kaua, kuni ei olda valmis nägema mõtet just neis harvades elamustes, tegudes, ideedes ja teostes, mis sellise elukaose kohal särama löövad." Stepihunt on muutunud oma igatsetud sõltumatuse ohvriks, ta on enesetapjate kilda, seetähendab ta näeb enesetapus reaalset võimalust elust lahkuda ja kõiksust saavutada. Selle võimaluse teadvustamine aitab tal taluda kui tahes suuri kannatusi. Harry Halleris on aga Stepihundi metsikusele ja inimpõlgusele vaatamata alati kohal ka inim kodanlik pool, mis otsib parajust, väldib äärmusi, püüab säilitada mina. Traktaat mõistab kaasaegse kodanluse mugava eksistentsi hukka. Vaid tugevamaid kunstiinimesed suudavad end kodanlusest täiesti lahti rebida, ,,leiavad absoluuditee ja saavad imeteldaval viisil hukka", saavutavad igaviku, teised, kes jäävad kodanlusega seotuks, saavad edasi elada huumori abil
Kuradi mitu nägu Kurat eksisteerib inimeste mõttemaailmas enamasti kõige kurja võrdkujuna. Tema süüd nähakse tihti paljudes inimkonna hädades. Ometi võib Johann Wolfgang Goethe teosest "Faust" ja Mihhail Bulgakovi romaanist "Meister ja Margarita" leida mõtteid, mis ei toeta täiesti negatiivset üldpilti saatanast. Kes on kurat, kui ta üldse eksisteerib? Millisena näevad Bulgakov ja Goethe tema olemust? Ateistid väidavad, et jumalaid ega kuradeid pole olemas. Teatud mõttes võib nende arvamust õigeks pidada, sest vaevalt eksisteerivad põrgu ja taevariik käegakatsutaval kujul. Inimkonna jaoks osutub tegelikult olevaks kõik, mille eksistents leiab uskujaid. Bulgakov avaldab mõtte, mille kohaselt igaühele mõistetakse tema usu järgi, sest ükski teooria polevat rohkem väärt kui mõne teine. Uskudes vaid antud reaalsuse olemasolusse, muudame surmajärgse elu enda jaoks kindlalt võimatuks. Seega eeldan meeleldi, et eksisteerib mingi kõrgem ühendus oma jum
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
Albert Schweitzer ,,Aukartus elu ees" Referaat Tallinn 2008 2 Sisukord Albert Schweitzer ............................................................................................................ 3 Eetika probleem inimmõtte arengus ................................................................................ 4 Inimene ja inimene .......................................................................................................... 8 Rahu ja aatomisõda ........................................................................................................ 11 Kokkuvõte ..................................................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus .......................................................................................................
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhine
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
vee vastu ja kunagi ta ikka upub!" o "Millestki polnud kahju, mis oli möödas." o "Aga kui sul on oma lõbu jaoks teiste inimeste luba vaja, siis sa oled tõesti õnnetu mehike!" o "Noh, ja igasugune kõrgem huumor algab sellest, et omaenda isikut enam tõsiselt ei võeta." 5) Kavapunktid 1. Harry kolib üürikorterisse elama. Jalutama minnes antakse talle ees hulludele mõeldud traktaat Stepihundist. Avastab, et on varem stepihundi sümbolit värssides kasutanud. 2. Räägib, kuidas ta kaotas stepihundi tõttu oma pere ja lähedased ning on sestpeale vaikselt ühiskonnast isoleerunud, kuidas varem oluline (nt religioon, isamaa) kaotas tähtsuse. 3. Otsustab sooritada enesetapu habemenoaga. Arutleb, kas keegi tunneks temast puuduks, kui ta enesetapu teeks. 4. Kohtub professoriga. Õhtusöök. Uus enesetapuplaan. Tutvub baaris Herminega, kes mõistab teda täielikult ja räägib, mida mehel antud hetkel kuulda vaja on
Kõik kommentaarid