Vana aja muusika rollid (0)

Vana aja muusika rollid.

• Suhtlemisvahend (informatsiooni vahendaja )
  
• Kultuslik roll
  

Kultus on ülimalt austav suhtus kellesegi / millesegi.
Inimesed ei osanud seletada loodusnähtuseid ja maailma olemust. Seetõttu tekkis neil arvamus, et maailma asju korraldavad ning määravad mingisugused üleloomulikud jõud/jumalikud tegelased.

• Tunnete väljendaja.
  
• Meelelahutuslik roll
  

On teada, et üsnagi kõrgel tasemel harrastati muusikat paljudes iidsetes tsivilisatsioonides . (näiteks Hiina; India;süüria jne). Meie muusika programm vaatleb euroopa muusika ajaloo järgmisi perioode :

• Antiik, ehk Vana-Kreeka
  
• Keskaeg ( Varakristlik periood ja gooti)
  
• Renessanss
  
• Barokk
  
• Klassitsism
  
• Romantsim
  

Vana-Kreeka kultuur ja muusika

8. saj. – 146 e.K.r oli euroopa mõjukaimaks riigiks Kreeka.
Kreekas sai alguse Euroopalik teadusharidus ning paljud kultuuri-nähtused.
Hakati juurdlema maailma korralduse ning nähtuste põhjuste üle ning sellist probleemide üle juurdlemist hakati nimetama „filosoofiaks“ (tuleneb kahest sõnast „ Filo “- armastus & „Sophos“ – Tarkus)
Kuulsaim haridustegelane oli Platon , kes rajas Akadeemose mäele õppeasutuse „Akadeemia“
Ta rajas selle kooli sooviga hakata seal õpetama oma suure eeskuju Sokratese tarkusi.
Antiik-Kreekas peeti hariduse juures muusikat ülimalt tähtsaks.
Muusika kasvatab inimese tahtejõudu ning ka muusikal on puhastav mõju.
võimlemise kõrval peeti muusikat tähtsaimaks aineks üldse.
Päris eraldi muusikat kunstiliigina ei käsitletud, kasutusel oli sõna „ Musike “ ja selle alla mahtus poeesia , tants ja laul. Kultuuris oli oluline roll rändlaulikutel ning nende poolt loodud müütidel ning eepostel. Muusika osas oli tuntud müüt „Orpheuse“ müüt.
Esimesed Euroopa eeposed panid aga kirja Homerose.
Esimesed eeposed olid „Ilias“ ja „ Odusseia “
Kreeka kultuuriedu aitasid edaendada mitmesugused suursündmused, näiteks: Olümpiamängud. Samuti olid ka olulised erinevad pidustused, mida korraldati Jumalatele
Kreeklaste uskumuste kohaselt olid esimesed muusikud peajumal Zeusi pojad „ Apollon “ & „Dionysos“. Need Jumalad esindasid muusikas vastandlike suundumusi

• Apollon: Tõe ja Valguse jumal, mängib lüürat ning esindas muusikas harmoonilist ning mõistusega kontrollitavat muusikat (tasakaalukust).
  
• Dionysos: Oli Veini & viljakuse Jumal ning tema kaaslased mängisid pilli „Aulos“. Esindas muusikas meelelist, ekstaatilist suunda. Muusikas oli tähtis gruuv, pidu & show (etc bullshit).
  

Dionysose auks korraldati igal aastal pidustusi, mida nimetati Dionüüsiateks.
Targemad mehed jõid allikaveega 50/50 veini, mis hakkas pähe vähem kui täis-vein.
Dionüüsiad kinkisid Euroopa kultuurile draamakunsti, ehk näitekunsti, sest Dionysose auks mängiti näitemänge, mida algselt kutsuti tragöödiateks.
„Draama“ tulenes kreekakeelsest sõnast „Tragos- sokk “.
Hiljem, pärast tragöödiaid, hakati mängima lõbusaid nalja - ja pilkenäidendeid ja sel moel sündis komöödia.
Dionsysos