Niguliste kirik (1)

Tallinna Niguliste kirik
Arvamuskirjutis
Niguliste kirik on üks Tallinna keskaegsetest kirikutest ning samuti ka üks uhkemaaid. Ehitatud on Niguliste 13. Sajandil ja oli üks kahest Tallinna kihelkonna kirikutest. Käisime klassiga Niguliste kirikus kus sain ma palju uut teada. Giidiks oli meil naine kes rääkis väga huvitavat juttu .
Alguses kasutati Niguliste kirikut hospitalhaiglana ning oli üks varasemaid kirikuid. Kirikuehituseks oli siis: koori ruum, pikijooned ehitati natuke hiljem juurde( Senda Basiilika ) oli alguses. Tänaseni on säilinud väga palju (aknad, 13. sajandi portaalid -kirikusissepääs). Peaportaal asus põhjasuunas, kuna see oli praktiline. Kasutusel oli ka lõuna portaal . Lõuna küljel oli keskajal ka surnuaed. Hiljem oli Niguliste kaupmeestekirik. Kaupmehed hoidsid võllidel enda kaupu. Kirikul oli keskajal suur kaitse funktsioon. Olemas olid müüritrepid kuhu varjuti sõja korral kuid Nigulistes pole seda tehtud.
15. sajandi alguses sai kirik praaeguse vormi, kuju ja väljanägemise. Kirikusse ehitati uus basiilika ning uus koori ruum. Niguliste kirik on seest äärmiselt valge ja ühtlane ruum ehk kabelid on avatud. 15. sajandi lõpul suurendati kabelit , mida teati Matheuse kabeli nime all kuid mis tänapäeval on Antoniuse kabel ümber.
Pärast reformatsiooni sai lutherlik kirik peakirikuks aga 17. sajandil sai Saksa kaupmeeste kirikuks. Kirikus oli üle 30 altari ning pinke kasutati vähe. Samuti ka peaaltarit, kõrvalaltarit kasutati vähe.
Niguliste kiriku peaaltar oli olemas aastatel1478- 1481 . Niguliste peaaltar on kappaltar mis oli kollektiivne tellimus ning pidi vastama erinevate koguduste tahtmisele ehk taheti, et kujutatakse neile meeldivaid püühakuid. Saksa tüüpi kappaltar ehk ülaehituselt on nagu riidekapp . Sellel oli kolm erinevat positsiooni sõltus pühaku calendars milline position lahti oli. Altari peal oli lugu püühakitest mis jookseb kronoloogiliselt. Vasakul pool oli kujutatud kolme meespühakut, paremal aga kolme naispühakut. Üks pühakutest on näiteks Püha Victor, kes oli väidetavalt Tallinna kaitsepühak ja viibis Tallinna linnaväravatel. Teda sunniti usust vabanema kuid polnud nõus sellega ja ta hukati. Nigulistes on ka teine altar mis on väiksem, tumedam ja millel on topelt tiivad. Väiksema altari esimesel positiooonil oli Maarja kuulutus. Oli olemas ka detali lukk millega võib sulgeda kinnipanekul. Altari taustaks oli granaatõuna muster.
Kiriku teises ruumis võis näha maali „ Surmatants “. Selle autoriks on Bert Nodke, kes oli kunstis suur nimi. Teda on võrreldud isegi Leonardoga. Ta töökoda oli juhtiv ning suur. Seal tehti väga suuri teoseid. Bert Nodke sündis 1430ndatel Poolas. Oma hariduse omandas at Belgias. 1463 a maalis Notke Lüberki maale. 15. Sajandi lõpul maalis aga Niguliste ” Surmatantsu ”. Maalil kujutatud inimeste rõivastus pärineb 15.sajandist. Niguliste kirkuku “Surmatants” on maalitud lõuendile aga Soomes on seevastu freskoa. Originaalis koosnes “Surmatants” mitmest faasist. Surmatantsul näeme allegoorilist kooskõla seisuste vahel. Räägiti, et surm oli igapäevane, mis puutus igapäev kokku keskajal ning surma ees olid kõik võrdsed. “Surmatantsu” thematic võeti kirjandusest. Nigulistes mainiti esimist korda Surmatantsu 1603 . aastal.
20. sajandil oli Märtsi pommitamine, selle käigus sai kirik pommitabamuse, milles paljud eksponaadid hävinesid koos hinnaliste kunstiväärtustega ning samuti ka kirik ise. Kuid paljud kunstivarad suudeti ära päästa. 1955. Aastal otsustati Niguliste taastada kuid mis võttis aega 25 aastat. 1984. Aastal sai Niguliste kirikust kirik-muuseum kus korraldatakse ka konserte.