Muusika konspekt (0)

Eesti muusika .
Eesti rahvamuusika.
Vanemat rahva laulu minetatakse regivärsiliseks lauluks . Arvatakse, et selle tekke aeg jääb 2000 aasta taga. Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Huiked, loodus häälte jäljendamine, helletused, loitusud, itkud, äiutused. Regilaulu heliulatus oli väike. Helikõrguste intoneerimine oli ebamäärane ja meloodia jälgis teksti ülesehitust. Regilaul eestlastel on ühehäälne. Erandiks on setud ja kihnlased.
Liigid:
1. Töö ja tavandilaulud
2. Laste ja hällilaulud
3. Jutustavad laulud
Tekst jaguneb vanemas rahvalaulus värssideks ja kasutatakse algriimi –sõna algussilbi kordamine värsireas.
Kasutatakse eeslaulja ja koori vaheldumist. Koor liitub värsirea viimasel silbil. Kahe koori vaheldumisi laulmine . Saate pille ei kasutata. Sageli improviseeritakse tekst esitamise käigus. Esitajateks olid naised.
Uuem rahvalaul tekkis 18nda sajandil lõpul ja laiem levik jääb 19ndasse sajandisse. Nüüd saadi mõjutusi kirjandusest, naaberrahvaste muusikast. Tekst jaguneb nelja realisteks salmideks ja kasutatakse lõppriimi. Uuema rahvalaulu heliulatus suurenes, suuremad hüpped, intoneeriti täpselt-puhtalt.
Liigid:
1. Vaimulikud rahvalaulud
2.Mängu-ja tantsulaulud
3.Sõja-ja vangilaulud.
Lauldakse koos või üksi, laulmine eeslaulja ja kooriga väheneb. Lauldi pillide saatega ja suurenes meeste osakaal.
Info meie muusikaelust enne 12ndad sajandit oli väga napp . Üksikud teated on meieni jõudnud juhuslike märkustena vanadest kroonikatest ja dokumentidest . 1164 rajati Kuusallu tütarlaste klooster . Tolleaegne jumalateenistus oli tihedalt seotud laulu ja retsiteerimisega. 1329 esimesed orelid Helme ja Paistu kirikus. Suhteliselt suurele kontaktile rahvalaule ja kirikulaule vahel viitab kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suurosatähtsus Eesti folklooris. Tähtis koht oli ka ilmalikul muusikal. Jumalateenistuse järel peeti ilmalike pidustusi kirmeskeid.
Muusikaelu 16ndal sajandil.
Üritati läbi koraalilaulu inimesi kirikulaule laulma panna. Aga see ei õnnestunud eriti, sest rahvas laulis parema meelega rahvalaule.
G. Müller oli Pühavaimu kiriku pastor .
Muusikaelu 17ndal sajandil.
1632 Tartu Ülikooli asustamine.
Rahuaeg Rootsi võimu alla oli väga soodne. Ehitati sõjas hävitatud kirikud taas üles ja köstrite ülesandeks sai hakata rahvast harima . Bengt Gottfried Forseliuse poolt rajatud seminar , mis hakkas õpetama koolmeistreid.
Tallinnas ja Tartus rajati gümnaasiumid, kus kohustuslikuks õppeaineks oli koraalilaul. Andekad lapsed said lisastipendiumid.
18nda sajandi ilmalik muusika
Koguduselaulu elavdamiseks laulsid mehed, naised ja lapsed vaheldumisi. See valmistas ette mitmehäälset koorilaulu. Sajandi keskel hakati laule pillidel saatma . Algul kandlel hiljem juba flöödil, viiulil..
Sajandi teisel poolel puutusid eestlased ilmaliku muusikaga rohkem kokku. Elavnes muusikaharrastus. Kontserdid, ballid, peod. Talupoegadele õpetati pillimängu. Talupoegade orkestrid .
Linnades – näitetrupid ja külalisesinejad. Muusikaõpetus levid väga hästi.
Mitme häälese koorilaulu teke ja esimesed laulu päevad.
Mitme häälse laulu levikule Eestis aitas kaasa kihelkonna koolides edendatav muusikaõpetus. Esimene teadaolev kool, kus lauldi neljahäälseid laule oli Kanepi kihelkonnakool ja aasta oli 1804. Eeskuju laulupäevade korraldamiseks saada Balti-Sakslastelt. Esimesed laulupühad toimusid Põlvas 1858. Suuremad orkestri keskused olid Väägveres ja Tormas. Koorilaulu ja pillilaulu arengule aitas kaasa Valga koolmeistrite seminar, mida juhtis lätlane Janis Cimze. Seal said hariduse vennad Aleksander ( Saebelmann ) Kunielid ja Friedrich August Saebelmann
Rahvuslik ärkamine ja laulupeod
Esimese laulupeo organisaatoriks oli Johann Voldemar Jannsen 1869 . Jannsen andis välja esimese Eesti keelse lehe Pernu Postimees, mis aastal 1864 muutus Eesti Postimeheks. Lehe veergudel propageeris ta mitme häälset koorilaulu, edastas sõnumeid muusika üritustest.. Ta asutas meeste laule seltsi Vanemuine 1865 aastal. Peoga tähistati Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50ndat aastapäeva. 1867 saadab ta tsaari Venemaale palvekirja peo korraldamiseks. Luba saadi 1869 aasta veebruaris . Mais ilmusid trükist noodid.
