ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST NING LUULEKOGU ,,SINUGA JA SINUTA’’ANALÜÜS (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Kool
ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST
NING LUULEKOGU ,,SINUGA JA SINUTA ’’ANALÜÜS
Uurimustöö
Koostaja
Klass
Juhendaja
Koht ja aasta
SISUKORD

SISSEJUHATUS lk 3

ELULUGU

LAPSEPÕLV JA AJAKIRJANDUS lk 4

HAIGUS lk 4

NAASMINE TAGASI ÜLDSUSE ETTE lk 5

ÜLEVAADE LOOMINGUST lk 6
3.1 PROOSA lk 6-7
3.2 LÜÜRIKA lk 7-8

1890-1900. AASTAD KIRJANDUSES JA MAAILMAS lk 9

,,SINUGA JA SINUTA’’ ANALÜÜS lk 10
5.1 ,,ÕIED JA OKKAD’’ lk 10
5.2 ,,RÄNDAJA’’ lk 11
5.3 ,,LUULETUSED’’ lk 12
5.4 ,,EI NÄE ENAM!’’ lk 12
5.5 ,,IGA EHT SÜDAMELÖÖK’’ lk 13
5.6 ,,MINU LUULE’’ lk 13
5.7 ,,AEG ANNAB ARUTUST!’’ lk 14
5.8 ,, KILLUD ’’ lk 14

KOKKUVÕTE lk 15

KASUTATUD MATERJAL lk 16

SISSEJUHATUS
Kõik on lugenud vähemalt ühte Juhan Liivi luuletust, mis pakatab ilusast loodusest, kargest isamaast või lahkab filosoofilisi ,,eluküsimusi’’. Samuti teavad kõik tema rasket elukäiku ning ilmaasjata ei peeta teda üheks õnnetuimaks luuletajaks Eesti ajaloos. Kidural kirjanikul tuli elada nii füüsiliste haiguste (kopsutiisikuse) kui ka vaimsete haigustega ( skisofreenia , jälitusmaaniad). Teda on püütud mõista, aru saada tema luuletustest ning seeläbi pääseda tema salajasse mõttemaailma, kuid mitte keegi ei mõista Juhani hingeelu kogu üksinduses.
2. ELULUGU

LAPSEPÕLV JA AJAKIRJANDUS
Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864 Tartumaal Alatskivi vallas ja kasvas üles Rupsi külas Oja talus . Juhan (Johannes) oli pere poegadest noorim ning lapsepõlvest peale nõrga tervisega .
Juhan õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ja lühemat aega ka H. Treffneri Gümnaasiumis Tartus. Nooruses töötas ajakirjanikuna erinevate väljaannete juures. Ajakirjanikutöö kõrvalt alustas ta ka loominguliste katsetustega, avaldades ajalehtedes luuletusi ja lühijutte. [1]
3. septembril 1885 ilmus Tallinna ajalehes Virulane Juhan Liivi esimene trükis avaldatud luuletus – " Maikuu öö". 1887. aastal koostas esimese luulekogu käsikirja "Õied ja okkad" 52 luuletusega , kuid seda ei õnnestunud avaldada.
Aastatel 1887–1888 töötas Liiv Viljandi Sakala toimetuses ajakirjanikuna. [2]
1890. aasta algusest töötas Liiv Tartu ajalehe Olevik juures. Tartus liikus ta ringi kirjandus- ja kultuuriringkondades ehk võttis osa Tartu kultuurielust. Kostil oli ta lehe omaniku perelauas. [3]

