Kumu ja Kadriorg (0)

Kumu
1.Portree: 1) Matthias Peterson „Fabian Ernst I Stael von Holsteini“
2)Georg Christoph Grooth „Kindralleitnant Hermann Jensen Bonn“
3)Tundmatu kunstnik „Toomkooli konrektor Johann Georg Tideböhl“
Eesti olustiku kujutav maal: L. H. Peterson“Koduteel“ 1840
Mõni Tallinna vaade- A.M. Kalju „Tallinna vaade Narva maanteelt“ 1831
2. Suurim maal on „Lorelei needmine munkade poolt“
Minule enim meeldiv maal on „Truu valvur“
3.
„Hulgekütt Pakri saarelt“ Materjalidest on ta kasutanud marmorit , puit, pronksi jm
„Lüüriline muusika“
„ Koit ja Hämarik “
„Laeva viimne ohe“
„Laeva viimne ohe“
„Koit ja Hämarik“
4. “Noormees oja ääres“
„ Linda “
„Sügis“
„Suvi“
„Linda“
„Hämarik“
Kasutatud on kriiti, söe, pastellid
Nikolai Triik „Lennuk“
Kr. Raud „ Kalevipoja surm“
6. On tehtud basaldist, on kasutanud ka pronks ning ka marmorit.
7. On kasutanud õli-, tempera-, pastelltehnikat jne
Ülemine: Suvepäikese paistel Alumine: "Kirg"“Linda kivi kandmas“
8.
Selle tegi Nikolai Triik.
9. Materjalideks on kasutanud tamme, pronksi jm
“Leda luigega“
„Ärkav ori“
10. Oli suletud sel päeval
Töödest on tal “Põrgu““Lamav tiiger “
11.
Felix Randel „Pühapäev“
Meeldis just see, kuna ei ole tavaline ning teoses on ka mitmeid erksaid värve.
12.
G. Markelov „Lenin“
A. Weizenberg „Peeter I“
13.
K.Mägi “Norra Maastik “
14.
Kumu kunstimuuseum ehk Kumu on sümboolse tähendusega rajatis, eestlaste oma kunstimuuseumi unelma täitumine . Kumu hoone on ümmarguse põhiplaaniga ja keerulisse keskkonda tundlikult sobitatud , mida pärast selle valmimist on üksmeelselt tunnustatud. Hoone maa-alustel korrustel on hoidlad , kus asub enamik Eesti Kunstimuuseumi ligi 60 000 eksponaadist. Kunst on uues muuseumis välja pandud kolmel maapealsel korrusel. Ühele korrusele mahub näitamiseks ligikaudu tuhat kunstiteost.
15.
Kumu hoone arhitektuurse projekti autor on soome arhitekt Pekka Juhani Vapaavuori (sünd 1962), kes võitis muuseumihoone rajamiseks aastatel 1993–1994 korraldatud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi projektiga "Circulos". Viimase valis rahvusvaheline žürii konkursile laekunud kümne eri riigi arhitektide poolt esitatud 233 projekti seast välja üksmeelselt. Vapaavuori andis hoonele koos avara aatriumiga ringi kuju, millele viitab ka tema võistlustöö nimi. Hoone on õnnestunult paigutatud Lasnamäe paekivise nõlva sisse, mistõttu hoolimata suurusest harmoneerub ta iidse Kadrioru pargi intiimsusega.
16. Minule see muuseum väga meeldis, kõige rohkem võib olla isegi oma arhitektuuri poolest.
Kadriorg

Weizenbergi nime sai lossi juurde viiv tänav 1927. aastal põhjusel, et esimene eesti rahvusest skulptor elas ja suri lossi .merepoolses tiibhoones, et tema skulptuurid moodustasid tol ajal enamuse kunstimuuseumi skulptuuridest. Kunstniku matustest Kadriorus oli kujunenud üldrahvalik leinatalitus.

Lossi peamaja (Kadrioru kunstimuuseum) + tiibhooned (kunstimuuseumi kontoriruumid), ehitatud 1718– 1727 .
Lossi köök (Mikkeli muuseum) ehitatud 1780ndatel, mansardkorrus 1828
Jääkelder (Presidendi kantseleile kuuluv hoone Mikkeli muuseumi kõrval) ehitatud 1780ndatel, II korrus 1920ndatel (kunstnik Johannes Greenbergi ateljeeks)
Vana vahimaja, ehitatud 1770ndatel / 19. sajandil külalistemaja (Kohvik Luigetiigi juures)
Lustla, ehitatud 1721–1727 (Kadrioru turismiinfopunkt, kohviku vastas)
Uus vahimaja, ehitatud 1828 (Kadrioru pargimuuseum, Lossi värava vastas)
Ülemine aed: Lilleaed (Kadrioru kunstimuuseumi taga, külastajatele avatud + kunagise Miraažitiigi aed (Presidendi kantselei Roosiaed, külastajatele suletud)
Peeter I vana palee, 17. sajandi maja ehitatud ümber pärast 1714. aastat (Peeter I majamuuseum)
Kastellaani maja, ehitatud 1835–1836 (Ed. Vilde korter muuseum ja Kastellaani maja galerii)
Alumine aed ja tiik (praegu Luigetiik)

Lossiansambli kavandas Peeter I teenistusse kutsutud itaalia arhitekt Niccolo (Nicola) Michetti . Michettit abistas ja tööd lõpetas tema abiline vene arhitekt Mihhail Zemtsov, 1729. aastal.

Planeeriti itaaliapärane kolmetasandiline ansambel, kus lossiesine alumine aed paikneb madalal platool, lossitagune ülemine aed paikneb juba kahel astangul. Esimesel astangul on broderiiparteritega lilleaed, teisel astangul barokse kujundusega Miraaži tiik. Alumine ja ülemine aed on barokse lossiansambli lahutamatuteks osadeks. Mõlemad aiad ja loss kavandati ühe peatelje suhtes sümmeetrilistena. Ülemises aias lõppeb peatelg kaskaadi ja Miraaži tiigiga (praegu ristkülikukujuliseks ümber kujundatud bassein Presidendi roosiaias), alumises aias aga kanalikaarega. Kadrioru regulaarpargi kujunduses näeme erinevatele Euroopa maadele omaseid barokseid kujundusvõtteid – itaaliapäraseid terrasse, hollandipäraseid kanaleid, prantsuspärast telgsümmeetrilist teedevõrku ja parterpeenraid, venepärast lillevalikut. See on ilmekaks näiteks, et regulaarne pargikunst, olenemata oma kindlatest kujundusvõtetest on tugevasti mõjutatud asukohamaa eripäradest.

Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Eestvaates on korruseid kolm, aga tagantvaates kaks. Seal on kaks tiibhoonet. Aknad on nii ümarad kui ka kandilised.

Kadrioru lossi peasaal on üks väheseid säilinud Peeter I aegseid barokkinterjööre, kuna Peterburi, Peterhofi ja Strelna losside omaaegne välimus on sõjakahjustuste tõttu või hilisemate ümberehituste käigus oma algse kuju kaotanud. Peasaali dekoori valmistamine algas 1721. aasta septembris. Krohvi- ja figuuritöid juhtis Riiast pärit Matthias Seidtinger, kelle tehtud on ka saali neli allegoorilist tondot: Ganymedese röövimine , Justitia, Poseidon ja Danae. 1725. aastal Steidtinger vallandati, peasaali võlvlagede dekoreerimine jäi Antonio Quadri hooleks.

Peasaali laemaalide tegemiseni jõuti alles 1746 . aastal seoses keisrinna Jelizaveta peatse külaskäiguga. Laemaalingu ja neli väikest plafooni tegi Tallinna meister Londicer noorem. Laemaaling kujutab Ovidiuse "Metamorfoosidest" tuntud lugu jumalanna Dianast ja jahimees Aktaionist, mis sümboliseerib Peeter I võitu Karl XII üle Põhjasõjas.

Nii ahjudel, seinadel kui ka laes on väga palju voluute, konsoole.Nendel on kujutatud erinevaid pilte või mustreid . Ahjud on valge-sinised.

Lossi tagafassaadi muutes ehitati juurde banketisaal, selle ühte otsa presidendi söögisaal ja teise otsa talveaed (kasutatud ka orkestri-ruumina); Sellega lõhuti ära lossi peasaalile 1820. aastate algul juurde ehitatud veranda.
Vana veranda vundamenti sisustati (poolümar) garderoob
Banketisaali ja selle trepi alla, rajati pommivarjend
lossi maapoolse tiiva kolmas korrus muudeti presidendi korteriks: raamatukogu (intarsiatehnikas seinapaneelidega) + elutuba + magamistuba + vannituba + külalistetuba.
teise korruse merepoolsesse otsa (algsesse Peeter I kabinetti ja garderoobi) kujundati eesti rahvuslikus stiilis toad. Kavandite autor Olev Siinmaa (tuntud eelkõige kui Pärnu Rannahoone ja funktsionalistlike villade arhitekt)

Konstantin Pätsi ajal, aastatel 1933–1934 toimus lossi põhjalik renoveerimine ja Aleksander Vladovski projekti järgi laiendamine. Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti kogu. Lossi imeilusat barokksaali, 1930. aastatel ehitatud uusbarokset banketisaali, eesti rahvuslikus stiilis tuba ja Tallinna ajalooliste vaadetega Intarsiatuba.
Kadrioru kunstimuuseumi (Eesti Kunstimuuseumi filiaal) maali-, skulptuuri-, graafika ja tarbekunsti püsinäitusi. Kõige enam Madalamaade 17 ja Vene 18.-19. sajandi kunsti ning hõbedakambrit.
Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti ajutusi näitusi, s.h. välisnäitusi (vahetuvad kaks korda aastas).

Aleksei Bogoljubov „Tallinna sadam“;Ivan Aivazovski „Meri“; Aleksei Bogoljubov „ Neeva “.

Kadrioru lossi fuajees asub Milo Veenuse marmorkuju koopia, kuju valmistati 1858. aastal Itaalia marmorist ja kuju tegi Antonio Canova .

Mulle lossis meeldis, see oni ilus ja hooldatud ilusti. Kõige rohkem jäi meelde peasaal, mis ka kõige rohkem muljet avaldas.

Saab näha Vene, Hollandi, Saksa jm maade kunsti.