Repertuaar :
Kavas oli 15 ilmaliku ja 12 vaimulik laulu. Suurem osa repertuaarist oli Saksa heliloojate loodud. Ettekandele tuli ainult 2 Eesti laulu. Need olid Aleksander Kunileiu „Sind surmani“ ja „Minu isamaa on minu arm“. Mõlema laulu sõnade autoriks on Lydia Koidula.
Kuulamine : „Minu isamaa on minu arm“ ja „Sind surmani“
Ette kanti ka 2 Soome laulu. Üks neist oli Paatsiuse „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“. Osalesid ainult mehed. 822 lauljat ja 56 pillimeest, pealtvaatajaid umbes 15 tuhat . Pastorite nõudmisel jäeti naised peolt kõrvale. Alles neljandal peol said segakoorid laulma. Osalejaid oli kõikjalt Eestist, aga saared jäid kõrvale. Peaproov toimus Tartu-Maarja kirikus. Esimene peapäev toimus 18ndal juunil : ronkkäik, peoavamise jumalateenistus. Esimesel päeval esitati vaimulike laule. Teine päev, 19 juuni – ilmalikud laulud. Kolmas päev 20 juuni, orkestrid. Janseneile heideti peokorraldamise ajal ette liigset Saksa meelsust. Teine pidu toimus 1879 , Tartus. (öeldi, et tehakse viie aasta pärast, aga tehti 10 aasta pärast) Kolmas pidu leidis aset 1880 Tallinnas.
Eesti esimesed rahvuslikud heliloojad
Aleksander Saebelmann Kunileid
1845-1875
Keunileid on helilooja nimi. Teda peetakse rahvusliku koorimuusika rajajaks. Õppis Valgas . Ja Paistu kihelkonnakoolis. Tal oli tuberkuloos . Ja suri Lõuna-Ukrainas.
Looming : „Sind surmani“ ja „Minu isamaa on minu arm“
Friedrich August Asebelmann
1851-1911
Õppis Valgas. Tema tuntuid teos kanna nime „ Kaunimad laulud“
K. „Kaunimad laulud“
Karl August Hermann
1851-1909
Ta oli muusika tegelane, ajakirjanik ja keeleteadlane. Ajakirjanikuna võttis ta Jansenilt üle Eesti Postimehe toimetuse. Ta hakkas andma välja ajakirja „Laulu ja mängu leht“
Keeleteadlasena töötas ta Tartu Ülikoolis Eesti keele lektorina. Ta oli alustanud Eesti esimese entsüklopeedia välja andmisega aga see jäi tal pooleli . Tegeles ka termineite mõtlemisega (helilooja, heliredel..). Tema teoste koguarv küünib umbes tuhandeni . Ta töötas koorijuhina Vanemuise seltsis , oli laulupidude üldjuhiks. Ta algatas rahvaviiside kogumise. Ta oli tahtnud astuda Peterburi konservatooriumi, aga teda ei võetud vastu.
K: „Oh laula ja hõiska“ , „Mingem üles mägedele“,
1908 kirjutas ta lauleldus „Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad “ Lõpus kõlab „Kungla rahvas“
Mihkel Lüdig
1880 – 1958
Helilooja organist dirigent ja innukas muusikaelu eestvedaja. Õppis Moskva ja Peterburi konservatooriumis. 1919 võttis ta osa Tallinna kõrgema muusikakooli ehitamisest ehk praegune eesti muusika ja teatri akadeemia ja oli selle kooli direktoriks kolm aastat.
Looming :
Tema kõige tuntum koorilaul kannab pealkirja „ KOIT “ traditsiooniline laulupidude avalaul.
Rudolf Dobias
’Sündis Hiiumaal . 1893 sundus peterburi konservatooriumisse. Orel ja kompositsioon. Pärast jäi ta organistiks . 1904 kolis ta Tartu. oli HTG muusikaõpetaja. Tegi koostööd A. Lättega. Kirjutas ESO lugusid . Hiljem suundus välismaale. 1906 kinnitas kann Berliinis. Suri kopsupõletiku tagajärjel. 1922 maeti tema põrn kodumaale .
Looming:
Ta oli Eesti esimene kompositsiooni haridusega helilooja. Esimese keelpilli kvarteti ja klaverikontserdi looja.
1909 kirjutas ta oratooriumi „Joonase lähetamine“ Kõige suurejoonelisem ja monometaalseim teos eesti muusika ajaloos. 2 segakoori, viis solisti , so ja orel. Esimene ettekanne kukkus läbi. Raha nappus. Oli ise ülimalt närviline ja püsimatu, et partiisid lindistada. Isa teadmatus – teade isa surmast. Pärast esi ettekannet mängiti üksikuid osi ja alles 1989 esitati tervikuna.
Kuulamine Sanctus.