainult hädavajalikule. Sageli kasutati geomeetrilisi vorme, kuid erinevalt varasemast geomeetriliste kunstnike loomingust. Minimalistlikest teostest ei tule otsida mõnda sinna peidetud allegoorilist tähendust vaid objekt ongi teos - teos, mis väljendab iseennast. Lihtsa ja suure vormi kasutamisega suunati tähelepanu ümbritsevale ruumile ja objektile enesele. Tuntumad minimalistid Donald Judd(1928-1994) Kineetiline kunst Kineetiline kunst ehk kinetism on kunstisuund, mis taotleb esteetilist elamust mehaanilise liikumise ja valgusefektidega, vahel ka helidega. Kineetiline tähendab liikumist, liikumisega seotust.
süsteemi, mis hõlmab väiteid mittevaadeldavate objektide kohta. R. Barthes ``Mütoloogiad``. - Mütoloogiad on otsustavaks etapiks Barthes'i kui semioloogi väljakujunemisel, sest ideologiseeritud kodanlike nähtuste paljastamise käigus, tähenduse vargusele (le vol de sens) osutamise praktika käigus, tunneb ta vajadust oma tööd formaliseerida. Konkreetset ühiskonnanähtust nimetab ta müüdiks. Esiteks mõistab Barthes müüdi all allegoorilist figuuri. Seda tendentsi iseloomustavad esseed kätshist, fotograafiast, filmikunstist. Müüt on siin sümboli staatusesEsimesed esseed on niisiis konkreetsele sümboolikale üles ehitatud, milles iga mask, iga zhest, tähendab midagi ning see tähendus hõlbustab tegelikkuse "lugemist", situatsioonid on lavastuslikud ning märgid peamiselt esteetika valdkonda kuuluvad (tukk, higistamine). Aga nende müütide puhul on iseloomulik see, et nende väljastaja (émetteur)
Portreerimisest sai peamine teema kõrgrenessansi maalikunstnikele nagu Raffael ja Titian ning see jätkus manerismiperioodil selliste kunstnike nagu Bronzino töödes. Humanismi kasvuga pöördusid kunstnikud klassikaliste teemade poole, eriti seetõttu, et täita tellimusi jõukate patroonide kodude kaunistamiseks, millest kuulsaim oli Botticelli Veenuse sünd Medici perekonnale. Aina enam tagas klassikaline teema sobivat allegoorilist materjali kodanike tellimustele. Humanism mõjutas ka viisi, kuidas religioosseid motiive kujutati, nimelt Michelangelo Sixtuse kabeli laemaalil. Ülejäänud motiivid hangiti kaasaegsest elust, mõnikord allegoorilise tähendusega, mõned aga vahetevahel pelgalt dekoratiivsed. Võidi kujutada konkreetsele perekonnale olulisi juhtumisi nagu Camera degli Sposi, mille Mantegna maalis Conzaga perekonnale Mantuas. Ühe
melanhoolia, igatsuse ja tundelisusega. Petrarkistid olid Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgijad. SONETT Petrarca tüüpi sonetis seob riimiskeem abba abba cdc dcd. MADRIGAL - lembeteemaline naljatlev lühiluulevorm. 5. Boccaccio 1. Boccaccio tõi kirjandusse OKTAAVI- stroof, mis järgnevalt sai valitsevaks kogu Euroopa eepilises poeemis; püüdis Dante eeskujul luua filosoofilis- allegoorilist poeemi tertsiinides (,,Armunägemus"), mis tõi proosasse pastoraalse teema (,,Ameto nümfid"). ,,Dekameron"- Räägib 14. sajandil toimunud katkust ning kuidas üks seltskond loob oma tsivilisatsiooni. Et ,,musta surma" masendusest üle saada, jutustavad sõbrad üksteisele lugusid (10 päeva ja 10 noort). Väärtustest esineb piiritu usk loodusesse ja inimese kooskõlasse loodusega. Teiseks väärtuseks on mõistus (kui looduse and),
Žanr: Allegooriline maal 2. Sisuline analüüs ’’Surm ja Elu’’ puhul on autoriks kuulus Austria kunstnik Gustav Klimpt, kelle teoseid olen ma alati kõrgelt hinnanud. Sel sügisel oli mul viimaks õnn näha iseenda silmaga oma ühte lemmikut maali Viini Leopoldi Kunstimuuseumis. ’’Surm ja Elu’’ on üpriski suuremõõtmeline õlimaal, mille suuruseks on nagu eelnevaltki mainitud 178 x 198 cm. Maali paremal pool on kujutatud n-ö allegoorilist vikatimeest, – iseenesest küll surma sümbol, kuid mitte lõplikult – kes avatud silmil vaatab vasakul kujutatud inimestehulgale. Taust on kujutatud rohekas-hallina, mis esialgu oli olnud (enne 1915.aastat) kuldne, nii nagu Gustav Klimptile iseloomupärane. Olles võlutud bütsantsi kunstist, armastas Klimt eriliselt kuldvärvi. Ta kandis seda maalidele nii paksult, et tekkis reljeefne pind, jättes
Nende suhtumise loodusesse määras eelkõige religioon-keskaja maailmatunnetuse põhialus. Jumal ja inimese hing olid tol ajal absoluutsed väärtused, loodus ainult suhteline väärtus. Kui loodus ei teeninud Jumala tunnetamist, siis oli ta väärtusetu, kui ta segas Jumalale lähenemist, siis nähti temas kurjust, saatanlike jõudude ilmingut. Seepärast kujunes looduse tunnetamise jaoks enam-vähem ühesugune meetod. Looduses nähti jumaluse sümbolit ja kõiki ta ilminguid käsitati kui allegoorilist materjali või moraaliõpetust. Keskajal ei nähtud maailma vaheldusrikkust ega mitmetahulisust. Inimene otsustas selle üle oma väikese piiratud maailma järgi. Välismaailmast tuli ainult juhuslik, tükatine ja ebausaldav informatsioon. Kaupmeeste ja palverändurite jutustusi täiendati legendidega ja ilustati fantaasiatega. Pealtnägijate ütlused segunesid vanade autoriteetide ütlustega. Selle aja maailmaarusaam ühendas endas inimese ja looduse diferentseerimata vahekorda ning
