Kunstiteose põhjalik analüüs (0)

Q: Kes esitas küsimuse Olla või mitte olla?

Vastus leiad õppematerjalist: Kunstiteose põhjalik analüüs

Q: Kuidas millises kompositsioonis kunstnik teost esitab?

Vastus leiad õppematerjalist: Kunstiteose põhjalik analüüs

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes esitas küsimuse Olla või mitte olla?
Kuidas millises kompositsioonis kunstnik teost esitab?

Kunstiteose põhjalik analüüs

Faktiline materjal

Autor: Gustav Klimpt
Valmimisaasta: Alustas 1908.aastal, kuid muutis hiljem 1915./1916. aastatel
Teose pealkiri: Ingliskeeles ’’ Death and Life’’, eesti keeles ’’Surm ja Elu’’ ning saksa keeles ’’Tod und Leben ’’
Materjal ja tehnika: Tegemist on õlimaaliga lõuendil
Suurus: 178 x 198 cm
Asukoht: Viini Leopoldi Kunstimuuseumis (Austria)
Vool: Juugend ehk Art Noveau
Žanr: Allegooriline maal

Sisuline analüüs
’’Surm ja Elu’’ puhul on autoriks kuulus Austria kunstnik Gustav Klimpt, kelle teoseid olen ma alati kõrgelt hinnanud. Sel sügisel oli mul viimaks õnn näha iseenda silmaga oma ühte lemmikut maali Viini Leopoldi Kunstimuuseumis. ’’Surm ja Elu’’ on üpriski suuremõõtmeline õlimaal , mille suuruseks on nagu eelnevaltki mainitud 178 x 198 cm. Maali paremal pool on kujutatud n-ö allegoorilist vikatimeest, – iseenesest küll surma sümbol, kuid mitte lõplikult – kes avatud silmil vaatab vasakul kujutatud inimestehulgale. Taust on kujutatud rohekas -hallina, mis esialgu oli olnud (enne 1915.aastat) kuldne , nii nagu Gustav Klimptile iseloomupärane. Olles võlutud bütsantsi kunstist, armastas Klimt eriliselt kuldvärvi. Ta kandis seda maalidele nii paksult, et tekkis reljeefne pind, jättes mulje, nagu kaunistaksid maalidel kujutatud daame tõepoolest juveelid . 1911. aastal võidab Klimpt Roomas Maailmanäitusel esimese auhinna . Tol ajal on tagataust veel kuldne, kuid hiljem muudab ta seda ning maalil on veel tänapäevalgi ühest nurgast võimalik vana maali tagatausta olemust silmata.
Vasakule on paigutatud surma sümboliseeriv vikatimees ning paremal on kujutatud vertikaalselt samapikkusega inimeste hulka, kes sümboliseerivad elu. Surma pea on kallutatud vaatamaks inimesi ning tema silmad on avatud. Ta on kaetud sümbolitega, – ristidega – mis taaskord rõhutavad vikatimehe kui surma olemust. Inimkond , kelle peale surma avatud pilk on pööratud, on kujutatud justkui mingisuguses eemalolevas seisundis, unistavas olekus ning äärmises rahus . Gustav Klimpti inspiratsioon ja idee antud maali puhul pärineb algupäraselt keskajal suuresti levinud teemast nimega ’’Surmatants’’. Seda iseloomustab surma lähenemine inimesele, olenemata soost, vanusest ja ühiskonnaseisusest. Üldiselt on surma maalidel ja piltidel kujutatud hoidmas käes liivakella (aeg möödub halastamatult, seda pole võimalik peatada ega tagasi pöörata, ängistust tekitav sümbol) või vikatit, kuid Klimpti maalil hoiab surm nuia . Nuia kujutamine surma käes mõjub isegi ohtlikumana ja hirmutavana, sest see pole niivõrd sümbolistlik kui liivakell ega ka kiiresti elu lõpetav terav vahend ehk vikat . Klimpt kasutab nuia, et näidata surma valu, agressiivsust, halastamatust.
Nii elu kui surm on kujutatud maalil võrdsena esiplaanil ja põhimõtteliselt ka üsna samasuurustena, kuid siiski on elu niinimatatud massilt rohkem. Pikkus vertikaalses mõttes on võrdne, kuid kuna inimesi on elu kujutamises rohkem kasutatud, siis valgub eluringlus horisontaalses mõistes laiemaks. Kui tähelepanu pöörata värvidele, mida Klimpt on kasutanud surma kujutamiseks, märkame ainult tumedamaid ja rõhuvamaid toone, mis sisendavad vaatajasse olukorra süngust. Elu kujutamiseks on kasutatud eredamaid, heledamaid ja rõõmsamaid pastelseid toone ning kogu elu kujutamiseks loodud kompositsioon , mis koosneb erineva vanustega inimestest, moodustab ühtse tervikuna erakordse arhitektuurilise massi. Klimpt on kujutanud erineva vanusega inimesi, mis on üks oluline sümbolistlik mõiste antud pildi konseptsiooni suhtes. Nimelt on näidatud erinevate vanustega erinevaid generatsioone, mis vahetuvad ja moodustavad üheskoos eluringluse. Keskel on vanem naine, keda ümbritsevad erinevate vanustega naiased ning lisaks ka vastsündinu , mis annab kinnitust eluringluse ja generatsioonidevahetuse mõttele antud maali juures. Kuna tegemist on juugendiajastu kunstnikuga, kes kasutas rohkelt sümboleid, on oluline märgata elu kujutamise juures fakti, et vaid vastsündinul ning üleval vasakus ääres kujutatud noorel naisel on peale surma silmad veidi lahti. Kõik ülejäänud on kujutatud suletud silmadega , unistavas ja eemalolevas seisundis, mis sümboliseerib Klimpti mõistes elu – see on unistav ja eemaolev rännak, mis ei pööra surma reaalsusele tähelepanu. Elu on illusioon ja kartmatu seisund, mis kulgeb kinnisilmselt, isegi üleolevalt surma eksistentsi suhtes.
Põlvkonnad vahetuvad, nad õitsevad ja seejärel hajuvad ära – see on eluringluse printsiip. Nii on kujutanud seda ka Gustav Klimpt, kujutades vastsündinut ning üleval vasakul nurgas olevat noort tütarlast avatud silmadega, vihjates, et kõige nooremad meie hulgast mõistavad nii elu kui surma olemasolu ning omavad tarkust mõlemast seisundist. Elu olemust analüüsides tuleks ka tähelepanu pöörata Klimti naisetüübile – sale, elegantne, peente näojoonte ja väikese sensuaalse suuga daam , kellele kunstnik on maalinud väga sageli rõngad ümber silmade. Leian, et surma ja elu paigutus esiplaanile üsna samasuuruselt näitab nende võrdsust, nende mõlema olulisust. Pole küll faktiliselt kindel, kas see tõesti ka nii on, kuid mulle isiklikult tundub, et elu hoiab vasakule ehk surma poole kaldu ehk just selle tõttu, et surm tõmbab meid olenemata vanusest, klassist , soost enda suunas, enda poole ning millest pole iialgi pääsu. Ei ole tähtis, kas meid on palju või oleme me üksi – surma ees on kõik võrdsed.
’’Surm ja Elu’’ loob esmapilgul ängistava ja rõhuva meeleolu, sest nii nagu Klimpt on kujutanud – elu ei pööra tähelepanu surma eksistentsile – tuletab sellesse maali süvenemine meile siiski meelde surma lähedust ja sellest möödapääsmatust. Surma tunnistamine pole halb ega viga, see on oluline, et mõista elu väärtust ja selle kvaliteeti. Minu arvates on Gustav Klimpti üks eesmärk olnud vaatajad hetkeks sellest unistavast ja eemalolevast seisundist ülesse äratada , see hetk, mida me niivõrd iseenesestmõistetavalt võtame ja igapäevaselt tarbime, on tegelikkuses vaid hetkeline ja sõrmenipsuga võrreldav mööduv nähtus. Elu on hetkeline, meie eksistents siinses maailmas on ühekordne, seda tuleks hinnata, seda tuleks nautida. Lisaks meenus mulle seda maali analüüsides Shakespeare ’i Hamlet , kes esitas küsimuse: ’’Olla või mitte olla?’’. Tegemist ei ole suitsiidse küsimusega vaid selle sisu varjab end veelgi sügavamal. Olla tähendab tegutsemist , iseenese mugavustsoonist väljumist, riskide võtmist ja kindlate eesmärkide ja põhimõtete ajendil käitumist. Nii arutles Hamlet, kalkuleerides oma onu kuningas Claudiuse mõrvamise üle – kas elada teadmises, et tegemist on tema isa mõrvariga, kuid jätkates oma korrapärast elu, riske võtmata ja ebaõnnestumisteta või käituda südametunnistuse järgi, riskida kõigega, ka oma eluga, ning ühe sõnaga kokku võttes olla. Claudiuse tapmine on olemine, olemine on tegutsemine, olemine on elamine oma põhimõtete ja väärtuste järgi. Niisiis , ’’Surm ja Elu’’ on äratav teos, mis tõukab meid ärkveloleku seisundisse, tõmbab meid välja eemalolekust vaid hetkeks ja kuigi tegemist on vaid silmapilguga, jätab see alateadvusesse jälje ja seetõttu on see meil alati meeles. Kogu eelneva põhjenduse juures jätab see maal mulle üldkokkuvõttes elujaatava mulje, kuigi sellele on lähenetud erilise nurga alt.

Kuidas, millises kompositsioonis kunstnik teost esitab?
Nii Elu kui ka Surm on vertikaalses asendis ja seda minu arvates selle tõttu, et autoril polnud vajadust teost realistlikusest kaugele viia, sest tegemist on allegoorilise sümbolistliku maaliga, mille põhiidee on siiski eksistentaalsed aspektid: elu ja surm. Horisontaalne paigutus nende puhul oleks üleliigne. Juugendmaalile on omane eriline sujuvus, väljavenitatud figuurid , piirjoonte rõhutamine, ühtlases toonis värvipinnad, kõik mõjub tasapinnalisena, ekstravagantsus ja mürgised värvid. Looklevaid kõverjooni eelistati sirgjoontele, ebasümmeetriat sümmeetriale, sest looduses leidub ranget sümmeetriat harva. Kujutatu pidi voolujooneliselt ühinema tervikuks, mis moodustas keerulisi kauneid ornamente ( lisainfo google.ee leitud materjalidest : 00. ÕPPEMATERJAL - 20. SAJANDI KUNST ja kunsti_konspekt). Niisamuti on kujutatud Surma ja Elu – liikuvana, dünaamilisena ja elavana. Nad on küll tasapinnalised, kuid voolavus ja liikumise rütmilisus mõjub kohati mitmemõõtmelisena. Nad on pikaksvenitatud ja laineliste piirjoontega. Elu kujutamisel on kasutatud tasapinnalisi värvilisi, õitsevaid sümboleid, mis viitavad uuenemisele ja eluringlusele (ringikujulised sümbolid ). Varju ja värvitoonide kasutamisel on Klimpt silmas pidanud seda, et Elu ümbritseb n-ö kiirgus, mis vihjab valguse olemasolule, rõõmsameelsusele, kuid Surma ümbritseb tume vari, mis liikudes Elu poole heleneb. Taust on hallikas roheline, millega Klimpt ehk püüdis rõhutada maaliolustiku süngust, kattes maali algupärase kuldse tagapinna üle.

Väline analüüs
http://www.gustav-klimt.com/Death-And-Life.jsp
http://smarthistory.khanacademy.org/klimt-death-and-life.html
http://www.visitmuseums.com/work-of-art/death-and-life-693
http://kunstiabi.weebly.com/gustav-klimt.html
http://www.leopoldmuseum.org/en/leopoldcollection/masterpieces/41
http://www.gustav-klimt.com/
http://www.theartstory.org/artist-klimt-gustav.ht m

JUUGEND

Juugendiks nimetatakse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul Euroopas ja Ameerikas levinud kunstivoolu. Eri maades kandis juugendstiil erinevaid nimetusi:
● INGLISMAAL – art nouveau
● PRANTSUSMAAL – le style moderne
● SAKSAMAAL – Jugendstil
( Saksakeelne väljend on tuletatud 1896. aastal ilmunud sisustusajakirja „Jugend“ järgi; saksa traditsioonile tuginedes on ka eest keeles voolu nimetus „JUUGEND“.
Samuel Bing avas 1895 . aastal Pariisis galerii Art nouveau, kus eksponeeriti dekoratiivkunsti ja Kaug-Ida kunstiteoseid ning kaasaegsete Euroopa kunstnike töid. Juugendstiil ilmnes esmalt Inglismaal tööstuslikku masstootmist vastandavas ja traditsioonilist käsitööd taaselustada püüdvas liikumises Art and Crafts Movement (liikumine oli mõjutatud tuntud kunstniku, kirjaniku ja ühiskonnategelase WILLIAM MORRISE (1834-1896) ideedest. Morris pühendas kogu oma elu ja energia hääbuvate käsitööoskuste päästmiseks ja taaselustamiseks). Juugendi eesmärgiks oli vabaneda 19. sajandil ehitus- ja tarbekunstis valitsenud stiilide segust . Kõige paremini õnnestusid uue stiili loomise katsed ARHITEKTUURIS, SISEKUJUNDUSES , TARBEKUNSTIS, RAAMATU- JA PLAKATIKUJUNDUSES. Juugend sai inspiratsiooni taimevormidest, keldi ja jaapani kunstist ning ka rokokoost ja kohalikust rahvakunstist. Põhirõhk oli dekoratiivsusel, kõik kujunduselemendid pidid olema omavahel seotud. Maalikunstis on juugend lähedane sümbolismile.

.ODT Laadi alla originaalfail 8 lk · .odt · 21 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

triinutr Õppematerjali autor

Autor: Gustav Klimpt
Valmimisaasta: Alustas 1908.aastal, kuid muutis hiljem 1915./1916. aastatel
Teose pealkiri: Ingliskeeles ’’Death and Life’’, eesti keeles ’’Surm ja Elu’’ ning saksa keeles ’’Tod und Leben’’

elu kunst klimpt juugend eluringlus death eksistents gustav klimt sümbolistlik inspiratsioon

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR

kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise – pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane. Cézanne viljeles peamiselt maastikumaali, maalides Aixi ümbruse Vahemere ranniku vaateid, ka Põhja – Prantsuse maastikku. Peale maastike on ta loonud arvukalt

Kunstiajalugu

docx

Inglise 17.-18.sajandi kunst

planetaariumi kohta loengut pidamas" Klassitsism ja Romantism Klassitsism on viimane kunstistiil, mis levib nii arhitektuuris, kujutavas kui ka tarbekunstis. Klassitsism tuleneb ladinakeelsest mõistest classicus- eeeskujulik, parim; selle võttis kasutusele J J Winckelmann, esialgu 5-4.saj eKr kohta. Seda aega pidas parimaks ning see seisukord püsib tänapäevani. Winckelmann oli tegev ka arheoloogina Lõuna-Itaalias Napolis. Rõhutas antiigi täpset matkimist. Winckelmann ütles, et kunst peab olema lihtne, staatiline ning rahulik. Suursugune suured vormid arhitektuuris, antiiktemaatika. (eepos populaarseim kirjanduszanr) Levis esialgu Prantsusmaal Diderot ja Voltaire'i tõttu, Itaalias oli barokk kauem. Klassitsism jaotatakse mitmeks perioodiks. Varaklassitsism 1760-1800. Kõrgklassitsism -19.saj esimene pool, hinnatakse kõrgemalt, läks moest 19.saj keskel. Klassitsism kodusnes kiiresti kujutavas kunstis, püsis kuni 19.saj lõpuni, nimetatakse

Kunstiajalugu

161

docx

Kunstiajalugu 20-21 sajand

Max Ernst/Joan Miro (sürrealism) Paul Gauguin (pi) Gerhard Richter /raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900 11.02.13 Modernistlik kunst, makrotasand. Modernism kui paradigma Impressionistidest kuni 20saj keskpaigani(70ndate lõpuni) olenevalt käsitlusest) Taustsüsteemiks 19 saj teaduse-tehnika-poliitiline revolutsioon kunst ei jää sellisest asjast puutumata (urbaniseerumine, moderniseerumine, rahvusvahelisus jne) Maalikunst oli kunstide hierarhias kõrgeimal positsioonil Matemaatikas-füüsikas esile kerkivad paradigmad mõjutavad ka kunstis toimuvat Sissejuhatav loeng! 20 saj. Kunstiajalugu -eksam: 4punkti: 1)kirjalik põhiseisukohad mõnest kunstivoolust, max 1lk, põhifaktid (millal, kus, kes, + iseloomustus) 2)lühike vastus loetleda ainult kunstnikunimed (nt nimetab ühe voolu)

Kunstiajalugu

103

doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu

119

doc

20 SAJANDI KUNST

Kunstiajalugu

docx

10. klass kunstikultuuri ajalugu

Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus

Kunst

rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja

Kirjandus

doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus

Rohkem sarnaseid