Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Psühholoogia kontrolltööks kordamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
PSÜÜHIKA
PSÜÜHILISED PROTSESSID PSÜÜHILISED PSÜÜHILISED OMADUSED
SEISUNDID
Aisiting, taju, mõtlemine väsimus, igavus temperament , iseloom, võimed
mälu, fantaasia, tunded, tahe rahulolu, lõbusus, kurbus oskused, vilumised harjumused.
Psühholoogia- teadus, mis uurib psüühikat ja käitumist ning nende vahelisi seoseid .
Psühholoogiateaduse algeid võime leida juba antiigist . Need seostuvad eelkõige Aristotelese, Hippokratese ja Galenose nimega. Kehamahlade teooria põhikontspetsioon seisneb väites, et inimese temperamendi määravad keha põhimahlad: veri , lima, must sapp ja sapp. Milline neist on ülekaalus, selline on ka inimese temperamenditüüp.
Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia algust arvestatakse 1879 .aastast, kui saksa teadlane Wilhelm Wundt lõi Leipsigist laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. Oma uurimistöödes kasutas teadlane sisevaatluse meetodit e. introspektsiooni.
PSÜHHOLOOGIA MEETODID
KIRJELDAVAD KORRELATIIVSED EKSPERIMENT
Kirjeldavad: 1) juhtumi analüüs
2) vaatlus (mingi nähtuse sihipärane jälgimine)
3)küsitlus (küsimustik e. ankeet või vestlus e. intervjuu)
4)test
Korrelatiivsed: (näidatav kui tugevasti on kaks asja omavahel seotus , kuid ei näita kas seos on põhjuslik). On ainus meetod, mis võimaldab uurida põhjuslikke seoseid ja anda vastuse küsimusele miks?
Psühhoanalüütiline teooria
Meie elu juhivad tumedad varjatud jõud, mille olemasolust me ise teadlikud ei ole. Need kujunevad suurel määral lapsepõlves ja on tähtsad meie igapäevase käitumise suunajana(Austria arst Sigmund Freud ).
10% teadvustatud
90% teadvustamata
Alateadvuse võtmed:1. Eksiteod
a)kõne ja teovääratused
b)asjade unustamine, kaotamine, lõhkumine
c)nimede ja kavatsuste unustamine
d)kirjavead
2.Fantaasiad
3.Vabade assotsiatsioonide meetod
4.Unenäod
Psühhoanalüütiline isiksuse teooria.
Isiksus on dünaamiline energiasüsteem, mis koosneb kolmest alasüsteemist:
ID-miski EGO-mina SUPEREGO -ülimina
ID- toores, organiseerimata, pärilik isiksuseosa. Selles on pinged , mis on seotud nälja, agressiivsuse, seksi ja teiste primitiivsete tungidega. Toimib vastavalt naudinguprintssiibile, mille ülesandeks on pingete kohene alandamine ja naudingu suurendamine .
EGO-psüühika käitumist juhtiv komponents. Toimub vastavalt reaalsusprintssiibile, mille ülesandeks on teha kompromisse ja lükata meelehead edasi ajala, mil vajaduste rahuldamisel ei ole negatiivseid tagajärgi.
SUPEREGO-kujutab endast moraalset teadvust sisaldades norme, käske ja keelde. Järgib moraaliprintsiipi, mille eesmärgiks on eristada head halvast , õiget vastust.
  • Süümeego-takistab tegemast ebamoraalseid tegusid
  • Ideaalego -põhjendab meie moraalseid tegusid.
    Psühhoanalüütiline isiksuse arenemise teooria.
    -isiksuse areng läbi staadiumide varasest lapsepõlvest alates. Keskseksiduks on seisukoht, et igal aregustaadiumil tähtsustatakse üht bioloogilist funktsiooni(söömine, joomine jne). Funktsiooni, mida arvatakse olevat peamiseks naudinguallikaks antud perioodis .