südamesõbraks ja kes teda palju mõjutas. Tema eeskujul pühendus Boccaccio antiigi uurimisele ja kirjutas ka ladina keeles. Ta laenas süžeesid varasematest rüütliromaanidest-või novellidest ja antiikkirjandusest. Boccacciost sai itaalia kirjanduskeele peamine kujundaja. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos „Filocolo“), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis. Ta üritas Dante eeskujul luua filosoofilis- allegoorilist poeemi („Armunägemus“). Samuti tõi ta proosasse pastoraalse teema („Amfeto nümfid“). Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida näitab lühiromaan „Fiammetta“ – seda peetakse psühholoogilise proosaromaani alguseks Euroopa kirjanduses. Boccaccio oli novelli viljeleja. Novelli peeti renessansiajastul romaanist madalamaks žanriks. Boccaccio tõi lühiproosa vormi uue kvaliteedi, tema mõjud ulatusid kaugele.
ühiskonnas. Naisfiguurid maalil kõnelevad tema arvates nende seksuaalsest objektistatusest ja naisest kui meestele mõeldud kaubast, mille kättesaadavus oleneb naise sotsiaalsest staatusest ja positsioonist ühiskonnas. Maskiballi karnevalilik õhkkond peegeldab tema arvates just seda võltsmoraali, mille varjus toimub naiste sooline diskrimineerimine. Maali vasakus servas poolenisti paistvas narrikostüümis figuuris näeb ta allegoorilist viidet monarhistide valitsuse kahepalgelisusele. Võimuesindaja, antud maalil oletatavalt Marshal Macmahon, on Manet’ teosel silmitsi reaalse olukorraga ühiskonnas, kus moraal on täielikult alla käinud. John Huttoni analüüsi antud teosest iseloomustab kriitiline hoiak tema kirjutisele eelnenud analüüside ja tõlgenduste suhtes. Ta mainib juba oma artikli alguses, et Manet’ Maskiballist on
On eeskujuks ja normiks ,,maisele riigile". Siit on pärit asketism ükskõiksus igasuguste maiste hüvede vastu ja alistumine igasugusele maisele võimule. · Kunstidest kõige tähtsamad maalikunst ja arhitektuur · kogu kunst oli mõeldud jumala ülistamiseks vahendaja jumala ja inimese vahel · kõiges hakati otsima varjatud tähendust, sümbolit, peidetud sisu · Näit ,,Jeruusalemma" 4 tõlgendamise tasandit (1 otsene, 3 allegoorilist) o ajalooline mõiste (juutide linn) o Kristuse kirik (kristlik kirik) o moraalne tasand o ilmutuslik tasand · Kõik see avaldus ka kirjanduses ja mitte ainult religioossetes zanrides. Näiteks ,,Roosiromaan" palju armastuse sümboolikat. · allegooria mõistupilt, mõistukuju, abstraktne mõiste piltlikul kujul (näit surm vikatimehena)
; Moosese üksikfiguur; pooldas jõulisi, alasti meesfiguurem, baroklik kujutamisviis; Raffael pärit Urbinost; maalimist omandas Perugino juures; esimene töö: Maarja laulatus; Firenzes lõi Madonna pilte: Madonna ohakalinnuga, Madonna tiglitsitega, M. roheluses, M. Granduca; esimene suurem kompositsioon: Kristuse haudapanek; Roomas pidi kaunistama freskodega 3 stanzat(piduruumi): 1) allkirjaruum; paavstid allkirjastasid bullasid (määrusi); laevõlvil 4 allegoorilist figuuri: usu-, õiguse-, luule- ja filosoofiafiguurid; neile vastab 4 seina: dispuuta usu kangelased, ateena kool filosoofia ülistus, parnass muusad, õiguse valitsemine 2) kuidas Jumalad oma vahelesegamisega on päästnus usu hädaohtudest Heliodorose väljasaatmine 3) tulekahju stanza, õpilaste tehtud; suuremad tööd: Palazzo Vernesse tegi Galatea triumfi kuj. fresko; hinnatud portreist: autoportreed, Angelo Doni, Paavst Leo X ja
saj. keskel (õpiku konspekt lk.274-281) Lähtekohad. 18.sajandi alguses valitses Euroopas (v.a. Prantsusmaa) itaalia tõsine ooper ehk opera seria. Selle süzeed vältisid rõhutatult seoseid igapäevaeluga ja reaalsete inimestega -- isegi juhul, kui tegelased on tõepoolest tegelikult elanud, on nad vaid eetiliste väärtuste sümboliteks. Niisiis on opera seria dramaatiline konflikt väärtuste konflikt. See teeb aga kogu draama staatiliseks -- tegelased ei arene sisemiselt, ei vaheta oma allegoorilist maski. Zanri probleeme näitas kõige ilmekamalt Händeli juhitud Royal Music Academy ja "Kerjusteooperi" vaheline konflikt. Koos ooperiteatriga läks pankrotti ka aristokraatlik ideoloogia, asemele tuli igapäevaelu ja ümbrusest tuttavad tegelased. Uus sisu tõi kaasa ka uue muusikastiili -- retsitatiive asendasid tihtipeale kõnedialoogid ja aariate lihtsad meloodiad väldivad barokilikku toredust.
