Eesti rahvaluule ehk folkloor (1)

Sarnased õppematerjalid

24

doc

Lüürika mõisted

distihhon ­ kahevärsiline stroof. Vt ka stroof. eleegia ­ antiikkirjanduses leinalaul, mis arenedes muutus tõsieluliseks mõtisklevaks luuletuseks. Eleegia sisendab kõrgeid ideaale ja ülev-traagilisi tundeid. Kõiki eleegia liike ühendab üks värsimõõt, eleegiline distihhon, mis koosneb heksameetrist ja pentameetrist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios (7.­6. sajand e.Kr) ja Archilochos (umb. 700 ­ 645 e.Kr). Tänapäeval lüürika zanr, nukrasisuline, leinameeleoluline luuletus. Eesti kirjanduse parimad eleegiad on saanud ainet autorite isiklikest elamustest, näiteks Anna Haava (1864­1957) "Ööbiku surm", Karl Eduard Söödi (1862­1950) "Metsateel", Gustav Suitsu (1883­1956) "Ühele lapsele". Näiteks: Kaotust kanda kui tulnud on teil oma arguse tõttu, misjaoks tõukate siis taevaste kaela te süü? Eks ise toetanud siis te türannide võimu ja valdust ­ pakkudes teenima end. Orjuses ohkate nüüd. (Solon.)

Eesti keel

7

doc

Stilistika ja reklaamtekst III

1) käändelõppude kuhjumine: tollel masinal kirjutamisel peab veel tähele panema ... 2) mitmuse 1. ja 2. pöörde lõpp ja isikuline asesõna koos: tulete te tegelikult ... 3) morfoloogiliste tunnuste, sidesõnade jm kombinatsioonid: lindude esimene kevadine kuulmine, pööning ja pingid, Aga mida sa sõbraga ka räägid?, õpetaja ja jaamaülem, õpetati ja näitlikustati vääriti, Oli tulekuid ja minekuid, kuid kuidas kõik ikkagi oli? Valged võidavad! Nt 18. sept. 2001 Eesti Päevalehe pealkiri ,,Rüütel rühkis esimeseks" Riim on sõna või sõnaosade reeglipärane kordamine, kahe või mitme värsirea kokkukõla, ühtesattuvus. Nt ,,SAPARD saabub, mure laabub," kõlab põllumajandusministri loo pealkiri 10.06.01 Postimehes. Onomatopöa ehk helijäljendus põnnadi-põnnadi, mull-mull-mull, karplauhti. Anagramm ehk tähemäng, teiste sõnade loomine sõnade või nimede häälikute või silpide ümbertõstmine

Reklaam ja imagoloogia

22

docx

Poeetika

värsisüsteemi); harvem kohtab puhtalt vältelist või silbilist luulet. ! Loomulikult esineb ka eri rütmipõhimõtete põimumisi. Keele ja luule rütmieeldused SILBID Rütm Lühikesed lühike th, lahtine silp Pikad pikk th, täishäälikuühend, kinnine silp Silbiline Välteline Rõhulised Rõhuta Rõhulised Rõhuta RÕHULINE SILBILISRÕHULINE II välde III välde Vältelis-silbilisrõhuline SÕNAD, LAUSED VABAVÄRSILINE ! Rõhuline silp kannab sõna pea- või kaasrõhku, mis eesti keeles asetseb üldjuhul sõna 1. ja 3. silbil, nagu päev, i-sa, maa-ilm, va-na-e-ma. ! ! Võõrsõnade rõhk on aga sageli mujal kui 1. silbil: so-nett, de-mo-kraa-ti-a. Lühikesed silbid sisaldavad lühikest th ja on lahtised (st ei lõppe kh-ga), nt e-ma, va-na-i-sa, ta-lu. Pikad silbid sisaldavad pikka täishäälikut, täishäälikuühendit või on kinnised (st lõppevad kh-ga). Nt. kes, tae-vas, öö-bi-kud, i-mes-ta-ma. ! Rõhusilpe hääldatakse tugevamini, rõhutuid nõrgemini

Poeetika

17

doc

Kirjandusteaduste alused konspekt

värssdraama, värssromaa, eepos. Lüürika - on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Ood, hümn, eleegia. Tuntumad zanrid (1) ood ­ pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele vms, on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Eesti kirjandusse tõi oodi K.J.P. (2) hümn - antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid, keskajal gregooriuse koraalil põhinevad stroofilise värsstekstigakirikulaulud, mida ennekõike seostatakse Püha Ambrosiusega. Hiljem kiituslaul, milles ülistati mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid. 19. saj-l hakati hümnideks nim-ma pidulikke laule rahvuslikku ja riiklikku ühtsuse poolt.

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

9

doc

Kirjandusteaduse kordamisküsimused

konventsioonide poolt, võib olla negatiivne ­ anname hinnangud sõltuvalt oma kultuuritaustast Lugemist mõjutavad tegurid: võim, vastuhakk universaalsele lugejale 19. saj eeldati, et on olemas universaalne lugeja ­ kujundatakse tõlgendustega mõnest raamatust. 4. Autor kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Autor on teose looja, aga erinevatel ajastutel käsitletakse tema rolli erinevalt: a) anonüümne autor (mineviku rahvaluule, keskajal on looja inspireeritud jumalast jne) b) renessansi ajastul tekib autor tänapäevases tähenduses: äratuntava "käekirjaga" looja c) romantismiajastu auto kui geenius (tähenduslik ja originaalne eneseväljendus) d) (post)modernne ajastu hakkab tähtsustama lugejat, autori rolli vähenemine Autorist lähtuvad küsimused: a) mida autor on tahtnud öelda? ­ hoiak, tõde teose kohta b) millised on teose loomise tingimused ja asjaolud?

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

23

doc

Kirjandusteooria

Piirdutakse enamasti ühe vaatepunktiga, ühe teema ja väiksema arvu tegelastega. Novellist erineb hajusama vormi, väiksema kunstilise tiheduse ja sündmuste rahulikuma ning sujuva arendamise poolest. Väldib fantastikat. KROONIKA ­ ajaraamat, ajaloolisi sündmusi ajalises järjestuses esitav jutustus. Neid läbib põhiidee, sündmuste olemuslikke seoseid ega põhjusi ei selgitata, ka inimesekujutusse ei süveneta. Esinevad proosa- ja värsivormis. Tuntuim eesti kroonika on Läti Henriku Liivimaa kroonika. Ajalooaineline ilukirjandus tugineb kroonikais talletatud faktidele ja kirjeldustele, kasutab ka nende vormivõtteid (stiil, leksika) MARGINAAL ­ märkus raamatu või käsikirja valgel äärel, ääremärkus; kirjandusliku zanrina esseistika väikevorm, lüürilise, mõtiskleva, arutleva iseloomuga lühikirjutis, mõttekild või kommentaar kirjanduslikel, filosoofilistel, moraaliõpetuslikel jm teemadel. Eesti kirjanikest tuntuim autor F.Tuglas.

Kirjandus

20

rtf

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

etc · värssromaan · poeem ( poem)  · kuuldemäng · poeem ( poem) · ballaad etc · ballaad etc etc 3. SLAIDISHOW Kirjandus ja keel (de Saussure, Jakobson, Lotman) Keel kui märgisüsteem, keel ja kõne · loomulikud keeled (nt eesti, inglise) · tehiskeeled (nt esperanto, keemia teaduskeel) · sekundaarsed modelleerivad süsteemid ehk teisesed mudelsüsteemid (nt kunstikeel) Ilukirjandus aktualiseerib keele poeetilise funktsiooni vildakas vabadus Vabaduse väljakul kas sa ütlesid midagi vabaduse kohta? mis tähendusel käibib siin sõna "vabadus"?

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

30

docx

Kirjandusteadus kordamisküsimused eksamiks 2018/19

mittenarratiivsus, mittenarratiivsetes vormides on luule kergestieristuv; printsiipi sisse kodeeritud see, et luule keerleb ümber mingisuguse kesktelje ümber, on kohapeal soosib metafoorsust soosib pidevust (mittediskreetsus); ilmneb sarnasussuhetses Tuntumad zanrid: Ood ­ pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele vms, on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Eesti kirjandusse tõi oodi K.J.P. Hümn - antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid, keskajal gregooriuse koraalil põhinevad stroofilise värsstekstigakirikulaulud, mida ennekõike seostatakse Püha Ambrosiusega, hiljem kiituslaul, milles ülistati mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid. 19. saj-l hakati hümnideks nimetama pidulikke laule rahvuslikku ja riiklikku ühtsuse poolt

Kirjandusteadus

Kommentaarid (1)