    STAATIUM VANUS KIRJELDUS
    Oraalne( suuline ) 0-1
    Anaalne( tagumik ..) 2-3
    Falloslik(noku) 4-6
    Latentne 6-nooruk
    Genitaalne - u25a
    Minakaitsemehhanismid
    -alateadlikud strateegid, mida inimesed kasutavad ärevuse vähendamiseks (rünnak ja kaitse)
    1.Repressioon-väljatõrjumine. Negatiivsed impulsid lükatakse alateadvusesse tagasi.
    2.Regressioon-tagasilangus. Inimesed käituvad nii nagu nad oleksid varasemal arengutasemel.
    3.Asendusreaktsioon-negatiivne tunne suunatakse tugevamalt nõrgemale.
    4.Huumor-kõige parem pingete maandaja.
    a)Projektsioon(ülekanne)-oma ebasoovitud impulsside omistamine kellelegi teisele
    b)Eitus- keelduma tunnistamast ärevust tekitavat osa informatsioonist.
    c)Ratsionaliseerimine-moonutama tegelikkust kui hindame meiega juhtunut .
    -enda õigustamine
    d)Sublimatsioon e. õilistamine-ebasoovitud impulsside pööramine sotsiaalselt vastuvõetavateks
    Psühhosotsiaalne teooria, E. Erikson.
    Eriksoni teooria käsitleb egokujunemist läbi erinevate psühhosotsiaalsete kriiside . Igaüks, kes õpib toime tulema kriisiga konkreetsel astmel omandab koos sellega emotsionaalse jõu ja oskused, mis on vajalikud järgmisel astmel, puhkeva kriisi ületamiseks.
    1)usaldus usaldamatus e. umbust, 1a
    2)iseseisvumine kahtlemine ja häbi, 2-3a
    3) algatusvõime süüdioleks, 3-6a
    4)püüdlikus alaväärsus, 7-11a
    5) identiteet rollihägusus, 11-murdeiga
    6) intiimsus isolatsioon , 18-25
    7) loovus paigalseis, täiskasvanuiga
    8) rahulolu meeleheide(kibedustunne), vanadus .
    Vajaduste hierarhia , A. Maslow.
    2 peamist põhimõtet:
    1)Inimese vajadused võib paigutada tähtsuse järgi hierarhiasse, kus alumised vajadused arenevad kõrgemataseme vajadusteks .
    2) Rahuldatud vajadus ei ole enam käitumise motivaatoriks.
    Küps isiksus, C. Rogers .
    1.Sügav eneseaustus (ennast austada saab ainult enesekindel inimene-adekvaatne enesehinnang ).
    Enesekindla inimese tunnused: -teab oma tugevaid külgi
    -teab oma nõrkusi
    - usub kui teda kiidetakse ja tänab selle eest
    - usub enda arenemisvõimelisusse
    -teeb muudatusi oma elus ükshaaval
    - valitseb aega ja ei kadesta teisi
    - sõelub kriitika mõttes läbi
    -analüüsib oma ebaõnnestumisi ja õpib sellest
    -väljendab end õigesti ja annab võimaluse ka teistel ennast väljendada.
    -premeerib ennast
    -hoolitseb oma välimuse eest
    -ei karda ebaõnnestumisi
    -on iseseisev
  • Psühholoogia kontrolltööks kordamine #1 Psühholoogia kontrolltööks kordamine #2 Psühholoogia kontrolltööks kordamine #3 Psühholoogia kontrolltööks kordamine #4 Psühholoogia kontrolltööks kordamine #5 Psühholoogia kontrolltööks kordamine #6
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 66 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor murakamurel Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Psühholoogia eksami kordamisküsimused-KG
    5
    odt