abi. Tulemuseks on vaatemängulisus ja võimalus nautida tehnoloogiasaavutusi. Minimalism 1960-70 Minimalism kui kunstistiil levis 1960-70. aastatel eelkõige USAs. Minimalismi põhiline väljendusvahend on võimalikult lihtne põhivorm. Sageli kasutati geomeetrilisi vorme, kuid erinevalt varasemast geomeetriliste kunstnike loomingust. Minimalistlikest teostest ei tule otsida mõnda sinna peidetud allegoorilist tähendust vaid objekt ongi teos - teos, mis väljendab iseennast. Olgugi stiili nimeks minimalism, on teos enamasti väga suur. Lihtsa ja suure vormi kasutamisega suunati tähelepanu ümbritsevale ruumile ja objektile enesele. Olenevalt teost ümbritsevast ruumist, valgusest ja vaataja asukohast oli võimalik tajuda selle mõju erinevalt. Nii oli vaataja otseselt teosesse kaasatud. Donald Judd(1928-94)
abi. Tulemuseks on vaatemängulisus ja võimalus nautida tehnoloogiasaavutusi. Minimalism 1960-70 Minimalism kui kunstistiil levis 1960-70. aastatel eelkõige USAs. Minimalismi põhiline väljendusvahend on võimalikult lihtne põhivorm. Sageli kasutati geomeetrilisi vorme, kuid erinevalt varasemast geomeetriliste kunstnike loomingust. Minimalistlikest teostest ei tule otsida mõnda sinna peidetud allegoorilist tähendust vaid objekt ongi teos - teos, mis väljendab iseennast. Olgugi stiili nimeks minimalism, on teos enamasti väga suur. Lihtsa ja suure vormi kasutamisega suunati tähelepanu ümbritsevale ruumile ja objektile enesele. Olenevalt teost ümbritsevast ruumist, valgusest ja vaataja asukohast oli võimalik tajuda selle mõju erinevalt. Nii oli vaataja otseselt teosesse kaasatud. Donald Judd(1928-94)
- Taaveti kuju, Padovas Gattamelata ratsamonument- esimene uusajal o Verrocchio(1435-1488) - Taaveti pronkskuju, skulptuur oli vaadeldav kõikidest külgedest - Colloni ratsamonument Veneetsias Kõrgrenessass o Michelangelo - Skulptuuris sai õpetust Donatello õpilaselt di Giovannilt - Pieta, Taaveti marmorfiguur Firenzes, Paavst Julius II hauamonument, Guiliano ja Lovenzo di Medici hauamonumendid Firenzes- kujutasid allegoorilist ööd ja päeva - Elu lõpul tegi viimase Pieta Firenzes Prantsusmaa: o Omanäoline o Colombe- Philippe Ilusa büst o Francois II hauamonument- 4 vooruse allegoorilised figuurid o Richier- de Chalons'i hauamonument-surma allegooriline figuur o Itaalia renessansi eeskujud hakkavad jõudma pärast 1530.aastat( Itaalia meistrid- Cillini ja Rosso)- Fontainebleau koolkond o Goujon- ,,Süütute kaevul" Pariisis- nümfide reljeefid, võttis osa ka Louvre'i
Nende tegelased on pärit kas kreeka-rooma mütoloogiast või kaugest ajaloost, kuid ka viimasel juhul ei kehastanad reaalselt elanudisikuid. Opera seria dramaatilinekonflikt pole mitte inimeste, vaid väärtuste konflikt: tegelasteks on seal sümboolselt Truudus, Meelekindlus, Vaprus ning Reetlikkus, Alatus, Salakavalus. Sellest tuleneb ka draama sisemine staatilisus tegelased ei muutu draama jooksul, nad ei vaheta oma allegoorilist maski. 18.sajandi keskel tõsise ooperi asemel tõusnudlaulumängja koomiline ooper toovad vaatajaseevastureaalseelu keskele. Koomiline ooper ja laulumäng. Peategelastekäitumineja kentsakalt lihtsakoelised armastusstseenidrõhutavadkontrastinateosepeakonflikti ülevust. 5 VIINI KLASSIKUD Klassikalise stiili kujunemise selles järgus kerkisid esile kolm
traditsiooniliseks. Vanu vorme küll kasutati põhijoontes, nende peale midagi uut rajades, neid parodeerides. Olulisemad hoiakud: · Antiikaja tegelaste ja teemade sidumine kaasaja valupunktidega · Progress versus võõrandumine · Uue (ja alternatiivse) otsingud · Pidev enda ületamise püüe · Kunstivoolude teke (uue otsimine!) Indiviidi tähtsustamine 6. Iseloomustage Odysseuse eksirännakute allegoorilist tõlgendust keskajal. Keskaeg vaatles Odysseuse lugu läbi kristliku prisma: mastipuus nähti risti, laevas kirikut, rännakus endas teekonda läbi kiusatusi (sireenid, Kirke) täis elumere koju rahusadamasse. 7. Iseloomustage romantismi põhimõtteid kirjanduses. Romantism murdis klassitsismi rangeid piire. Kirjanduses oli iseloomulik fragmentaarsus, grotesk, 1
kuulus Taanile 1645.aastani). Umbes samal ajal algab Eestis ka barokkstiili ajastu. See jaguneb siiski kaheks omapäraseks perioodiks, mille piiriks on Põhjasõda, sest poliitilise muutumisega selles sõjas muutusid kunstilised eeskujud ja osaliselt ka ülesanded, eriti arhitektuuris. 17.saj.kiviskulptuuri parimate teoste autor on Flandriast pärit ja Rootsis töötanud kunstnik Nicolaes Millich. Tema töö on Narva raekoja portaali kolm allegoorilist figuuri ja Tallinna Toomkirikus asuv erinevatest marmorisortidest portreeline epitaaf (mälestustahvel) maanõunik J. Hastferile. Epitaafi kujunduses on barokkstiilile tüüpiliselt ühendatud kristlikud ja antiikmütoloogiast pärit motiivid. Mustast marmorist sarkofaagile nõjatuvad leinavad paljad poisikesed, kes kehastavad rooma kaitsevaime (geeniusi), aga võib olla on hoopis tegemist renessansist alates populaarsete putodega, kelle eeskujuks peeti antiikset armastusjumalat Erost.
