Valimissüsteemid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Valimised

· kui ei, siis korraldatakse uus hääletusvoor enim hääli kogunud kandidaatide vahel, tavaliselt piisab võiduks lihthäälteenamusest Plussid · selgus ja lihtsus Miinused · eelised on suurparteidel, väiksematel parteidel on raske parlamenti pääseda · paljude valijate hääled lähevad kaotsi ja nende huvid parlamendis esindamata, valitud parlament ei peegelda adekvaatselt valijate eelistusi 2. Proportsionaalne e. võrdeline valimissüsteem Proportsionaalne süsteem, mille puhul iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Parlamenti võivad pääseda ka väikeparteid. Näiteks Eesti. · saadikukohad parlamendis jagatakse parteide vahel proportsionaalselt neile antud häälte arvuga partei, kes kogus 10% häältest üle riigi, peaks saama u 10 kohta 100-liikmelises parlamendis

Ühiskond

6

rtf

Demokraatia, erakonnad, valimine

1) vaba konkurents 2) üldisus - hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai 3) ühetaolisus - kõigil häältel on võrdne osakaal 4) otsesus - hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral Defektse demokraatia tunnused: 1) ebaõiglane valimissüsteem 2) juurdepääs riigivõimule ei ole kõigile kodanikele võrdne 3) ebademokraatlikud organisatsioonid omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu ja/või kontrolli riigivõimu üle Valimissüsteemid majoritaarne e enamushääletus süsteem - nt USAS, Suurbritannias, Kanadas, Prantsusmaal - kes saab rohkem hääli, saab saadikukoha - ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik) - iga parteid esindab üks kandidaat

Poliitika

2

odt

Nimetu

Valimised: põhimõtted ja korraldus ning erinevad valimissüsteemid Kuna demokraatia tähendab rahvavõimu, siis tema üheks oluliseks tunnuseks on valimised, kus rahvas saab väljendada oma poliitilist tahet. Esindusdemokraatias täidavad valimised viite ülesannet: 1) nad määravad kindlaks need parteid ja isikud, keda valijad soovivad võimul näha; 2) valimiste kaudu saavad inimesed avaldada võimudele oma nõudmisi; 3) valimised muudava valitseva võimu seadusandlikuks ja näitavad tema toetuspinna suurust; 4) valimised sunnivad

Kategoriseerimata

4

doc

VALIMISED. Valimiste funktsioonid, põhimõtted, süsteemid

meelitada. Kandidaate võib üles seada legaalselt tegutsev partei või inimene iseenda.  3. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed Kõigil on võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Seda reguleeritakse õigusaktidega. Levinuim riikliku sekkumise viis on rahaliste annetuste ja kampaaniakulude ülempiiri kehtestamine. Kõik hääled on kaalult ühetaolised (igal 1 hääl, mõnes riigis 2). Peamised valimissüsteemid. Valimissüsteemi tundmine on vajalik nii hääletajale kui kandideerijale. Miks???? Majoritaarne süsteem ehk enamusvalimised. Inglismaa, USA jt. ISELOOMULIKUD JOONED: · Ühemandaadilised valimisringkonnad · Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat, kes kogub teistest rohkem hääli. Sellisele lihthäälteenamuse süsteemile iseloomulik ütlus: võitja saab kõik.

Ühiskonnaõpetus

8

docx

Demokraatlik valitsemine

on õigus võrdsetel tingimustel valimistel kandideerida). Üldisus (hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai, hõlmamaks võimalikult suurt osa ühiskonnaliikmetest). Ühetaolisus (kõigil häältel on võrdne kaal). Otsesus (hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral). 12. Mis on majoritaarse ja proportsionaalse valimissüsteemi peamised erinevused? Milline on hübriidne valimissüsteem? – Proportsionaalses valitakse mitmemandaatilistes ringkondades, majoritaarses moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad. Proportsioonalses saadakse mandaate võrdeliselt nende saadud häälte arvuga, majoritaarses  osutub valitusks enim hääli saanu. P kandidaadid seatakse üles üksiku hääle meetodi puhul vastavalt oma eelistusele, M parlamendi valimiste puhul kehtib absoluutne häälteenamus. P hääletatakse

Ühiskonnaõpetus

4

doc

Kodanikud ja demokraatia

Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid: valimisõigus on üldine (kodakondsus, vanusepiirang); valimistel on vaba konkurents (vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi, konkurents erakondade vahel); valimised on ühetaolised ehk võrdsed (võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks, kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult 1 hääl) 3. Valimiste funktsioonid 4. Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem M: enamusvalimiste süsteem. Kõige vanem. Seda rakendati Inglismaal juba enam kui 500 aastat tagasi. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik). Tähtis on tulla esimeseks, sest teine ja kolmas koht ei anna midagi. Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte, st et saadikukoha võidab see, kes saab lihtsalt rohkem hääli kui teised kandidaadid.

Ühiskonnaõpetus

4

doc

KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSEST - Valimised

Proportsionaalne vs.-i plussid: ei takista väikeparteide tegevust; mitmemandaadiline valimisringkond; esindab võrdeliselt valimistel saadud häälte protsendiga erakonda parlamendis; kandidaadid seatakse üles parteide, valimisliitude kaupa; osaleda võivad üksikkandidaadid. Miinused: Koalisatsioonivalitsused; sõltumine väikestest parteidest; keerukas häältelugemine; saadiku isiklik vastutus hajub. 10. Iseloomusta Eesti valimissüsteemi- Eesti valimissüsteem on proportsionaalne. Valimiskünnis on eestis 5% mis erakonnal ületada tuleb. Kasutatakse suletud ja avatud nimekirju. Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel Kes ja millistest valimistest võivad osa võtta, kandideerida?- osa võivad võtta kõik kodanikud, kellel on hääleõigus (st kes on 18aastat vanad). Ei rakendata piiranguid, mis

Ühiskonnaõpetus

4

doc

Vabad valimised ja parteid

· Valimiskampaaniaga saab mõjutada hääletajate eelistusi (seega oluline tagada parteidele ja üksikkandidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks) · Reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist · Valimiste ühetaolisus seisneb selles, et kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on ainult üks hääl. Valimissüsteemid Majoritaalne valimissüsteem ehk enamusvalimiste süsteem · On kõige vanem (rakendati Inglismaal ca 500 a tagasi) Tänapäeval kehtib Briti asumaades- Uus- Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas. · Ühemandaadilised valimisringkonnad- igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest, kes esindavad erinevaid parteisid. Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat, st see, kes saab enamuse

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)