    Psühholoogia eksami kordamisküsimused (KG)

    2.Psüühika on inimese sisemaailm, tema hingeelu, see on aju omadus peegeldada ümbritsevat tegelikkust. Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused kokku moodustavad psüühika. Psüühika jaguneb: ·Teadvus-inimestel ·Alateadvus- ei jõua teadvusesse ·Eelteadvus 3.Psühholoogia harud Teoreetiline haru- üldpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, psühhiaatria, arstiteadus. Rakenduslik haru- tehnopsühholoogia,tööstuspsühholoogia,organisatsioonipsühholoogia, kasutavad psühholoogia teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas. Üldpsühholoogia, perekonnapsühholoogia, parapsühholoogia, tööpsühholoogia, diferentsiaalpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia. Rakenduslik e. Praktiline psühholoogia, arengupsühholoogia. 4.Psühholoogia meetodid. Kirjeldavad meetodid: ·juhtumi analüüs ·vaatlus ·küsitlus-suuline, kirjalik ·test- isiksuse, võimete Orrelatiivse uurimise meetodid:

    Psühholoogia
    Kliiniline psühholoogia
    68
    doc

    Kliiniline psühholoogia

    Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et

    Psühholoogia
    Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused
    25
    doc

    Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused

    Kordamisküsimused sügiseseks vahearvestuseks (2013/2014). · Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast (teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise). See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi

    Õiguse psühholoogia
    ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA
    34
    rtf

    ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA

    Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4

    Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia
    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
    88
    doc

    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

    nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis. Teadvus on omane ainult inimesele – on inimese psüühika kõrgem vorm ja olulisemaks jooneks on inimese sihipärase tegevuse tagamine Psüühilisi protsesse mõjutavad:  Keskkonnastiimulid  Varasemad kogemused  Geneetiline baas  Füsioloogiline seisund  Tunnetussüsteem  Sotsiaalne keskkond  Kultuuriline keskkond  Individuaalsed omadused 1.2. Psühholoogia valdkonnad 1. Bioloogiline psühholoogia: (Charles Darwin – Origin of Species, 1858) - Mõistmaks käitumist ja inimestevahelisi er 1 Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus. Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid.

    Psühholoogia alused
    Psühholoogia gümnaasiumile-kokkuvõte
    30
    docx

    "Psühholoogia gümnaasiumile" kokkuvõte

    Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine

    Psühholoogia alused
    ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA
    178
    docx

    ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

    liidrirollis, madal agressiivsuse tase, väärtused sarnased vanematele, kõrge ootus, et keegi abistab, seltsivus, otsuste tegemisel teiste nõuannetega arvestamine, kõrge motiveeritus, kõrge IQ. Teisena sündinud laps – kõrge agressivsus, sõltumatus, populaarsus, elamuste otsimine, mittekonformsus, vanemate väärtusi hinnatakse madalalt, võitluslikkus ja võistluslikkus, keskmine IQ. PSÜHHODÜNAAMINELINE PARADIGMA CARL GUSTAV JUNG (1875-1961) Analüütiline psühholoogia. Jung: inimene on vastandite kogum, ühtsus. Inimesel on alati olemas see pool, mis on nähtav ja mida nähtavaks pidada ei saa (vastand). Headus ja kurjus, ilu ja inetus, altruism ja kättemaksuiha, mehelikkus ja naiselikkus. Inimese olemus on alati binaarne.  I Psüühiline energia – libido. Printsiibid: - ekvivalentsuse printsiip – inimesel on ekvivalentsed omadused. - entroopia printsiip – psüühiline energia ehk libido. Üks ..energiast

    Isiksusepsühholoogia
    Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus
    18
    odt

    Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus

    · Teadlik ja tahtmatu meeldejätmine- Teatud juhtudel võib materjal meelde jääda iseenesest, ilma sihipärase soovita. Niivisi omandatakse väga palju informatsiooni, ning sageli ka väga pikaks ajaks. Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt. See nõuab aga pingutust ning tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Tahtliku meeldejäämise tingimuseks on kordamine. · Kordamine- paljude oskuste omandamine toimub suuresti pideva harjutamise ehk kordamise kaudu. Kuidas muuta kordamine tulemuslikuks? Omandatud materjal jääb paremini meelde, kui kordamine on ajaliselt hajutatud. St et ei õpita ühtejärge, vaid tehakse pause ja tegeletakse vahepeal muude asjadega. · Materjali korrastatus- Tulemuslik meeldejätmine sõltub olulisel määral ka omandatava materjali korrastatusest.

    Psühholoogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun