Mõned stiilid (0)

Hip-hop või hip hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika - ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse , tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Hip- hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamuses afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latinodest DJ-d. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine - keerukaid rütme ja erinvaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. 1980. aastatel muutus hip-hop muusika elektroonilisemaks; kujunes hip-hop kultuur, kuhu kuulus räppimine, breiktants, muusika miksimine, grafiti, võistlevate muusikute ja DJde terav konfrontatsioon jm. 1990. aastatel tugevnes hip-hopis vastasseisu ja vägivalla element ning kujunes välja omaette alamžanr gangsta-rap, mis glamuriseeris suurlinnade kuritegelike jõukude tegevust.
Kommertslik hip-hop: Kommertslik hip-hop on muusika ja kultuur, mida on mõjutanud eeskät rahvusvahelistele meediakontsernidele kuuluvad suured plaadifirmad. Kommertsliku hip-hopi lähimineviku tipphetkede hulka kuuluvad 2002. aasta film 8 Mile, 2005. aasta Sean 'Diddy' Combs'i esinemine saates Martha Stewart Living ning 2005. aasta Tennesseel-põhineva Three Six Mafia võidetud parima laulu Oscar.
Räpp või räppimine on keerukaid rütme ja erinvaid riimivorme kasutav laulev rääkimine, mis on hip-hop muusika üks põhikomponentidest. Räpp kasutab üldiselt kõiki tänapäeva luules tuntud riimivorme, kuid iseloomulik on algriimi, siseriimi ja irdriimi kasutamine. Räpi esituse puhul on oluline selle riimide, intonatsiooni, kiiruse isikupärane kastutus ehk räppija flõu. Räpitakse sageli mõne instrumendi abil etteantud rütmi järgi ehk biidi (beat) peale. Enamasti teevad räpile tausta DJ-d (disc jockey), kes mängivad mitut plaadimängijat kasutades mitmekesiseid rütme, kasutatakse ka rütmisüntesaatoreid, aga ka naturaalseid pille. Rütmitausta võib teha ka suuga , seda nimetatakse biitboksiks (' beatbox '). Räpp on on traditsiooniliselt seotud linnaelu olmeliste ja igapäevaste külgedega, sageli vastuolude ja probleemidega subkultuurides ja nende kokkupuudetega muu maailmaga , aga ka inimlikult tähendusrikaste teemadega nagu suhted, karjäär, seksuaalsus , perekond, sõbrad jne jne. Kriminaalset kontingenti ja selle tegemisi fetišeerivalt kirjeldav räpp on gängstaräpp, mida seostati selle algusaastatel eelkõige mustanahaliste jõukudega Ameerika Ühendriikide linnades. Paljud räppijad suhtuvad tänapäeva sellisesse temaatikasse irooniliselt. Vabastiil on räppimine ilma sõnalist osa ettevalmistamata. Räpi juurde kuulub ka mõõduvõtmine räppijate vahel, mis on kahe räppija vaheline võitlus ( battle ). Võitlus käib tavaliselt nii, et kaks räppijat räpivad kordamööda teatud kindla aja jooksul (nt ühe või enama minuti) pöördudes oma räpiga teineteise poole, sageli esitatakse vastasele väljakutsuvaid žeste, halvustatakse, parodeeritakse, tunnustatakse (respect) tema flõud ning seejärel hindab räppijaid publik või žürii. Korraldatakse turniire. Sageli räpitakse koos. Levinud on räppimine järgemööda stroofide kaupa, kuid räpitakse ka samaaegselt nt räppides koos refrääne või siis toetades juhträppija flõud mõne fraasi rõhutamisega vms.
Grunge muusika ( Seattle Sound) on hardcore pungi, thrash metali, ja alternatiivse rocki mõjutustega indie rocki žanr. Põhiline grungemuusika valitsusaeg jäi 1980-te aastate lõppu ja 1990-te algusesse, kogudes suurimat populaarsust 1991-1994 aastatevahelisel perioodil. Grunge tekkis USA loodeosa linnades nagu Seattle, Olympia , Portland. Üks tuntumaid grungebände on Nirvana .
Singel on lühike helisalvestis, millel on tavaliselt üks või paar erinevat lugu. Singlitel on mitmeid erinevaid vorme:
Download singlid koosnevad kõigest ühest loost , mida saab osta digitaalsel vormil mõnest online muusikapoest. Sama loo erinevate remixide eest tuleb eraldi maksta.
CD singlid koosnevad tavaliselt ühest peamisest loost (A-pool), mis annab ka singlile nime, ja ühest või enamast vähema tähtsusega loost (B-pool). Tihti võib CD-singlitelt leida erinevaid remixe või muusikavideoid. Mõnikord lastakse singlid välja ka kahe A-poolega (nt. Nirvana All Apologies/Rape Me). Maailma enimmüüduim singel on Elton John'i Candle in The Wind 1997, mis on müünud Suurbritannias ligi viis miljonit, USAs üle kümne miljoni ja maailmas umbes 33 miljonit eksemplari.
Black metal on muusikastiil , millel on sarnasusi heavy metali alaliikidega, näiteks death metaliga.
Death metal on muusikastiil, heavy metali alaliik , mida on mõjutanud thrash metal. Tüüpilised tunnused on madalalt häälestatud instrumendid , kurguhääl, sageli kaks basstrummi (Double Bass Drumming) ja eriti kiire nn Blastbeats. Tekstid kätkevad endas tihti surma, kannatuse ja hävingu temaatikat . Leida võib ka filosoofilisi (nihilistlikke), aga ka satanistlikke osasid. Esile kerkis see 1980. aastate lõpus Ameerika Ühendriikides ( Floridas , Californias), Euroopas (Suurbritannias, Rootsis) ja Kanadas. 1990. aastate algusel tegutses üle tuhande bändi üle maailma ning neist üle viiesaja tuntumat üllitasid oma CD.
Folk metal on heavy metal'i allžanr, millel on folkmuusika sugemeid.
Kristlik metal on kristliku kalduvusega heavy metali alamstiil. Üks esimesi kristliku metali bände on Stryper. Tuntumad ansamblid on veel Tourniquet, Mortification ja Demon Hunter.
Power metal on üks heavy metali alamliikidest. Selle eesmärk on kuulajas tekitada eepilist kogemust. Power metal sisaldab endas peamiselt traditsioonilise metali ja trash metali tunnusjooni, tihti sümfoonilises kontekstis. Power metali mõiste üle on vaidlusi, kuna see võib viidata kahele erinevale, kuid omavahel seotud stiilile . Üks nendest sai alguse ja on põhiliselt levinud Ameerika Ühendriikides, ning teine pigem Euroopas - Saksamaal, Itaalias ja Skandinaavias. Tänapäevases keelekasutuses tähendab see üldiselt Euroopa stiili. Ameerika bändid Kamelot ja Iced Earth on peamised erandid.
Gothic metal sai alguse 90ndate aastate keskel, arenedes välja doom metalist death metali seguna. Erinevuseks teistest metali stiilidest on väga tihedane süntesaatori ja topelt vokaali kasutus, samuti võib esineda akustilist kitarri , mis teistes metali žanrites peaaegu olematu on. Akustilise kitarri kasutus ei erine eriti elektrilisest, nimelt on mõlemal osapoolel võrdse raskusega roll. Basskitarr mängib madalamaid toone, nagu doom’is aga seda death’i või black’liku agresiivsusega. Pearolli instrumentides kannabki enamasti basskitarr aga võib ka esineda, et juhtroll on kaheks jaotatud bassi ja süntesaatori vahel. Tihtipeale asendab süntesaator teist kitarri, väga palju kasutatakse süntesaatoril erinevaid helide võimalusi, näiteks tuule, koori või isegi keelpilli heli. Vokaale on nagu varemalt mainitud peaaegu alti kaks – nais- ja meesvokaal, neid nimetatakse ka ´´Beauty and the Beast ´´ (kaunitar ja koletis ). Mees vokalist laulab nagu black’is või death’is, naisvokaal vastandab sellele enamasti, kas sopranina või lihtsalt harmoonilise laulmisega. Laulusõnad tiirlevad enamasti romansside ja fantaasia lugude ümber, mis ühele või rohkematele osapooltele lõppeb traagiliselt. Gooti metal bändid ei kirjuta enamasti oma lugusid eraldi jäävatena, vaid lugu jätkub albumi järgnevatel paladel, nad kirjutavada albumi novelli vormis.
Thrash metal (ekslikult ka trash metal) on muusikastiil, heavy metali alaliik.
Üks esimesi thrash metal-bände on Metallica , ehkki juba 1970. aastate keskel ilmusid hevibändide loomingusse thrashi elemendid. Esimeseks thrash metal-bändiks peetakse Venomit, mis andis oma selles stiilis loo albumil välja 1981. Metallica avaldas esimese loo aasta hiljem, esimene thrash-album oli aga 1983 ilmunud Kill 'em All. Samal aastal alustas tegevust ka USA hevibänd Slayer.