Minakaitsmemehhanismid
Hakkavad
tööle siis, kui inimene on sunnitud kitsendama oma minapiire.
Minakaitsemehhanisimid on alateadlikud.
1)
Represioon ehk tõrjumine - ärevust tekitavad tunded ja mõted
surutakse tedvusest välja.
Nii
võib inimene ebameeldiva kogemuse unustada. Kuid unustatud kogemus
hakkab põhjustama näivalt motiveerimatuid kogemusi, pealegi pole
tõrjumine tavaliselt täielik ja seetõttu avalduvad need ärevust
tekitavad mõtted ja tunded unenägudes ning keelevääratustes.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
A. Sonar
Õppematerjali autor
Meil kõigil on selliseid impulsse ja omadusi mida me ei taha endale tunnistada.Omistades neid teistele,väldime ärevust. Eitus.Tähendab ebameeldiva olukorra või sündmuse mahasalgamist.Näiteks.Hakatakse eitama pereliikme haiguse tõsidust,seda isegi siis,kui diagnoos ütleb muud.Asendamine.Agressiivsed impulsid suunatakse psühholoogiliseltSobivamatele objektidele,kui need mis seda ärevust on tekitanud. Kaitsemehhanismid ei lahenda probleemi.Nii siis vähendavad kaitsemehhanismid meie ärevust seetõttu,et moonutavad ärevust põhjustanud impulsse.Et nad kõik toimuvad alateadlikult,ei saa me neid kasutada teadlikult.Need mehhanismid aitavad vastu panna negatiivsetele emotsioonidele,kuid samas moonutavad reaalsust. J.Rotteri kontrollkeskne teooria.Rotteri järgi kujuneb inimesel välja üldistatud ootus,inimese enesehinnangu arvamus oma saavutuste ja ebaedu kohta.On kaks sellist ootust:1)kõik mida inimene teeb sõltub temast endast
22.loogilise mõtlemisega 23.lugupeetud edukas 24.paljude teadmistega edukas 25.enesekriitiline 26.heldekäeline 27.saladusi hoidev 28.arukas 29.järjekindel edukas 30.tagasihoidlik 31.atraktiivne 32.elurõõmus hea 33.külm 34.teisimõistev hea 35.alati korrektne 36.agressiivne 37.tahtejõuline edukas 38.põhimõttekindel Minakaitsemehhanismid Minakaitsemehhanismid on alateadlikud. Minakaitsemehhanismid olukorda ei lahenda, kuna neil on destruktiivne (lammutav) iseloom ja nad töötavad ainult emotsioonidel. Need hakkavad tööle siis, kui inimene on sunnitud kitsendama oma minapiire. Repressioon ehk tõrjumine Ärevust tekitavad tunded ja mõtted surutakse teadvusest välja. Nii võib inimene ebameeldiva kogemuse unustada. Kuid unustatud kogemus hakkab põhjustama näivalt motiveerimatuid
S.S 2010-05-22 STRESS JA ISIKSUS Psühholoogia viimane kontrolltöö ptk 11 ja 12 STRESS JA TOIMETULEK Stressi termini võttis kasutusele Hans Selye 1926.aastal. Organism reageerib ärritustele kaht tüüpi reaktsioonidega spetsiifilised ja üldised. Eriomased e spetsiifilised on need, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Üldised e mittespetsiifilised sarnanevad kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada. Stressiteooria sündis paljude mitte spetsiifiliste haiguste külgede uurimisel. Stress e kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi kulgemise 3 faasi : (Kõik algab esimesest kokkupuutest stressoriga s stressi tekitavad olukorraga) · Häire faas Inime
teadlikult,kui ka alateadlikult,tänu Üliminale ei saa otsene seksuaalne käitumine väljenduda,vaid energia suunatakse mujale,kuigi inimene ei saa enda seksuaaltunge muuta,saab ta muuta nende objekti(laulmine,maalimine,luuletused,sport). *Maailma sündides on inimesele vaid Miski.6-8.elukuul hakkab arenema ning areneb välja 2- 3.eluaastaks Mina,5-6 eluaastal hakkab arenema ning kujuneb välja 10-11 eluaastal Ülimina* Kaitsemehhanismid; Need mehhanismid aitavad vastu panna negatiivsetele emotsioonidele,kuid samas moonutavad reaalsust,tähendades seega mingil määral eesepetmist. Repressioon ehk tõrjumine surutakse ärevust tekitavad mõtted ja tunded teadvusest välja;ebameeldiv kogemus unustatakse,kuid mitte täielikult esinevad unenägused või keelevääratustes. Regressioon ehk tagasiminek leiab aset olukorras,kus inimene ei tea,kuidas toimida,võetakse appi lapsepõlves omandatud käitumisviise.
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal inimesel enda kohta mingid teatud arvamused, nii negatiivseid kui ka positiivseid. Uue informatsiooni ja uute tunnete vastuvõtmine sõltubki sellest, kuidas me ise ennast arvame nägevat. Seega minakonseptsioon sõltub kultuurist ja kogemustest (läbielatust) Enesehinnangu all mõeldakse inimese tundeid enda suhtes. Sellest tulenevalt on kõrge ja madala enesehinnanguga inimesi, mille kujunemist mõjutavadki kogemused ja keskkond. Kõrge enesehinnang
Spontanne või tahtlik tajumine · Spontaanselt kerkivad teadvus esile stiimulid, mis erinevad ümbritsevast taustast või on erakordselt tähtsad tajuja jaoks. · Tahtliku tajumise puhul suunatakse tähelepanu abil psüühiline tegevus mingile objektile. Teise inimese tajumine Inimese tajumine · On ebatäpne · Erapoolik, sõltub tajujast · Juhitud tunnetest · Juhitud eelhoiakust · Hinnanguline Sotsiaalse taju mehhanismid · Näiliselt aitavad tajutavat hinnata, tegelikult loovad väära pildi. · Skeemid, stereotüübid teooriad iseenda ja teiste kohta lähtuvalt meie kogemustest. Skeemid mõjutavad meie tähelepanu, mõtlemist ja käitumist. Tajumehhanismid · Stereotüübid lihtsustatud arusaamad teise isiku kohta. Uskumused isiku kohta paljalt mingisse gruppi kuulumise kohta. N: Ta on must, ta on homoseksuaal.
Miski jäiku lõbujanuseid nõudeid suudab mina paremini rahuldada, kuna ta on paindlikum ja arvestab ka välise reaalsuse nõuetega (reaalsusprintsiip). Mina peab rahuldama veel kolmandagi osapoole, ülimina nõuded, ta on nagu vahendaja ja kooskõlastaja nende kõigi kolme vahel ning tagab seega isiksuse terviklikkuse. Nende nõuetega toimetulemiseks arendab mina tunnetusprotsessid (taju, mõtlemine) ja ärevusega toimetulemiseks kaitsemehhanismid, energia selleks saab ta miskilt. Mina tungid on enesesäilitustungid ja seega vastanduvad seksuaaltungidele. Nii töötab mina ühtaegu miski huvides ja miski vastu. (3) ülimina (das Über-Ich, superego) on kohtumõistja ja tsensor, tema funktsiooniks Freudi järgi on südametunnistuse, enesekontrolli ja ideaalide kujundamine. Ülimina areneb Oidipuse-kompleksi repressioonist, tema sisuks on vanemate keelud- käsud
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid