Psüholoogia 10. klass - Teadvus, uni (0)

Mis on teadvus? – teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Mis on ärkvelolekuteadvus? – kui oleme ärkvel ja piisavalt erksad ning tajume ennast ja keskkonda. Kas me teadvustame ärkvel olles kõike? Miks? – ei; 1) me ei mõtle oma kehast toimuvatele protsessidele; 2) osa tegevusi võib muutuda automaatseks ja me ei teadvusta neid enam. Miks on uni oluline? – 1) uni kaitseb meid sel ajal, kui ärkvelolemine ja ringikäimine oleks väga ohtlik (aitab hoiduda aktiivsusest ja säilitada energiat); 2) und on vaja meie seesmiste jõuvarude taastumiseks; 3) taastab KNS’i, meeleelundite ja lihaskonna jõuvarusid; 4) soodustab mälu, eriti püsimälu kinnitamist. Millest sõltub unevajadus ja kui palju peaks magama? – 1) sõltub sellest, kui palju päeva jooksul energiat kulutatakse, et seda öösel taastada; 2) turvalisusest; magama peaks umbes 7-8h. Kuidas und uuritakse? – unekeskuses EEG-ga ning silmaliigutuste ja lihasaktiivsuse registreerimisega (EEG abil registreeritakse elektrilained iseloomu alusel; eristatakse kaht teineteisest erinevat uneseisundit – aeglast ja kiiret und). Unefaasid ja nende tähtsus – aeglane uni: 1) kerge uni – staadium kestab u. 2 minutit; võidakse näha pilte, tajuda kukkumistunnet ja võpatada ning tunda end hõljuvalt nagu kaaluta olekus; 2) uinumine – staadium kestab u. 20 minutit; aeglustuvad südame töö ja hingamine ; silmad võivad suletud laugude taga liikuda ; 3) deltauni e. sügav uni – staadium kestab u. 30 minutit; aju on aktiivne ning lihaste toonus pole oluliselt muutunud; on võimalik unes käimine ja rääkimine. Pärast deltaund tuleb nn. üleminekuseisund (sarnaneb teise astmega); kiire e. paradoksaalne uni: lainesageduste poolest võrreldav ärkvelolekuga; silmamunad liiguvad kiiresti (REM-uni); südame löögisagedus ja hingamisrütm on korrapäratud; võib märgata näolihaste, käte ja jalgade tõmblemist; selles faasis nähakse unenägusid. Aeglane ja kiire uni moodustavad inimestel 90-100 minutilise tsükli, öö jooksul järgneb üksteisele 4-5 tsüklit. Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni (deltauni: aitab väsimusest välja puhata , taastada organismis füüsilist seisundit , aju talletab infot, mida saadi vahetult enne magamajäämist (selle puudumisel võib inimene tunda, nagu poleks ta üldse maganud); kiire uni: aitab inimese psüühikal keskkonnaga kohaneda, taastab keskendumisvõimet, säilitab aju tundlikkust (selle puudumine võib põhjustada psüühikahäireid, hallutsinatsioone, muutusi käitumises, võib ilmneda agressiivsust). Unehäired – 1) insomnia – unetus e. võimetus magama jääda; 2) narkolepsia – pidev kontrollimatu unevajadus; 3) uneapnoe – une ajal tekkiv hingamiskatkestus; 4) somnambulism – unesränne. Mida arvatakse unenägudest? – 1) manifestne sisu – seotud päeva sündmustega, eelkõige esimestes öistes unenägudes; mõjutada võivad uneaja vahetud kogemused; 2) latentne sisu – ilmsiks tulevad inimese alateadlikud soovid ja vajadused, mis väljenduvad sümboolselt. Hüpnoos, meditatsioon, sensoorne deprivatsioon (mis? kuidas tekib? kes tekitab?) – hüpnoos: teadvuse seisund, mida iseloomustavad tugev lõdvestumine ja suur vastuvõtlikkus sisendusele; viib läbi teine inimene; hüpnotiseerija viib hüpnotiseeritava unesarnasesse seisundisse, veendes teda lõdvestuma, unustama välised asjad ja keskenduma hüpnotiseerija soovitustele; meditatsioon: tahtlikult esilekutsutud seisund, millega pööratakse teadvus välismaailmast inimese sisemaailma; 1) inimene istub ja koondab tähelepanu ühele asjale, kus pilk jõuab pildi keskpunkti ; saavutatakse sügava lõdvestuse seisund; 2) inimene koodnab meelet välisärritajatest vabastamiseks tähelepanu keha seisundile või aistingutele; üritatakse laiendada argielu teadvustamist; sensoorne deprivatsioon: seisund, mille puhul väheneb märgatavalt meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info; tekib, kui aju ei saa piisavalt stimulatsiooni, afektsiivset infot, selle tõttu ilmnevad hallutsinatsioonid; selleni jõutakse meditatsiooni kaudu või iseenesest. Narkootilised ained (kuidas jagunevad? Levinumad ained, toime) – stimulandid : kofeiin, nikotiin , extasy, amfetamiin , kokaiin – ergutavad, aktiveerivad; depressandid : alkohol , morfiin , barbituraadid, valuvaigistid – rahustavad, alandavad pinget; hallutsinogeenid : marihuaana, LSD, meskaliin – tajuhäired, tekivad pettekujutlused. Sõltuvuse tekkimine, miks narkootikumid on ohtlikud? -