Psühholoogia kontrolltöö (0)

Minakaitsemehhanismid.Hakkavad tööle siis,kui iinmene on sunnitud kitsendama oma minapiire.
Nad on alateadlikud,inimene ise neid reguleerida ei saa.Nad on destruktiivsed (lammutav).
Töötavad emotsioonide peale ja olukorda ei lahenda.Repressioon e. tõrjumine. Ärevust
tekitavad tunded ja mõtted surutakse teadvusest välja.Nii võib inimene ebameeldiva
kogemuse unustada.Kuid unustatud kogemus hakkab põhjustama näivalt motiveerimatuid
tegurid,pealegi pole tõrjumine tavaliselt päris täielik ja seetõttu avalduvad need ärevust
tekitavad mõtted ja tunded unenäosümbolites ning keeleväärtustes.
Regressioon e. tagasiminek.Võib aset leida olukorras,kui inimene ei tea parajasti kuidas
toimuda.Siis võib ta appi võtta lapsepõlves omandatud käitumisviise.Raskele olukorrale tuleb
ikkagi leida oma lahendus,regressioonist ei ole pinge maandamiseks tõelist abi.
Ratsionaliseerimine.Tähendab,et häiriv asi mõeldakse ümber.Seeläbi on inimesele võimalik
leevendada oma ebaõnnestumist või leida oma tegevusele õigustust,et paista enda silmis paremas
valguses.Vastandreaktsioon.Inimene varjab enda eest oma tegelikke motiive ning käitub neile
alateadlikele mõtetele ja tunnetele vastupidiselt.Näiteks.Võib tegelikult oma isa vihkav inimene
teistele rääkida,kui väga ta isa armastab .Projektsioon e. ülekandmine.On kaitsemehhanism,
millega kantakse enda omadused liialdatult teistele inimestele.Meil kõigil on selliseid impulsse
ja omadusi mida me ei taha endale tunnistada.Omistades neid teistele,väldime ärevust.
Eitus.Tähendab ebameeldiva olukorra või sündmuse mahasalgamist.Näiteks.Hakatakse eitama
pereliikme haiguse tõsidust,seda isegi siis,kui diagnoos ütleb muud.Asendamine.Agressiivsed
impulsid suunatakse psühholoogiliseltSobivamatele objektidele,kui need mis seda ärevust on tekitanud.
Kaitsemehhanismid ei lahenda probleemi.Nii siis vähendavad kaitsemehhanismid
meie ärevust seetõttu,et moonutavad ärevust põhjustanud impulsse.Et nad kõik toimuvad
alateadlikult,ei saa me neid kasutada teadlikult.Need mehhanismid aitavad vastu panna
negatiivsetele emotsioonidele,kuid samas moonutavad reaalsust.
J. Rotteri kontrollkeskne teooria.Rotteri järgi kujuneb inimesel välja üldistatud ootus,inimese
enesehinnangu arvamus oma saavutuste ja ebaedu kohta.On kaks sellist ootust:1)kõik mida inimene
teeb sõltub temast endast.2)kõik mida inimene teeb sõltub olukorrast kuhu ta on sattunud.
Tema arvates on kord välja kujunenud üldistatud ootus suhteliselt püsiv,mistõttu võib seda
nim.tunnetatud kontrollkeskneks,kui isiksuse omaduseks.Ta jagas inimesi kahte suurte gruppi:
1)seesmise e. internaalse kontrollkesmega inimesed:peavad oma edu ja ebaedu eeskätt enesest
sõltuvaks,nad arvestavad pähiliselt oma võimeid ja eeldavad oma tegevuseks vastavaid tulemusi.
Uskudes enda olevat suuteline ise oma elu hulgu määrama üritavadki nad seda suunata,otsivad
aktiivselt erikarjääri tegemise viise ja enda igakülgse realiseerimis võimalusi.Neid iseloomustab
algatus võime.Otsuste langetamisel on nad uurivad ja kaalutlevad,seetõttu on nende seisukohti raske
muuta.Eksternaalse kontrollkesksed inimesed:mõtlevad,et nende edu ja ebaedu tuleneb peamiselt
välistest tingimustest ja asjaoludest vähem eneseomadustest ja eelnevatest kogemustest.Nad
arvavad ennast oluliselt sõltuvalt kompententsetest isikutest ning alluvad üsna kergesti.Mis puutub
enda üldisesse käekäiku,siis usuvad väliskontrollkesksed inimesed,et tulevik on ettemääratud ja
nad ei suuda seda mõjutama.Järelikult pole mõtted planeerida oma karjääri ega pingutada
eesmärkide saavutamise nimel.Siiski võib inimese kontrollkese muutuda näiteks vanuse ja
positsiooniga seaotud põhjustel. Enesehinnang on inimese emotsionaalne hinnang enda kohta,
mis ilmneb tavaliselt rahulolu või rahulolematuse kujul. Inimese enesehinnnag koosneb kolmest
osast 1) hinnang sellele, mis me teeme, kuidas käitume; 2) sellele, kuidas end väärtustame ehk
meie eneseaustus; 3) hinnang sellele, mis me oleme.Hinnanguid antakse: füüsilisele "minale"
(mis arvame oma kehast, tervislikust seisundist jms), eetilisele "minale" ( ettekujutus , kui head
või halvad me oleme), sotsiaalsele "minale" (enese väärtustamine, suhetes teistega ) ning
personaalsele "minale" (isikliku väärtuse tunne ehk mõttetegevusega seotud tunne).Iga inimene
muutub - järelikult võib enesehinnang täna olla teistsugune kui eile.Positiivne enesehinnang annab
turvatunde, nii võime rahul olla oma tegude ja isiksusega. Kui on positiivne enesehinnang on
kergem saada hästi läbi kaaslastega. Positiivne enesehinnang saab tekkida, olles kindel oma
oskustes ja tulla toime probleemidega, nii, et korduv ebaedu enesehinnangut madaldaks.