Muusika kodutöö nr5 (Audentese e-õpe) (0)

1.Kirjuta välja kõik regilaulule omased tunnused:
• Regilaul koosneb sõnadest, viisist ja esitusest.
•Regilaulus on esikohal sõnad.
•Regivärsile on iseloomulik algriim
•Värsireas on 8 silpi , igale silbile vastab värsitõus või –langus.
•Värsi lõpus võib esineda sise- ja lõpukaota keelendeid (näit kaske, leelo , alleaa )
• Regiviisid põhinevad 3-4 erineval helil ja on lühikesed . Mida lühem ja lihtsam viis, seda  vanem ( uuem või vanem) laul.
•Regilaulud võivad olla üherealised(koor kordab järgi eeslaulja sõnu ja viisi) või kaherealised (eeslaulja laulab poolviisi ette ning koor vastab samade sõnade, kuid teise viisiga )
•Regilaulu lauldakse(esitusviis) Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi . Eeslaulja viib laulu edasi, arendab seda; koor kordab eeslaulja esitatud värsse, annab talle mõtteaega. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud), kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka kahe koori vaheldumisega. Koor alustab laulmist eeslaulja 2 viimasest silbist, samuti alustab eeslaulja kooriosa lõpust (ettehaarav sisseastumine ) Niiviisi tekib omalaadne katkematu lauluahel.
•Regilauludes pille ei kasutatud.
•Regilaul on valdavalt ühehäälne, mitmehäälset laulu harrastati (kus?) Lõuna-Eestis.
•Regilauludel pole teada kindlaid   autoreid .
• Rahvalaulud on edasi kandunud suuliselt põlvest põlve.
2.Nimeta regilaulude liike
a) töölaulud (5): karjaselaulud, lõikuslaulud, künni- ja külvilaulud, heinateolaulud.
b) perekondlike tähtpäevadega seotud laulud (3): sünnipäeva-, pulma- ja matustelaulud.
c) kalendritähtpäevade laulud (5): Mardipäeva, kadripäeva, jõulu,
d) muud laululiigid (3): Nalja -, hälli- ja orjalaulud.
3.Mille poolest erinevad kiigelaulud teistes regilauludest? Lauldakse külakiigel kiikudes, erinevad muudest lauludest rütmi poolest, millega antakse edasi suure külakiige õõtsumist

4.Millistes piirkondades  on regilaulude laulmise traditsioon tänapäevani säilinud ? Peamiselt Kagu-Eestis ja saartel.
5.Millal hakkas levima uuem rahvalaul ? Miks? Uuem rahvalaul hakkas levima 18. Sajandi lõpul, kuna inimeste maailmapilt avardus ning puututi kokku ka erinevate rahvaste kultuuridega.
6.Millest jutustasid uuemad rahvalaulud?
a)meeste teemad: pahameel mõisnike ja pastorite vastu; sõjad ja revolutsioonid; usuvahetus ning väljarändamine .
b)naiste teemad: armastus, lossid, printsid, printsessid, lilled, röövlid ja mõrtsukad.
7.Regilaulu ja uuema rahvalaulu võrdlus:
a.Värsside asemel tekkisid salmid.
b. Algriimi asemel kujunes välja lõppriim .
c.Salmide viisistamisel kasutati tihti tantsuviise.
d.Uuema rahvalaulu saateks mängiti ka pilli.
8.Võrdle järgnevaid laulusalme.  Kumb neist on  on regivärsiline ja kumb uuem rahvalaul? Põhjenda ! 
a) Nüüd ma hakkan laulemaie              Tegemist on regivärsilisega, kuna kasutatud
Laulemaie, luulemaie                         on algriimi.
Siis jääb küla kuulamaie,                    
Vallarahvas vaatamaie,                        
Mõisad mõtteid märkamaie,              
Kui mina lahkelt laulan palju.  
            
b) Uhti,uhti uhkesti  Tegemist on uuem rahvalauluga, kuna
Viisk läks Tartust Viljandi kasutatud on lõppriimi.
Kaasas põis ja õlekõrs  
Õlekõrs kui sääseõrs  
Ei saa üle Emajõest -
Hüva nõu nüüd kallis tõest!
9.Märgista teise värviga eelmise ülesande regivärsilises rahvalaulus ALGRIIM .  
10. Nimeta erinevaid eesti rahvapille
*Keelpillid: Kandled: väikekannel (5-6-keelne); viisikannel( simbel ); hiiu e. vormsi kannel, põispill , moldpill, viiul
*Puhkpillid:  Pajupill , savipiilu, roopill , putkepill, torupill , karjapasun(piibar), sokusarv
* löökpillid : Trumm, kammipill, põsepill                                     
10.Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem? Miks? Löökpille, kuna keel- ja puhkpillidega saab rohkem erinevaid helisi luua/kasutada.
11.Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta)  Kontratantsud – tantsitakse vastastikku viirgudes; Labajalavalss -eestipärane variant viini valsist; " Kaerajaan - on tants, kus tantsijad või paarid asetuvad vastamisi ning nende tegevus tantsust osavõtjate rühmas on omavahel kooskõlastatud.
12.Enamus eesti rahvatantse on üle võetud naaberkultuuridelt.
13.Valsi eestipärane vorm on labajalavalss.
14.Reinlender, padespann, polka, ingliska ja  krakovjakk on eesti rahvatantsud.
15.Võrreldes teiste maade tantsudega on eesti rahvatantsud mängulisemad ja samal ajal kui tantsitakse, siis lauldakse ka.
16.Eesti I rahvatantsupidu toimus (kus, millal) 1934. aastal Tallinnas.
17.Eesti I laulupidu toimus (kus, millal) 1869. aastal Tartus.
18.Olen ise tantsinud järgmisi rahvatantse Kaerajaani
19.Oskan nimetada  eesti rahvalaule mardi - ja kadrilaul.
20. Tänapäeval kuuleb eesti rahvamuusikat kõige rohkem.( missugustel üritustel? Nimeta) Laulupeol, Viljandi folk, Tõrva loits.
21. Nimeta, missugustes õppeasutustes saab õppida eesti rahvamuusikat (pille, tantse, laule)? 
Georg Otsa muusikakool , Heino Elleri muusikakool, Tallinna muusikakool.
21. Luuleta ise 8 värsirida regilaulu tunnuseid arvestades!