nautima maiseid naudinguid. Looming oli neil ladkeelne. Luuletused olid riimilised. Õppevaheaegadel liitusid nendega vaesed üliõpilased, et jooma- ja pilkelauludega elatist teenida. Pr ja Ingl m kutsuti neid goljaarideks. “Carmina Burana”- vagantide laulude kuulsaim kogu. Ühest laulust pärinevad ka tänapäeva üliõpilashümni „Gaudeamus” mõned stroofid. ROOSIROMAAN: 13saj prantsuse suurteos. 2 autorit, Lorris ja Meung, kes jätkas Lorrise alustatud allegoorilist nägemuse vormis värssteost, kasvatades selle ülimahukaks raamatuks. Lorris tahtis mõistupiltides esitada kurtuaasse armastuse õpetuse. Noormees näeb unes roosi ja armub sellesse, kuid roosi takistavad noppimast Keelepeks, Häbi, Hirm. Tervitus aga lubab korjata ning Tervituse kaaslaseks saavad Suuremeelsus ja Kaastunne, vastasleeri lisanduvad aga Kadedus ja Valevagadus. Tervitus heidetakse vangikongi õela vanamoori juurde
ent mille sotsiaalne päritolu niigi selge on. ,,Põrgu" on ajendanud tõmbama paralleele Hieronymus Boschiga1 ning vahel ka belglase James Ensoriga2. Tekib ka kirjanduslikke assotsiatsioone, näiteks Dante ,,Põrguga", ,,Jumalikust komöödiast" või Henri Barbusse'i romaaniga ,,Põrgu". Märkimata ei saa jätta sürrealismi fantaasiat vallandavat mõju, mis ei laiene aga Viiralti loomingumeetodile ja suurelt osalt sümbolistlik-allegoorilise üldskontseptsioonile. ,,Põrgu" allegoorilist iseloomu aitab mõista ning täiendab ja toetab paarikleht ,,Kabaree", mille pöörasele peole näivad kokku tulnud olevat kõik tema seniste pidude prassijad, oma hirmude teenrid. See, mis on ,,Põrgus" antud lähivaates, avaneb ,,Kabarees" distantsilt. Need tööd on nagu noore Viiralti loominug kokkuvõtteks nii sisuliselt kui ka vormiliselt. Olulisim tegur Viiralti pöördumises poeetilise realismi poole 1930.aastate alguspoolel oli
ja vanema ajaloo ainestikku. Tragöödia pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödiazanris hinnati õpetlikkust. Draamas tehti normiks kolme ühtsuse (aja-, koha-, ja tegevusühtsuse) põhimõte. Luules hinnati puhtaid riime. 6. Kirjeldage Odysseuse eksirännakute teema kasutamist kirjanduses antiikajast tänapäevani. Iseloomustage Odysseuse eksirännakute allegoorilist tõlgendust keskajal. keskajal inimese eksirännakute allegooria. inimese otsingud ja vaevalised rännakud. rändajat tabavad kiusatused ja katsumused, kannatab, peab neist üle saama; elab läbi vintsutusi elumere lainetel. ,,väikene laevukene elumere lainetel" - pilt Odysseusest keskajal. (ka kunstis) hingelaevuke, navicula animae. katsumused, enne kui jõuab koju/rahusadamasse
Itaalia: Sandro Chia Mimmo Paladino Enzo Cucchi Francesco Clemente 20. saj. lõpu arhitektuur Postmodernism ja internatsionaalne stiil eksisteerivad kõrvuti edasi. Siiski üritatakse kõrghoonete kuju vaheldusrikkamaks muuta või neid värviga elavdatud. Levib ka kõrgtehnoloogiline stiil, mis vastandub kõigele eelnevale ning kasutab ära kõiki uusi materjali (Pompidou keskus) ning kohati omad ka allegoorilist tähendust (Sidney ooperiteater täies purjes laev). Luuakse ka minimalistlikke ehitisi, mis arvestavad looduslikku ja arhitektuurilist konteksti. Euroopa ratsionalistide loomingus on geomeetrilised vormid, kuid arvestatakse loomingu sümboolse tähendusega ja ümbritseva arhitektuuriga. Esindatud on ka uusklassitsistid, mis on levinud Suurbritannias ja USAs. Dekonstruktivistid võtavad modernistliku hoone lahti ning panevad teatava nihestusega kokku. Hoone tahab mõjuda skulptuurina
millist teemat ja miks käsitletakse, sest selles peitub mõistmise võti. Arusaamine seejärel sõltub enda elukogemusest ja suhtumisest kunstniku poolt valitud teemasse. 7. Minimalism Minimalism kui kunstistiil levis 1960-70. aastatel eelkõige USAs. Minimalismi põhiline väljendusvahend on võimalikult lihtne põhivorm. Sageli kasutati geomeetrilisi vorme, kuid erinevalt varasemast geomeetriliste kunstnike loomingust. Minimalistlikest teostest ei tule otsida mõnda sinna peidetud allegoorilist tähendust vaid objekt ongi teos - teos, mis väljendab iseennast. Eesmärgiks oli vähendada kunsti sümboolsust, tähendust, kunst tuli puhastada kõigest kunstivälisest. Olgugi stiili nimeks minimalism, on teos enamasti väga suur. Lihtsa ja suure vormi kasutamisega suunati tähelepanu ümbritsevale ruumile ja objektile enesele. Olenevalt teost ümbritsevast ruumist, valgusest ja vaataja asukohast oli võimalik tajuda selle mõju erinevalt. Nii oli vaataja otseselt teosesse kaasatud.
muistsemaist allikaist, nagu kreeka ja rooma valmid kõrvuti ülirikka Ida loomajuttude varamuga. Teost läbib sotsiaalne stiir, loomades ja nende seiklustes pole raske näha ühiskonnasuhete peegeldusi. Samas kujutab raamat endast ka humoorikat kommete kirjeldust ja rahvatarkuste kogu. 52. Rebase ja roosi romaanid ,,Roosiromaanil" on kaks autorit, Guillaume de Lorris ja Jean de Meung. Jean de Meung jätkas Guillame de Lorris' alustatud allegoorilist nägemuse vormis värssteost, kasvatades selle ülimahukaks raamatuks. Esimene autor, püritolult aadlik, kavatses mõistupiltides esitada kurtuaasse armastuse õpetuse. Noormees näeb unes, kuidas ta satub imekaunisse aeda ja näeb seal Roosi. Amori nool tungib ta südamesse ja ta armub kirglikult. Ent kuigi talle tuleb vastu lahke Trevitus, takistavad teda Roosi noppimast Keelepeks, Häbi, Hirm ja teised vaenulikud tegelased
risti asetsevat tiibehitist. Nende vahele tekkis teine hoov, Cour Royale. Fassaad on üle 670 m pikkune. Hoone ülesehituses säilis vana liigendussüsteem: horisontaaltriipudega sokliosa kohal kõrgub põhikorrus, mida kaunistavad rütmiliselt joonia sambad. Palju valgust sisse laskvaid tiibaknaid ääristavad joonia piilarid. Kõige kõrgemal asub atikakorrus, mida kroonivad trofeed. Kas pargikujundusel oli tseremoniaalne funktsioon ja siingi kasutati allegoorilist tõlgendamist. Seda kasutati meelelahutuseks. Pargi väljapaistvaimad rajatised olid J. Hardouin-Mansart`i püstitatud oranžerii ja Trianod. Sellenimelise küla asemele ehitati Louis XXIV ja Madame de Montespani intiimseteks kohtumisteks algselt Trianon de Porcelaine. See oli ekstravagantselt sisutatud ja täielikult Delfti glasuurkahlitega kaetud, kuid see oli mitteköetav. See asendati Grand Trianoniga.
puulõige ei ole nii täpselt töödeldud) Passioon - Kristuse kannatuslugu, võib alustada juba paradiisiaiast (Aadama ja Eeva patustamine) Väike passioon - mõõtmed graafilistel lehtedel väiksemad Tuntum tahvelmaal Aadam ja Eeva - esimene suur aktimaal Saksa maalikunstis 2mx1m Lucas Cranach Vanem Wittenbergis - jõukas ja tuntud linnakodanik Ta on portreteerinud enamuste Saksa reformatsiooni juhte (Friedrich Tark) Palju altarimaale ja allegoorilist maalikunsti (nt Venus ja Cupido) 21.11.2007 Hans Holbein noorem nooruses elanud ja töötanud Shveitsis Võitis kuulsust esialgu raamatute illustraatorite ja graafikuna Rotterdami Erasmuse tööd "Narruse kiitus" kaunistatud Holbein noorema illustratsioonideg Pasquino kuju - paskvill Teravpilkeline teos Korduvalt portreteerinud kuningat Henry VIII ja tema naisi
kiriku mõju alt väljuma. Ülikoolidesse pääsesid ka kodanlaste pojad. Vähehaaval tärkas vastumeelsus ja protest seisusliku ebavõrdsuse vastu ning eeskätt sellest tulenevalt hakkas kirjanduses valitsema satiirilis-didaktiline vaim. Pilgati vaimulike patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust ajastu kõiki pahesid. Samal ajal ka moraliseeriti: sagedasti kasutati allegoorilist (abstraktseid mõisteid isikustavat) väljendusviisi. Järjest rohkem käsitles kirjandus ühiskondlik-poliitilist temaatikat. Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas populaarseks fabliood lühikesed anekdootlikud värssjutustused, kus tõsteti esile teravmeelsus ja taibukus, piitsutati saamatust ja ahnust. Fablioode keel on mahlakas, täis rahvalikke kõnekäände ja vanasõnu. Saksamaal levisid analoogse malliga svangid, mida hiljem kirjutati proosaski. Itaalias
tulevikus ühendada tükkideks lagunenud maailm. Sageli tegid modernistid seda müütide ja sümbolite keeles. Antiikaja tegelaste ja teemade sidumine kaasaja valupunktidega Progress versus võõrandumine Uue (ja alternatiivse) otsingud Pidev enda ületamise püüe Kunstivoolude teke (uue otsimine!) Indiviidi tähtsustamine 6. Iseloomustage Odysseuse eksirännakute allegoorilist tõlgendust keskajal. Odysseuse eksirännakuid tõlgendati kristlusele vastavalt. Odysseuse kristlik idealiseerimine. mastipuu–rist; Odysseus tahab kuulda sireenide laulu, laseb ennast laeva mastipuu külge siduda, et mitte merre hüpata. Keskajal tõlgendati: Odysseus oli risti külge seotud ning päästis inimkonna surmaohust (just nagu Jeesus). laev–kirik elumeri ja rahusadam võrgutajad (sireenid, Kirke) Vrd navis Ecclesiae (‘kirikulaev’),tüürimeheks Kristus
väljuma. Ülikoolidesse pääsesid ka kodanlaste pojad. Vähehaaval tärkas vastumeelsus ja protest seisusliku ebavõrdsuse vastu ning eeskätt sellest tulenevalt hakkas kirjanduses valitsema satiirilis-didaktiline (didaktiline õpetuslik) vaim. Pilgati vaimulike patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust ajastu kõikvõimalikke pahesid. Samal ajal ka moraliseeriti, mistõttu sagedasti kasutati allegoorilist (abstraktseid mõisteid isikustavat) väljendusviisi. Järjest rohkem käsitles kirjandus ühiskondlik-poliitilist temaatikat. Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas populaarseks fabliood lühikesed anekdootlikud värssjutustused, milles tõsteti esile teravmeelsust ja taibukust ning piitsutati saamatust ning ahnust. Fablioode keel on mahlakas, täis rahvalikke kõnekäändusid ja vanasõnu. Saksamaal levisid analoogse malliga svangid, mida hiljem kirjutati proosaski.
keskpunktiks. Tema koostas ka esimese teadaoleva maakaardi (trummikujuline gloobus). ANAXIMENES oli Anaximandrose õpilane. Oli monist üks alge arvas, et algeks on õhk. Õhk on kõige liikuvam, nähtused tekivad õhu hõrenemise ja tihenemise tulemusena (tuli hõreneb, maa tiheneb). Samastas õhku hingega ja eluga. Kui on õhku, on ka elu. Maa on lame ketas õhus, õhk on lõputu ja piiritu HERAKLEITOS oma teostes kasutas allegoorilist teksti mõistukõne. Hüüdnimi oli tal Tume. Teine hüüdnimi oli Nutja nuttis, kuna inimesed on nõmedad. Algeks pakkus tuld. Maailm on perioodiliselt süttiv tuli süttib ja kustub. Leidis, et kõik liigub nt kunagi ei saa 2x astuda ühte ja samasse jõkke. Kõik liigub, ehk kõik voolab. Teistkordsel jõkke astumisel on juba uus vesi. Esindab relativismi kõik on suhteline. On olemas maailma sisemine korrastatus. ELEA KOOLKOND