HAIGUS
Sügisel 1892 lahkus 28-aastane Liiv toimetusest ja pühendus vabakirjanikuna loomingule. Ta üüris toa Tartus Hetzeli (tnp Juhan Liivi) tänavas. Seal kirjutas ta muuhulgas jutustuse "Vari", kuid kirjastaja otsimine oli vaevaline ja lootusetu. [3]
Ülepingutus, füüsiline kurnatus jm eelsoodumused vallandasid kirjanikus 1893. aastal vaimuhaiguse. Siiski jätkas ta intensiivset kirjanduslikku tööd, valmisid näiteks jutustused "Käkimäe kägu" ja "Nõia tütar". 1894. aasta alguses põletas Liiv meeltesegaduses luulekogu jm käsikirju. Märtsis ja aprillis viibis ta Tartu närvikliinikus haiglaravil (skisofreenia ägedaim järk). Kliinikust lahkudes oli Liiv rahunenud, kuid parandamatu haige. 1894. aasta suvest kadus 30-aastane Liiv peaaegu kümneks aastaks avalikkusest. Tema elu oli äärmiselt vilets, nii et sugulased taotlesid talle vallavaese toetuse. Samas luges ta palju, jälgis ajakirjandust ja haigusaastail valminud loomingust sai tema elu parimaks loominguks. [3]
2.3 NAASMINE TAGASI ÜLDSUSE ETTE
1902 . aasta algul ilmus Juhan Liiv taas üldsuse ette, liikudes laiemalt ringi ning avaldades ajakirjanduses uusi luuletusi ja miniatuure. Haigena ning ühiskonna silmis heidikuna kirjutas ta üksnes sisemisest loomusunnist. Liivi luulet iseloomustabki lihtsus, siirus, vahetus ja tundesügavus ning samas erakordne üldistusjõud. [1]
Juhan Liiv oli elu lõpuni rahutu hingega, rännates viletsas riietuses jalgsi pikki vahemaid ilmast hoolimata. Oma viimastel eluaastatel rändas ta ühest paigast teise, elas sugulaste ja sõprade juures ega jäänud kusagil püsivalt pidama . Haigusperioodidel kujutles Liiv end tsaar Aleksander II ja Lydia Koidula pojaks ning Poola troonipärijaks. Ta suri tiisikusse 1. detsembril 1913. [1]

ÜLEVAADE LOOMINGUST
Kirjandusse tuli Juhan Liiv vend Jakobi eeskujul romantiliste tundeluuletustega. Peagi märkas kultuuri teisenemist ja hakkas liikuma realismi poole. Ta alustas küll luuletajana, kuid aastail 1888-1894 oli ta eelkõige prosaist . [4]
Juhan Liiv andis välja elu jooksul järgmised luuletused, jutustused, teosed ning kogumikke:

1885: esimene luuletus "Maikuu öö" ajalehes Virulane
1887: käsikirjaline luulekogu "Õied ja okkad" – ei õnnestunud trükis avaldada
1888: "Päästetud" – esimene jutustus ajalehe Sakala lisas
1890–92: lühijutte ja luuletusi ajalehes Olevik
1893: kogumik "Kümme lugu"
1893: jutustus "Käkimäe kägu"
1894: jutustus "Vari"
1895: jutustus "Nõia tütar"
1904 : ajaleht Uus Aeg avaldab oma lisas "Juhan Liiwi kirjatööde kogu", ilmub vihikute kaupa ja sisaldab enamiku proosatöid ja 33 luuletust
1905: "Noor-Eesti" I albumis ilmub Liivi luuletus "Noor-Eestile"
1905: pereajakirjas Linda ilmub 8 Liivi luuletust (sealhulgas "Rändaja", "Ta lendab mesipuu poole")
1909, 1910 : Noor-Eesti Kirjastuse väljaandel "Juhan Liivi luuletused", valikkogum 45 luuletusega.

