Eesti rahvatanst ja rahvamuusika (1)

Muusika jaguneb : 1) rahvamuusika ja 2) prof . muusika
Rahvalooming on tekkinud pika aja jooksul, levinud peamiselt suuliselt ning seetõttu pidevalt muutuv.
Rahvamuusika jaguneb: 1) rahvalaulud 2) rahvatantsud 3) pillimuusika
2 perioodi: 1) vanem- e. regi- e. runolaul 2) uuem rahvalaul
Vanema rahvalaulu esitajateks olid naised. Esitati eeslaulja ja kooriga vaheldumisi . Sõnad olid tähtsad. Viis oli lihtne ja monotoonne. Sõnade aluseks oli värss, mis koosneb 8 silbist. Kasutati refräänsõnu nt. marti , kaske, allea. Kasutati algriimi . Rütm oli lihtne ja ühehäälne välja arvatud setudel.
Rahvalaulu liigid.

Vanimad on töölaulud.

Hälli- e. unelaulud

Kalendrilaulud - erinevate rahvakalendri tähtpäevadega seotud laulud.

Lastelaulud

Tantsulaulud
Uuem rahvalaul tekkis 18. saj. Lauluviis muutus mitmekesisemaks, keerulisem rütm, laulusõnad koondusid salmidesse ja tekkisid refräänid. Teemad olid mitmekesised ja esitajateks olid sageli mehed. Jutustati lossidest, võitlusest mõisaomanikuga, ilusatest naistest, õnnetust armastusest, revolutsioonidest. Eeskuju võeti saksa kultuurist.
Eesti rahvapillid
Suhteliselt väikse osatähtsusega. Vanimad on viled, pasunad ja sarved.
Muistsed muusikainstrumendid: 1) vilepillid 2) keelpillid 3) rütmipillid
Pillid olid suhteliselt algelised. Laenati ka teistest kultuuridest.
Puhkpillid - erinevad vilepillid, karjasepasunad, loomasarved, torupillid, parmupill .
Keelpillid - kannel , hiiu kannel e. rootsi kannel.
Rütmipillide tähtsus oli pigem vaatemänguline kui muusikaline. Nt. jauram, pingipill , piitsaplaks, kraaplaud.
Kõige hilisema tekkega on rahvatantsud. 18. saj. lõpp.
Eristati 2 tüüpi rahvatantse: 1) sõõrtantsud – tantsiti ringis 2) voortantsud – tantsiti reas
Jaotatakse esitajate järgi meeste-, naiste-, laste-, paaris- ja rühmatantsud.
Tuntumad rahvatantsud: labajalavalss, ingliska, kalamees, jooksupolka, tuljak .