tõlgitsema.Hermeneutiline situatsioon- varem mõistetu osutub ajaloolise muutuse järel võõraks.Hermeneutika üleminekud on : 1.müüdilt logosele, 2. Vanalt testamendilt uuele, 3.renessanss, 4.reformatsioon, 5. 20. Saj.püsivate tõdede ja väärtuste kadumine. Spetsiaalhermeneutilised vaidlused ulatuvad antiiki ja keskaega ja renessanssi. • Aleksandria ja Pergamoni koolkonna vaidlus — viimased rõhutasid meelelise tõlgenduse kõrval allegoorilist. • Keskajal 4-astmeline tõlgendus: JERUUSALEMM Tähttäheline linn Allegooriline kirik Moraalne (tegutsemisjuhis) hinge päästmine Anagoogiline (ettekuulutus) Taevane riik • Reformatsioonis oluline Flacius, kes toob printsiibi , et üksikut hämarust tuleb tõlgitseda lähtuvalt kogu teose kavast ja ülesehitusest • Dannhauer 1630. a. teeb hermeneutikast mitte enam piibli, vaid üldise tekstiseletusmeetodi
’’Kuningas Ubu’’ 1936 ’’Topeltportree’’ 1930 ’’Eau’’ 5. Salvador Dali Dali oli Hispaania maalikunstnik, 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste. Aastatel 1921–26 õppis Dali Madridi kunstiakadeemias, kus paistis silma originaalitsemisega. Oma parimad tööd lõi ta 1930. aastatel, hiljem hakkas ta kahjuks ennast kordama. Dalid, nagu teisigi meie sajandi sürrealiste, inspireeris madalmaade kunstnik Hieronymos Bosch (1453–1516), kelle teoste allegoorilist tähenduslikkust ja sünget unenäolikkust ta lausa kopeeris. 1926 "Leivakorv" mis annab tunnistust Dalí suurepärastest joonistamisoskustest – meistrelikku värvi, ruumi ja valguse käsitlemise oskust. ’’Mälu püsivus’’, 1931 Oma kuulsaimatel maalidel kujutas Dalí koduse Kataloonia päikesepaistelistele maastikele ehitatud unenäolist
loomingus saksa romantismi taust torkavad rohkem silma. Nii Merilaas kui Sang tulid kirjandusse tagasi 1950ndate II poolel ja mõlema puhul on näha seda, et vahepealsel pausi ajal on ilmselgelt positsioon võimu suhtes muutunud kriitilisemaks. Mis on Sanga ja Merilaasi lahendus sulaaegses olukorras? Lahendus on teistsugune kui Alveril, aga mõlemal juhul võib rääkida teatavast opositsioonist. Alveri puhul on vaikne see tee. M&S hakkavad kirjutama ilmselgelt allegoorilist ja sotsiaalkriitilist luulet, tihtipeale balansseerides lubatuse ja keelatuse piiril. Merilaasi enda loomingu seisukohalt tähendab see seda, et ta muutub arbujalikumaks kui varem. Mart Raua puhul on Nõuk kaasaminek kraadivõrra kangem. Ta kujuneb stalinismiaja esindusautoriks ja v-o kuidagi loominguliselt rehabiliteerub oma hilisemates tekstides. Aga asetumine poliitilisele taustale on olemas. Uku Masing (1909-1985)
· 1948 Keegi ei kuule meid · 1951 Neli tuld · 1957 Janu Tal on üsna varakult kalduvus luua mudelsituatsioone (ruumimudeleid) mille baasil tahab laiemaid üldistusi teha. Mudeldav taotlus süveneb ja ikkagi nii, et realistlik kiht hakkab lagunema ja asendub muuga. Uibpuu näitel võib seda kirjaldada just hiiliva modernismina. Eelmängu esteetika muutumisele võime näga romaanis ,,Neli tuld", kus tegevus toimub laeval. Ühes variandis ta kirjutab edasi rõhutatud allegoorilist proosat (tugev alltekst), aga veenvama tulemuse saabutab ta psühholoogilise realismi aladel, või mingites sellistes vormides, mis on sellele lähedal. Kasutab moodsa kirjanduse võtteis ja omamoodi riskantsel viisil kui kogu tekst on edasi antud lamava tütarlapse sisemonoloogi kaudu. ,,Janust" võib välja lugeda ka Uibopuud ennast, sest ta on olnud ka ise sarnaselt haige. Asta Willmann (Surnud) Ilmar Jaks · 1963 Eikellegi maal
Pildi k�ik �tegelased� � klaaskarikas, sidrun ja metsp�hklid � moodustavad elava kompositsiooni, millel on aimata inimese �sjast puudutust. Maali �mbritseb tagasihoidlik intiimne �hkkond, luues harmoonilise reaalsuse illusiooni, olles l�biimbunud geselligheit kontseptsioonist, mis k�tkeb endas omadusi nagu �rnus ja s�damlikkus ning eeldab teose vaatlemist kiirustamata. Selle vaikelu lihtsakoelisus ei t�henda ometi, et teosesse ei oleks peidetud filosoofilis-allegoorilist s�gavust, mis on seotud pahede ja vooruste s�mboolikaga ning hollandi kunstis eriti populaarse kaduviku teemaga. Karikas veiniga s�mboliseerib traditsiooniliselt Kristust ja tema lunastusohvrit ristil, purustatud kreeka ja sarapuup�hklid r��givad lunastaja kahetisest olemusest: jumalikust ja inimlikust. Sidrun kui v�ltslik s�ber ehk amicus fictus t�hendas aga v�lise ilu petlikkust, mille taha varjata kibedust ja m�rudust. ******
Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Francesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessansi poeete. Dante peateos on "Jumalik komöödia" ("Divina Commedia", 130721) ,,Jumalik komöödia" Dante Alighieri "Jumalik komöödia" on keskaegse euroopa kirjanduse vaieldamatult kõige tuntum teos. Kitsamast vaatenurgast on ta ühtlasi itaalia kirjanduse (ja kirjakeele) vundament ning keskaegse teoloogia kõige eredam kirjanduslik illustratsioon. Kogu teos on allegoorilist laadi: see tahab õpetada ja noomida. Poeem kirjeldab nägemust, mis kujutab hingede olukorda põrgus ("Inferno"), puhastustules("Purgatorio") ja paradiisis ("Paradiso"). Ta koosneb kolmest 33-osalisest jaost ja ühest sissejuhatavast laulust ja on ehitatud valjusti sümmeetriliselt. Põrgu sisaldab üheksa ringi, puhastustuli üheksa ruumi, paradiis üheksa sfääri, mille üle asetseb jumaluse asupaik empüreum. Peale üheksandat põrguringi oli Lucifer,