[3]
3.1 PROOSA
Juhan Liivi esimene kogu „Kümme lugu“, mis ilmus 1893. aastal, on esimene novellikogu meie kirjanduses. [4]
Jutustus “Vari” (1894; esialgse pealkirjaga “Kui seda metsa ees ei oleks”) jälgib andeka ja õrnahingelise külapoisi Villu lapsepõlve ja kujunemist. Villu kaotab mõisniku määratud peksunuhtluse tõttu mõistuse. Villu kasvukodu, Kukulinna-nimelise vaesteküla kirjeldus on eesti varase realismi paremaid näiteid. Liiv suutis nappide sõnadega luua ilmekaid portreesid (nt teomehed Räpsi- Rein ja Veni- Villem ). Samas on Murumäe mõisaga seotud tekstiosa puhul märgata veel romantilist kujutamislaadi, Liiv ei tundnud mõisaolustikku nii hästi, et seda tõetruult kujutada. [2,4]
„Käkimäe kägu“, mis ilmus 1893. aastal, kordab teatud mõttes „Varju“. [2,4]
Külajutt “Nõia tütar” näitab ebausu raskeid tagajärgi, kuid peategelane, rahvaarsti tütar Leena leiab siiski oma õnne. Ilmekas kõrvaltegelane selles jutus on küla keelekandja Pärälärä-Leenu. [2,4]
3.2 LÜÜRIKA
Juhan Liivi ande suurus, tema talendi ulatus avaldub eriti hästi haigusperioodil loodud lüürikas, mis on sündinud enamasti hetkeinspiratsiooni mõjul.
Sel ajal sündinud luule on ehe ja vahetu (spontaanne) eneseavaldus, pihtimuslikult siiras.
Liivi luule põhiosale on omane kujundi pingsus ja värsi musikaalsus. Traagilise tundevärvingu kõrval leidub ka huumorit ja satiiri. Kujundeist eelistab Liiv personifikatsiooni, arendatud metafoori ja võrdlust. Kasutab ka kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Säilinud on üle 300 luuletuse . [2,4]
Liivi luules oli uudne vorm - lühike, selles on nähtud jaapani haiku ja tanka mõju. Liiv nõuab, et kirjanikul tuleb rahvakeelt tundma õppida, tuleb kasutada keelt, mida “kõik mõistavad ja kirjutavad”, nõuab, et eesti keel tuleb “rahvale arusaadavaks hoida”. [2,4]
Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda ääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu võimalus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasugustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Juhan Liiv pühendas palju luuletusi aastaaegadele. [2,4]
Autobiograafilised eleegiad: „Minu luule“, „ Helin “, „Noor-Eestile“- peegeldavad luuletaja enda traagikat: noorusea lootuste purunemine hävitava haiguse tõttu. [2,4]
Juhan Liivi isamaaluule on karm ja otsekohene , näeb kõiki hädasid ja painavaid probleeme. Isamaa pärast on Juhan Liiv oma luules kõige rohkem muretsenud. Tema isamaa ei asu ebamaises romantilises kauguses, vaid on reaalselt tajutud ja olemasolev Eestimaa („Eile nägin ma Eestimaad “). [2,4]
Alates 1965. aastast annab Alatskivi vald välja Juhan Liivi luulepreemiat eestikeelsetele luuletustele, mis kannavad endas liivlikku vaimsust. Laureaatide seas on tuntud luuletajad oma luuletusega nagu näiteks Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Juhan Viiding, Ellen Niit ja teised. 2014. aasta laureaat oli Lauri Sommer luuletusega "***Väikeste sammudega, hangeveertesse komistades...". [5]
4. 1890-1900. AASTAD KIRJANDUSES JA MAAILMAS
19. sajandi keskpaigal ja lõpul oli Eesti kirjanduses olulisel kohal romantism . Suur osa toonasest kirjandusest koosnes siiski saksakeelsete teoste mugandustest, sealhulgas ka eesti rahvuslikule näitekirjandusele aluse pannud Koidula näidendid. [6]
Ärkamisajale pani aluse Johann Voldemar Jannsen ajalehega " Perno Postimees" (1857). Tema pöördumine lehe esimeses numbris: "Tere, armas eesti rahvas..." ennustas ühe rahvuse peatset sündi. [7]
1880.- datel algas venestamine , millega kehtestati venekeelne asjaajamine ning rahvakoolidesse tuli vene õppekeel. 1880. aastaist kuni oma sulgemiseni (1893) jäi juhtivaks rahvuslikuks institutsiooniks Eesti Kirjameeste Selts ( EKmS ). 1870. aastatel hakkasid Tartu Ülikooli eestlastest üliõpilased korraldama koosolekuid, kus loeti ühiselt “Kalevipoega” ja arutati rahvusküsimusi. Neist nn “Kalevipoja”-õhtutest sai alguse Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS), mis registreeriti ametlikult 1883. aastal. [6,7]
19. sajandi lõpul jõudis eesti kirjandusse kriitiline realism . Selle tuntuim esindaja on Eduard Vilde, kellel on küll ka romantilisi teoseid. Realism jäi domineerima umbkaudu 1905. aastani, taandudes siis uue romantismihoovuse ees. [6]
19. sajandi lõpul muutus ajakirjanduse haru Eestis väga populaarseks, tekkisid uued ajalehed. Juhan Liiv kuulus nii ajalehe Sakala kui ka Olevik toimetusse, avaldades seal enda lühijutustusi ning luuletusi. [7]
5. ,,SINUGA JA SINUTA’’ ANALÜÜS
,,Sinuga ja sinuta’’ on Juhan Liivi mahukaim luulevalimik, mis sisaldab ka seni avaldamata värsse. Luuletuste järjestamisel on arvestatud nende trükki jõudmise kronoloogiat. Selle luulevalimiku koostas A. Vinkel, mis jõudis trükki 1989. aastal.
Koondkogumik koosneb väiksematest luulekogumikutest ning aastate jooksul avaldatud luuletustest, mis moodustavad eraldi peatükke:

,,Õied ja okkad’’
,,Rändaja’’
,,Luuletused’’
,,Ei näe enam!’’
,,Iga eht südamelöök’’
,,Minu luule’’
,,Aeg annab arutust!’’
,,Killud’’

5.1 ÕIED JA OKKAD
,,Õied ja okkad’’ oli esimene luulekogu Juhan Liivi poolt, kuid tal ei õnnestunud seda avaldada. Käsikiri sisaldab 52 luuletust või mõttesalmi, millest ,,Sinuga ja sinuta’’ kogumikku jõudis 13 luuletust. Peale selle leidub kogus paar luuletust, mis autor on läbi kriipsutanud. Luuletusega tutvudes selgub , et Juhan Liiv oli oma 23. eluaastaks omandanud küllalt silmapaistva sisulise ning vormilise küpsuse ( sonetid !). Et Liivi esimese loominguperioodi värssidehulgas leidub küllalt palju nõrku töid, olenes teistest asjaoludest- ennekõike ajaleheveergude täitmise igapäevasest vajadusest ning sellele tükitööle esitatavatest nõuetest ( eelistati naljatlev-väikekodanlikku laadi.)
Paljud luuletused kõnelevad loodusest ning ka armastusest, kuid täiesti teisest teemast on luuletus ,,Äraandja’’, mis räägib Pärsia kuninga Xerxese Kreekavastastest sõdadest, kus Trachise elanik Ephialtes juhtis aastal 480 e. m. a. pärslased Termopüülide kitsastee juures Kreeka vägede selja taha. Jakob Liivi, Juhani venna, andmeil oli luuletus suunatud " Virulase " toimetaja J. Kõrvi vastu, kes hakkas toetama tsaristlikku venestust.
5.2 RÄNDAJA
Järgmine ilmunud luulekogu sisaldab 1888-1894 ja 1903-1908. aastatel ilmunud luuletusi. Klassikaliste loodusluuletuste kõrvale ilmuvad luuletused, mis rikastavad ning muudavad luulekogu keskset teemat veidi hägusamaks. Võrreldes eelmise luulekoguga on Juhan Liiv ennast hingelisemalt nendes luuletustes rohkem avanud ning salmide mõistmiseks peab rohkem keskenduma. Eriti jäi mulle meelde luuletus ,,Raudteel’’, internetist uurides selgus, et see on kirjutatud 1892. a. augustis, kui Liiv oli Rakveres külastanud Liisa Goldingut (J. Liiv oli Goldingusse armunud ning see oli nende viimane kohtumine ) ning Väike-Maarja kaudu Tartusse tagasi pöördus. Luuletus leidub 17. VIII 1892 L. Goldingule saadetud kirja juures, kus ta seda raudtee-teekonda oma surmasõiduks nimetab.
5.3 LUULETUSED
G. Suits koostas 1910-datel koondkogu Juhan Liivi luuletustest, mis olid ilmunud peale tema väljailmumist (vahepeal peeti ta juba surnuks ), kuid Juhan Liiv ning nooreestlased ei olnud koguga rahul.
Luuletusi lugedes (koostamisel on arvestatud ilmumise kronoloogiaga) on selgelt märgata, et tema luuletuste meeleolu on halvemal ajal halvem , paremal ajal parem. Halvema aja luuletused on täis nurkust, soovi, et keegi ei haletseks teda, üksinudst ja isegi raevu. Parematel perioodidel luuletas Juhan Liiv tavapärastest teemadest nagu loodus, isamaa ning armastus, kuid nukrusenoot oli neis alati sees.
5.4 EI NÄE ENAM!
Tegu on Juhan Liivi viimastel eluaastatel avaldatud luuletuste koguga (1913. aastal). Luuletustes on sees mõte, nagu poleks enam elu väärt midagi, kõike on võetud kerge irooniaga. Irooniliste luuletuste vahele on pistetud loodusluuletused, mis on samuti täis nukrust.
KOER (1910. a)
Koer lakkus kutsikaid õrnasti
ja seadis neid kõikepidi ..
Ei olnud neid tarvis kellelgi -
nad ära uputati.
Ja vana koer, kui ennegi,
sõi, kaitses lukku ja taba
ja haukus just nagu ennegi
ja mängis ja liputas saba.
5.5 IGA EHT SÜDAMELÖÖK
Kogumik sisaldab 1900-datel aastatel kirjutatud luuletusi, mis eelnevatesse kogumikutesse ei mahtunud. Võrreldes eelmise kogumikuga, on siin veel näha Juhan Liivi siirust ja armastust oma isamaa ning looduse vastu. Isamaalisi luuletusi on siin palju ning need kutsuvad üles armastama oma isamaad.
5.6 MINU LUULE
67 luuletusest koosnev kogumik sisaldab ohtralt isamaalisi ning loodusteemalisi luuletusi, kogumikus on palju luuletusi, mis on tänapäeval saanud väga populaarseks.
EILE NÄGIN MA EESTIMAAD!
Raudteel
Eile nägin ma Eestimaad!
Nägin hurtsikuid, saunasid,
nägin bagaazi ja paunasid,
väljal kivivõsa aunasideile
nägin ma Eestimaad!
Eile nägin ma Eestimaad!
Lagunud talumajasid!
Oh kui rammetuid rajasid!
Kadaka -, lepavõsasid!
Eile nägin ma Eestimaad!
Eile nagtn ma Eestimaad!
Põõsastikud ja võsad kõik
soikumise ja näotuse paik,
vaimuilm nii hämaras, vaikeile
nägin ma Eestimaad!
5.7 AEG ANNAB ARUTUST!
,,Aeg annab arutust!’’ sisaldab 1900-datel ilmunud loodusluuletusi, kuid pilkupüüdvam oli 1910-datel ilmunud luuletused, mis rääkisid, kuidas Juhan Liiv ei soovi valla abiraha ja ta soovib, et inimesed laseksid tal olla valla sant . Samal ajal ilmunud luuletused on vastavalt rütmile kurvad, eluvõõrad ning veidi iroonilised.
l. VEEBRUAR 1910
Ei aidanud hammas -
ja sõprade meel,
kui puudus lammas,
mis v i Il a kannab
ja s o o j a annab
mu eluteel!
Mul puudus soe riie
külmal talvel,
mul puudus jahe kate
soo jal suvel:
ma olin vaene.
5.8 KILLUD
Juhan Liiv nimetas pisikesi salmikillukesi oma mõttesalmideks. Need kõnelevad erinevatel teemadel , osad meenutavad pigem aforisme, killud on pigem filosoofilistel teemadel ning neid on kokku 93 tükki.
Kes minevikku ei mäleta,
see elab tulevikuta.
6. KOKKUVÕTE
Juhan Liivi elu oli täis vaheldust, nii tõuse kui ka mõõnasid. Vaimuhaigusele vaatamata avaldas ta suurepäraseid luuletusi ja jutustusi, mis on siiamaani väga populaarsed. Mulle meeldib Juhan Liiv väga, sest tema loodusluule on fantastiline ning täis helisevaid epiteete , mis tekitavad sinus endas luuletusele vastava meeleolu. Tema luulet on raske mõista, kuid kui oled kord aru saanud, saab sellest peagi su lemmik.
7. KASUTATUD MATERJAL
[1] Juhan Liivi elulugu. http://muusa.ee/?page_id=10 , 24.03.2015
[2] Press, Ago 2008. Juhan Liiv (elulugu ja looming). http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/juhan-liiv-elulugu-ja-looming.html , 24.03.2015
[3] Juhan Liiv. http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Liiv , 24.03.2015.
[4] Juhan Liiv. http://emakeel.veski.eu/2012/02/juhan-liivi-looming/ , 24.03.2015
[5] Juhan Liivi luuleauhind . http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Liivi_luuleauhind , 24.03.2015
[6] Klettenberg, Kaie 2010. Powerpoindi esitlus ,,Eesti realism’’. 24.03.15
[7] 19. sajand, Eesti kirjanduslugu . http://kirjanduslugu.edu.ee/ , 24.03.15
[8] Venestamine. http://et.wikipedia.org/wiki/Venestamine , 24.03.15
Lk 5 foto: pärineb allikast nr. 1
Lk 14 foto: pärineb allikast nr. 4
Luulekogumiku analüüsiks on kasutatud http://www.no99.ee/images/files/liiv.pdf , 24.03.2015.

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk · .docx · 16 allalaadimist

ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST-NING LUULEKOGU- SINUGA JA SINUTA’’ANALÜÜS #1

ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST-NING LUULEKOGU- SINUGA JA SINUTA’’ANALÜÜS #2

ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST-NING LUULEKOGU- SINUGA JA SINUTA’’ANALÜÜS #3

ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST-NING LUULEKOGU- SINUGA JA SINUTA’’ANALÜÜS #4

ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST-NING LUULEKOGU- SINUGA JA SINUTA’’ANALÜÜS #5

ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST-NING LUULEKOGU- SINUGA JA SINUTA’’ANALÜÜS #6

ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST-NING LUULEKOGU- SINUGA JA SINUTA’’ANALÜÜS #7

ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST-NING LUULEKOGU- SINUGA JA SINUTA’’ANALÜÜS #8

ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST-NING LUULEKOGU- SINUGA JA SINUTA’’ANALÜÜS #9

ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST-NING LUULEKOGU- SINUGA JA SINUTA’’ANALÜÜS #10

ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST-NING LUULEKOGU- SINUGA JA SINUTA’’ANALÜÜS #11

ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST-NING LUULEKOGU- SINUGA JA SINUTA’’ANALÜÜS #12

ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST-NING LUULEKOGU- SINUGA JA SINUTA’’ANALÜÜS #13

ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST-NING LUULEKOGU- SINUGA JA SINUTA’’ANALÜÜS #14

ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST-NING LUULEKOGU- SINUGA JA SINUTA’’ANALÜÜS #15

ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST-NING LUULEKOGU- SINUGA JA SINUTA’’ANALÜÜS #16

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kommit2di Õppematerjali autor

Tegu on 9. klassi kirjanduseõpiku ,,Kahekõne'' lk 159-164 uurimustöö juhise järgi koostatud uurimustööga, põhjalik kokkuvõte eluloost ning tema elu jooksul avaldatud luuletustest.

Juhan Liiv Sinuga ja sinuta uurimustöö referaat kirjandus luuletaja Eesti

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

odt

Juhan Liiv

Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal Juhan Liiv Referaat Põlva 2016 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1.Üldinfo................................................................................................................. 3 2.Elukäik................................................................................................................. 4 3.Looming.................................................

Kirjandus

doc

Juhan Liivi elu ja looming

Sissejuhatus Minu referaat räägib Juhan Liivi elust ja loomingust. Ta on ainulaadne ja geniaalne Eesti kirjanik, kes elas aastatel 1864 kuni 1913. Ta elu oli väga raske lapsepõlv möödus täielikus vaesuses, hiljem tabasid teda mitmed rasked haigused ja pääsetee leidis ta looduses ja möödus üksinduses ja nukruses. Ka ei vedanud tal armastusega. Teda on iseloomustatud kui ,,kõige eestilikum luuletaja" või ,,eesti kaasaegse luule algataja". Tema vanem vend Jakob Liiv oli omal ajal tuntud ja tunnustatud eepiline luuletaja.

Eesti keel

pdf

Juhan Liiv

Juhan Liiv Juhan Liiv sündis Benjamin Liivi ja Mari Liivi peres. Ta oli pere seitsmest lapsest noorim. Tema vanem vend Jakob Liiv sai samuti luuletajaks.Liiv kasvas üles Rupsi külas Oja talus, õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Õpingute ajal jälgis ta ühiskonnaelu ja tema esimene trükis avaldatud ajalehekirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline pilkenali Eesti Kirjameeste Seltsi tüli puhul 1881. aastal.Juhan Liiv töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses

Kirjandus

doc

Juhan liivi referaat

Referaat Juhan Liiv (1864-1913) Nimi: Klass: 2008 Sissejuhatus Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega (skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb-

Kirjandus

pptx

Juhan Liiv

elulooga isik.Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud ,paljud rohkemgi.Lisaks hingeheitlustele tuli rinda pista ka füüsiliste haigustega nt kopsutiisikus.Juhan Liiv oli ka vaimselt haige mees,põdes skisofreeniat ja jälitusmaaniaid.Kurb tõsiasi on seegi ,et kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski.Kirjanikku on püütud mõista , lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse , kuid vaevalt leidub inimesi,kes suudaks mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses.Ja kui keegi teda mõistakski ,peaks teda kindlasti omamoodi hulluks ,isegi nõdrameelseks oma piiritus isamaa ja loodusarmastuses ja isegi enesehaletsemises. On olnud vaid üks Juhan Liiv ja vaevalt ,et tuleb teist temasugust inimest kunagi veel. Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30. aprill 1864 Alatskivi –1.detsember 1913 Kavastu- Koosa) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik.Juhan oli pere seitsmest lapsest noorim. Peres võrsus veel

Kirjandus

odt

Referaat Juhan Liivist

...........................................2 Mälestuste jäädvustamine................................................................................................................3 Kokkuvõte........................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................................3 Sissejuhatus Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864 Tartumaal Alatskivi vallas ja kasvas üles Rupsi külas Oja talus. Juhan (Johannes) oli pere poegadest noorim ning lapsepõlvest peale nõrga tervisega. Juhan õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ja lühemat aega ka H. Treffneri Gümnaasiumis Tartus. Nooruses töötas ajakirjanikuna Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses. Ajakirjanikutöö kõrvalt alustas ta ka loominguliste katsetustega, avaldades ajalehtedes luuletusi ja lühijutte. Looming

Kirjandus

rtf

Juhan Liiv

SISSEJUHATUS Juhan Liiv (1864-1913), eesti kirjanik, Jakob Liivi vend Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. a. Alatskivi vallas. Õppis vaheaegadega Kodavere kihelkonnakoolis, oli 1882-83 Jakob Liivi juures Väike-Maarjas õpetaja abiline. Töötas 1885. a. ajalehe "Virulane", 1888-89 Viljandis ajalehe "Sakala" ja 1890-92 Tartus ajalehe "Olevik" toimetuses. Haigestunud skisofreeniasse, elas aastast 1893 sugulaste ja tuttavate juures peamiselt Alatskivil. Alustas loometeed prosaisitina. Pildistanud varaseis, kohati humoristliku tooniga juttudes iseloomulikke talupojatüüpe ja külaelusündmusi. Kujutanud omaelulooliste sugemetega jutustuses "Vari" (1894) vaestekülast

Eesti keel

doc

Juhan Liiv

Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb-naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastuses, isegi enesehaletsemises? On olnud ainult üks Juhan Liiv ja vaevalt tuleb teist samasugust inimest kunagi veel. Meie võime üksnes lugeda tema teoseid ning neid ka enda hingeeluga põimida. Siin referaadis on püütud kõigepealt panna kirja Juhan Liivi eluetapid, mis mõjutasid kirjaniku edasist käekäiku või loomingut

Eesti keel

Rohkem sarnaseid