Näiteks Thyl Eulenspiegel. Keskaeja lõppu tähistab niinimetatud narrikirjandus, naerdakse minevikurumaluste üle. Seda ei põlga ära kirjamehed. Eestis ,,Kilplased." Erasmus Rotterdamist ,,Narruse kiitus." Allegoorilised loomalood terve keskaja vältel sakslastel Reineche Fuhcs. ,,Roman de Renast" tegelasi samastatakse inimestega. ,,Loomade farm," ,,Ahvide planeet." ,,Roosiromaan" lugu armastusest. 2 autorit, Lorris ja Meung, kes jätkas Lorrise alustatud allegoorilist nägemuse vormis värssteost, kasvatades selle ülimahukaks raamatuks. Lorris tahtis mõistupiltides esitada kurtuaasse armastuse õpetuse. Noormee näeb unes roosi ja armub sellesse, kuid roosi takistavad noppimast keelepeks, häbi, hirm. Tervitus aga lubab korjata ning Tervituse kaaslaseks saavad Suuremeelsus ja Kaastunne, vastasleeri lisanduvad aga Kadedus ja Valevagadus, Tervitus heidetakse vangikongi õela vanamoori juurde
Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Francesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessansi poeete. Dante peateos on "Jumalik komöödia" ("Divina Commedia", 130721) ,,Jumalik komöödia" Dante Alighieri "Jumalik komöödia" on keskaegse euroopa kirjanduse vaieldamatult kõige tuntum teos. Kitsamast vaatenurgast on ta ühtlasi itaalia kirjanduse (ja kirjakeele) vundament ning keskaegse teoloogia kõige eredam kirjanduslik illustratsioon. Kogu teos on allegoorilist laadi: see tahab õpetada ja noomida. Poeem kirjeldab nägemust, mis kujutab hingede olukorda põrgus ("Inferno"), puhastustules("Purgatorio") ja paradiisis ("Paradiso"). Ta koosneb kolmest 33-osalisest jaost ja ühest sissejuhatavast laulust ja on ehitatud valjusti sümmeetriliselt. Põrgu sisaldab üheksa ringi, puhastustuli üheksa ruumi, paradiis üheksa sfääri, mille üle asetseb jumaluse asupaik empüreum
muutuse läbi võõraks. Üleminekud: 1) müüdilt logosele (hellenism) 2) Vanalt Testamendilt uuele, kristluse teke 3) renessanss 4) reformatsioon 5) 20. sajand püsivate tõdede ja väärtuste kadumine HERMENEUTIKAD JAGUNEVAD: a) tehnilised spetsiaalhermeneutikad b) filosoofilised universaalhermeneutikad Spetsiaalhermeneutilised vaidlused ulatuvad antiiki ja keskaega ja renessanssi. Aleksandria ja Pergamoni koolkonna vaidlus viimased rõhutasid meelelise tõlgenduse kõrval allegoorilist. Keskajal 4astmeline tõlgendus: Tähttäheline linn Allegooriline kirik JERUUSALEMM Moraalne (tegutsemisjuhis) hinge päästmine Anagoogiline (ettekuulutus) Taevane riik Reformatsioonis oluline Flacius, kes toob printsiibi, et üksikut hämarust tuleb
juurde jalutusruume. Labürintide kujud olid väga erinevad. Uhkelt kaunistatud purskkaevud aias on pärit Araabiamaadest. Ristirüütlid puutusid oma retkedel kokku Araabiamaade ristikäikude ja teiste elementidega ning tõid sealseid ideid moonutatult Euroopasse. Kaasa toodi peale aiakujunduslike võtete (ristikäigud, metallist kunstpuud) ka taimi. Keskaegsest ilukirjandusest tuleb tähtsamana mainida nn Roosiromaani, Roman de la Rose (Guillaume de Lorris), allegoorilist poeemi, mis sündis 1230.-1270. aastate paiku. Selles kirjeldatakse paljusid aedu, mis andsid pildi euroopa aiakujunduse ideaalist keskajal. Raamat kirjeldab ühe noormehe unenägu imeilusast aiast, kus teda tabab Amori nool ja ta armub jäägitult ühte roosinuppu. Roosinupp sümboliseerib loomulikult noort tütarlast. Aed ise on nelinurkne, kõrgete müüride taga. Palju eksootilisi puid: granaatõun, kreeka pähkel, mandel, virsik, aga ka tavalisemad viljapuud, isegi pihlakad ja pooppuud
Põllutöö ja Vaimulik Seisus, Aadel ja Kaubandus, Justiitspaleesse kokku tulnud, et siin marmorlaual välja puhata, pakkudes auväärt kuulajaile nüüd nii palju sententse ja maksiime, sofisme, definitsioone ja loogika figuure, kui palju neid kunstide fakulteedis iganes võidi eksamitegijaile Prantsuse keeles tähistab delfiini ja dofääni sama sõna dauphin. 25 esitada', kui need litsentsiaadi kübaraid tahtsid pähe saada. Tõesti, see kõik oli väga tore. Kuid rahva hulgas, keda neli allegoorilist kuju oma metafooride voogudega üle ujutasid, polnud ühtki nii tähelepanelikku kõrva, ühtki nii värisevat südant, ühtki nii valju silma, ühtki nii õieli kaela, kui "seda oli autori silm, kõrv, kael ja süda, selle vahva Pierre Gringoire'i omad, kes äsja oma nime kahele noorele tüdrukule kuidagi ütlemata ei saanud jätta. Ta läks mõne sammu neist eemale oma samba taha ja seal ta siis kuulas, vaatas ja nautles.
annaabi.ee 
