Detsembril 1868. aastal. Jaan asus 10. Aastaselt õppima Tusti külakooli ja õppis seal 8 aastat. Peale seda sooritas ta Tallinnas gümnaasiumi küpsuseksamid ja hakkas 1888. aastal õppima Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. 1892. aastal lõpetas ta ülikooli õigusteaduste kandidaadi kraadiga. 1896. aastal ostsid Villem Reiman, Oskar Kallas ja Karl Koppel ära Postimehe ja peatoimetajaks sai Jaan Tõnisson. See ajaleht sai ruttu Eesti põhiliseks ajaleheks. Tõnisson oli lehe väljaandja kuni aastani 1930. ja selle peatoimetaja kuni 1935. aastani. Temaga seostatakse sellist asja nagu Tartu renessanss. See oli selline asi kus nad hakkasid oma sõpradega Tartu kauplustes ja restoranides reklaamima eesti keele kasutamist. Sel ajal kasutati eesti keelt vähe ja see oli haruldane kui seda kuulda sai. Mõne aja pärast hakkas tema pärast üha rohkem ja rohkem eestlasi kasutama eesti keelt, sakslastele see ei meeldinud. 1898
Rahvusliku ärkamise üks peategelasi oli Johan Voldemar Jannsen, kes asustas ajalehe Perno Postimees . Jannsenite perekond lõi ka laulu- ja mänguseltsi Vanemuine. Johan Voldemar Jannsen korraldas ka esimese üldlaulupeo Tartus 1869. aastal. 1872. aastal rajati Eesti Kirjameeste Selts, mille esimene president oli Jakob Hurt, kes oli teinud suure töö rahvaluule kogumisega ja avaldamisega. Carl Robert Jakobson hakkas välja andma ajalehte Sakala, mis muutus Eesti loetavamaks ajaleheks.1881. aastal tuli Venemaal troonile Aleksander III, kes tahtis muuta Eesti ja teised Baltimaad teiste Venemaa osade sarnaseks, algas venestamine. Baltisakslastest ametnike asemele määrati venelased, kes ei osanud keelt ega ka kohalike olusid. Eestis valmis esimene raudtee 1870. aastal ning see ühendas Peterburi, Narva, Rakvere ja Tallinna kaudu Paldiski jäävaba sadamaga. Raudtee andis tõuke vabrikutele ja tehastele, sest siis oli palju lihtsam toorainet kohale toimetada. 1896
Hurt: Tugeva usulise kasvatusega. Õppis TÜ usuteaduskonnas. Lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes. Tema seisukoht: kuna eestlased arvult väiksed, siis peavad vaimult suureks saama. Tema katsed luua oma ajaleht luhtusid, temast sai Otepää kirikuõpetaja. Head suhted Jakobsoniga Jakobson: Pidas oma esimese kõne valguse-, pimeduse- ja koiduajast. Kritiseeris teravalt baltisakslaste ülemvõimu, astus välja liigse usuõpetuse vastu. Sakala- kiiresti kõige loetumaks ajaleheks Eestis. Esmärgiks eelkõige jõukama talupoegkonna huvide eest seismine. Villem Reiman: töötas kirikuõpetajana, oli rahvusliku liikumise uue põlvkonna liider. Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliikmeid. L. Koidula: Eesti esimene naiskirjanik ja luuletaja. Aitas oma isal välja anda Postimeest. Eesti esimese teatri rajaja. Luuletused isamaalised. Kirjutas näidendeid Vanemuise seltsile. I
Rängalt tabas venestamine hariduselu.1887. aastast oli vene keel sunduslikuks muudetud isegi vallakolides.1893. aastal mindi venekeelsele õppele üle ka Tartu ülikoolis.Vene keele oskusest oli siiski ka kasu.See võimaldas eestlastel paremini jätkata haridusteed Venemaal.Ent venestamine pärssis tuntavalt eesti kultuurielu.Eestlaste endi hulgast kerkisid esile avaliku elu tegelased,kes kiitsid keskvalitsuse venestamispoliitika heaks.Ainsaks rahvuslikuks ajaleheks jäi Karl August Hermanni toimetatud Tartu ajaleht Postimees.
Sama sajandi keskel kasvas ka eestlaste iseteadvus ning nad hakkasid nõudma võrdseid õigusi baltisakslastega. Kõike seda soodustas majandus kasv Eestis ning eesti soost haritlaskonna teke, kes olid valmis olema liidrid eestluse ja omariikluse poole võitlemises. Ärkamisaega soodustavaid tegureid oli palju. Pärisorjuse kaotamine ja taludepäriseks ostmine tegid talupoegadest täieõiguslikud peremehed. Sammuti hakkas ilumama palju eestikeelseid nädalalehti. Esimeseks selliseks ajaleheks oli 1857. aastal ilmuma hakanud ,,Perno Postimees". Ajalehed aitasid Haritlastel talurahvaga suhelda, jagada õpetusi ning sisendada neisse rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. Üheks suurimaks õnnestumiseks ärkamisajal võib lugeda esimese üldlaulupeo korraldamine 1869. aastal. Sinna tuli kokku ligikaudu 20000 inimest üle Eesti. Rahvuskultuuri uurimine, hariduse väärtustamine ning eesti keele arendamine said Eesti rahvusliku liikumise kandvaimateks ideedeks
Samas jäi ta tagasihoidlikuks poliitiliste ja ühiskondlike kitsaskohtade käsitlemisel. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "marahva" asemel "Eesti rahva" poole. "Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" armastas Jannsen ikka ja jälle öelda. Ajalehe kaudu organiseeris ta rahvuslikku liikumist ning sidus selle keskuseid. Nii muutuski Pärnu Postimees ülimalt mõjukaks ja loetavaks ajaleheks, 1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat. Tartu – aastad, rahvusliku liikumise tegelane 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte, mis siiski oli samas stiilis eelmisega: "Eesti Postimees". See saavutas veelgi suurema populaarsuse, muutudes Eesti suurimaks päevaleheks, üle 2500 tellijaga. Jannseni tegevuse tippaeg oligi just rahvuslik ärkamisaeg. 1865. aastal asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus
vaesele talupojale teavet maailma kohta ning soovitas talusid hakata päriseks ostma. Jannsen üritas seista selle eest, et rahvas saaks teateid kodu- ja välismaalt, haridust, juhiseid põllumajanduse, majanduse ja tervishoiu kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole. Pärnu Postimees muutus ülimalt mõjukaks ja loetavaks ajaleheks, 1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat. EESTI POSTIMEES 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte, mis siiski oli samas stiilis eelmisega: "Eesti Postimees". See saavutas veelgi suurema populaarsuse, muutudes Eesti suurimaks päevaleheks, üle 2500 tellijaga. 1865. aastal asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. 1870. aastal 24.juunil Vanemuise Seltsi 5
Inglismaa meediasüsteem. Ajalehed Suurbritannias. Aastal 1657 andis välja inglise ajaleht välja esimese reklaami ning kohe peale seda avaldas ka enda isiklikukuulutust kuningas Karl II, kus teatas, et müüb enda armastatud koera. Ning esimeseks kõige kvaliteetsemaks ajaleheks loetakse The Timesi, mis asutati 1785 aastal Londonis. Peale seda, kui inimesed said aru, et ajalehe väärtusteks on keskklassi väärtused ja õigused - ajalehe populaarsus vähenes ning tulid esile uued kvaliteet lehed, milleks on siiani: The Guardian (1821), The Daily Telegraph (1885) и Financial Times (1886). Kokku tasuta igapäevaseid ajalehti 700, millest kõik on ühtlasi ka regionaalsed ja mitte ükski üleriigiline
toimetusse. Ta oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt ka Eesti Vabariigi riigivanem. Jaan Tõnisson abiellus 6. Aprillil 1910 Hildegrad (Hilda) Lõhmusega. Neil sündis ka viis last. Kolm poega ning kaks tütart. - Elukäik Jaan Tõnisson sai 1896. a ajaleht "Postimees" peatoimetajaks. Lehest kujunes välja Eesti rahvusluse peamine häälekandja ning hiljem sai leht erakondade ajaleheks. Tõnisson oli 1935. aastani Postimehe peatoimetaja. Tõnisson oli sallimatu oma oponentide ja oma parteide sisepositsiooni vastu. Tõnissonil tekkis vastasseis Ado Grenzsteini Olevikuga ning puhkes sulesõda, mille võitjaks tuli Jaan Tõnisson. Jaan Tõnissonist sai Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid. 1898-1918 oli Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees. Ta propageeris ühistegevust ning temast sai üks tunnustatumaid ühistegevuse vedajaid.
tervishoiu kohta. Samas jäi ta tagasihoidlikuks poliitiliste ja ühiskondlike kitsaskohtade käsitlemisel. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole. "Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" armastas Jannsen ikka ja jälle öelda. Ajalehe kaudu organiseeris ta rahvuslikku liikumist ning sidus selle keskuseid. Nii muutuski Pärnu Postimees ülimalt mõjukaks ja loetavaks ajaleheks, 1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat. Tartu aastad, rahvusliku liikumise tegelane 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte, mis siiski oli samas stiilis eelmisega: "Eesti Postimees". See saavutas veelgi suurema populaarsuse, muutudes Eesti suurimaks päevaleheks, üle 2500 tellijaga. Jannseni tegevuse tippaeg oligi just rahvuslik ärkamisaeg. 1865. aastal asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine",
1878. aastal hakkas ilmuma Viljandis üheks tähtsaimaks rahvusliku liikumise tegelaseks peetud Carl Robert Jakobsoni ajaleht Sakala, mis tõusis kiirelt Eesti loetavaimaks leheks. Kui 1881. aastal tõusis troonile Aleksander III, algas ka Eestis venestamine. Rahvuslike vaateid jäi venestamisajal kaitsma Jaan Tõnisson, kes sai Perno Postimehe uueks toimetajaks. Tema üks olulisemaid nõudeid oli emakeelse koolihariduse taastamine. 1901.aastal sai teiseks Postimehe kõrval tähtsaks ajaleheks Teataja, mida toimetas Konstantin Päts. Ta pidas rahvustunde kasvatamise kõrval veelgi tähtsamaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Ootan, et peale töö lõppu oskan vabalt rääkida Rahvuslikust Ärkamisajast. Kindlasti saan seda hiljem elus praktiseerida kuskil ning usun , et iga õige eestlane peaks tundma oma riigi ajalugu ja kuidas meie esiisad võitlesid meie eest. Jannsenist valisin seetõttu välja, et minu jaoks oli ta kõige tähtsam mees Eesti ärkamisajal
kõrval ka ärksama vaimuga taluperemehi.Seltsi põhiidee oli eestikeelse kirjasüna väljaandmine, eriti tähtsad olid kooliõpikud. 22.1878. Jakobson hakkas välja andma Viljandis ajalehte Sakala, mis tõusis kiiresti loetavamaks leheks. 23.1884. 24.1896. Tartu ajalehe Postimees uueks toimetaks sai Jaan Tõnisson. Suurim ajalehe nõue oli emakeelse koolihariduse taastamine. 25. 1901. Teiseks oluliseks ajaleheks muutus Teataja, mida toimetas Konstantin Päts.Rahvustunde kasvamise kõrval veelgi olulisemaks eestlaste majndusliku olukorra paranemist.Mõlema ajalehe juurde kujunes oma kaastööliste ring, milles võib näha Eesti erakonnaastumise algust. 26. 1905. Algas Peterburis revolutsioon mis levis kiiresti ka Baltikumis.Korraldati streike ja miitinguid.Keskpunktis Eestis sai Tallinn.Toimus üldstreik oktoobris, kuid äkki ilmus sõjavägi ja avas ootamatult tule
Ajalehes ,,Olevik" üritas selgeks teha ainelist ja kultuurilist kasu, mis ootavat ees eestlasi venestudes. Ärkamisaega luges ajalooliseks eksimuseks, sõdis laulupidude vastu, avaldas tsaarivalitsusele 1000tänu EKS sulgemise eest ja kiitis venestamist takka. Täheldas, et lätlased on venekeele oskuse eestlastest juba tublisti ette jõudnud. Karl August Hermanni toimetatav ,,Postimees" Tartus jäi ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks. 1891 a muutus see I eestikeelseks päevaleheks. Tema teeneks oli eelkõige kultuurilise edendamise rõhutamine. 1883a asustati ka HTg, kuigi veneaeg sätestas ka selle kooli tegevusele kitsendusi, said just siin ettevalmistuse suurem osa TÜ'sse õppima asunud eestlastest. 5) Sinimustvalge lipp: 1884 a juunis õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. EÜS'
aastal mind üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on eesti keeles käibel tänapäevani. 13. Hugo Treffneri eragümnaasium on kool, mis alustas tööd 1883. aastal ning omas suurt tähtsust Eesti soost haritlaskonna kujunemisel. Seal said ettevalmistuse suurem osa Tartu Ülikooli õppima asunud eestlased. 14. "Teataja" 1901. aastal Tallinnas loodud päevaleht, mille asutaja ja toimetaja oli K. Päts. 15. "Postimees" oli ajaleht, mis jäi ainsaks rahvuslikku vaimu ärvkvel hoida püüdvaks ajaleheks, mida toimetas K. H. Hermann. 1881. aastal muutus see esimeseks eestikeelseks päevaleheks. 16. "Uudised" 1903. aastal Tartus ilmumist alustanud ajaleht, mille üheks asutajateks ja toimetajateks oli Peeter Speek. 17. "Kiir" 1913. Aastal Narvas ilmuma hakanud eestikeelne enamlik töölisajaleht, mida toimetas juristiharidusega Jaan Anvelt. 18. Eesti Rahva Muuseum 1909 J. Hurda mälestuseks loodud muuseum, milles koondati
välised. Mitte vene keelt kõnelevad õpetajad vallandati. 1893 Tartu ülikool vene keelne ja nimeks Jurjevi ülikool.1893. Eesti Kirjameeste seltsi lõpp. Vene keel oli kasulik, sest võimaldas harida end hiljem Venemaal edasi, teha karjääri väike ametnikuna või ohvitserina sõjaväes. Venestamine pärssis tuntavalt eesti kultuurielu. Eestlaste endi hulgast kerkisid esile avaliku elu tegelased, kes kiitsid keskvalitsuse venestamispoliitika heaks. Ainsaks rahvuslikku aadet propageerivaks ajaleheks jäi Karl August Hermanni toimetatud Tartu ajaleht Postimees, mis alates 1891 aastast ilmus päevalehena. Venestamise vastasid : Hermann( Postimees, esimene eestikeelne entsüklopeedia), V.Reinman ( karskusliikumise edendamine, harrastus ajaloolane) Uus rahvuslik tõus Eesti keele ja kultuuri taastamine eesmärgiks. Venestamine ei suutnud lämmatada eestlaste omaalgatuslikku tegevust. Enamik seltse tegelesid
1900. aastal Tallinnasse. Tegevus enne presidendiks saamist Peale Tallinnasse kolimist hakkas K. Päts tegutsema advokatuuri alal J. Poska abilisena. Ta hakkas planeerima uue ajalehe väljaandmist Tallinnas. Loa siseministeeriumi käest sai K. Päts küllaltki lihtsalt. Esimene number päevalehest "Teataja" ilmus 10. novembril 1901. Sellest peale algaski kauakestev võitlus K. Pätsi "Teataja" ja J. Tõnissoni "Postimehe" vahel. "Teataja" sai kiiresti väga populaarseks Tallinna ajaleheks. Ajalehe normaalset väljaandmist raskendas tsensuur, lehe sisu sai rängalt kannatada. Aprillis 1905 valiti K. Päts abilinnapeaks, aga tegelikult sai ta terve linna juhtimise oma peale. Sakslaste juhtimisel oli Tallinn jäänud 3 väga viletsasse olukorda, aga K. Päts hakkas energiliselt tegema kõva tööd, linn puhastati sopast ja mustusest, tänavatevalgustus seati korda, loodi erinevaid hoolekandeasutusi. 1909.
1686. aastal andis Forselius välja esimese eestikeelse aabitsa ja samal aastal tuli ka välja „Vastne Testament“. Esimese eestikeelse piibli trükkis Jakob Köler 1739. Paralleelselt arenevad välja põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. Esimene ajakiri arvatakse olevat „Lühhike öpetus“ (ilmunud 1766-1767, täispikk pealkiri on „Lühhike öppetus mis sees moned head rohhud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka veiste haigusse ning viggaduste vasto“) ja esimeseks ajaleheks loetakse „Tarto maa rahva Näddali-Leht“ (1807). Nagu on paista, siis keskajal polnud haridus kõigile võrreldes uusajaga niivõrd kättesaadav. Liiatigi keskenduti sellele, et just vaimulikud inimesed oleksid iseäranis haritud. Uusajal tekkis ka kõrgemaid koole, kuhu saadi vajadusel õppima minna. Kui keskajal väga suuri ja dünaamilisi muutusi kirjakeeles polnud, siis uusajast on meil tänu trükikunsti tekkele nii mõnedki säilinud ajaloolised allikad kaasa võtta.
Mõlemad pooled said aru, et eesmärgi teostamiseks on vajalik nii majandusik kui ka kultuuriline areng. Lisaks Pätsile ja Tõnissonile, kes oli nn liberaalid, oli Eestis veel kaks poliitilist ringkonda. Konservatiivid moodustasid peaasjalikult baltisaksa aadlid, kes nagu nimigi ütleb, pooldasid kõike vana ja järele proovitut. Kolmas ringkond oli sotsialistlik leer ehk sotsiaaldemokraadid, kelle eestvedajateks olid Peeter Speek ja Mihkel Martna. Nende ajaleheks oli "Uudised", mis nagu "Postimeeski" ilmus Tartus. Nende juhtlause oli: rahvus pole mitte ühtne tervik, vaid jaguneb vaenulikeks klassideks. Nende peamised toetajad olid töölised ja noored, kes levitasid lendlehti. Eestis tegeles ka kirjanduslik selts Noor-Eesti, mille eestvedajateks olid Gustav Suits ja Friedebert Tuglas. Kuna nad vahetevahel tegid kaastööd ka ajalehtedele, võib ka seda seltsi pisut poliitiliseks pidada. 1905. AASTA REVOLUTSIOON
Raudteede ehitamine soodustas ja põllumajanduse arengut. 19.Poliitiliste erakondade kujunemise algus. Rahvuslikke vaateid jäi venestusajal kaitsma Tartu ajaleht Postimees, mille toimejaks sai 1896. aastal Jaan Tõnisson(1868-?1942). Ajal, mil eestlastkõrgem seltskond suhtles omavahel saksa või vene keeles, kõnelesid Tõnisson ja tema mõttekaaslased eesti keelt. Postimehe kõrval kujunes teiseks tähtsamaks ajaleheks 1901. aastal ilmuma hakanud Teataja, mida toimetas Konstantin Päts(1874-1956). Teataja pidas rahvustunde kasvatamise kõrval veelgi olulisemaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Kummagi ajalehe juurde kujunes oma kaastööliste ring, milles võib näha Eesti erakonnastumise algust. Sajandivahetusel hakkasid Eestis levima sotsiaaldemokraatlikud ideed. Saavutanud algul poolehoiu peamiselt gümnaasiumiõpilaste ja üliõpilaste hulgas, muutus sotsiaaldemokraatia 20,
lugedes isa suures raamatukogus. Orville kukkus keskkooli algusaastatel välja, et oma trükiäri 1889. aastal alustada, ta disainis ja ehitas oma enda trükipressi koos Wilburi abiga. Wilbur raputas oma pikaajalise masenduse maha, mis oli põhjustatud tema õnnetusest ning liitus trükipoega. Algul väljastasid nad nädalast ajalehte, The West Side News, aasta hiljem aga muutsid selle ümber igapäevaseks ajaleheks, The Evening Item, aga see ilmus ainult neli kuud. Hiljem tegelesid ainult reklaamprindiga. Kapitaliseerudes riikliku jalgratta maanial avasid vennad jalgrattaparanduse ning müügipoe 1892. aastal (Wright Cycle Company) ja hakkasid tooma täiesti oma brändi. 1890. aastate algul või keskpaigas nägid nad ajalehe artikleid dramaatilisest purilennust Otto Lilienthali poolt Saksamaal. Aasta 1896 tõi kaasa kolm olulist lennundussündmust. Maikuus lennutas Samuel Langley edukalt
Õigeusu levitamine, rajati õigeusukirikud, kuid üsna tulutult. Sisulagedad näidendid, ka Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus jäi soiku, 1893 hoopis lõpetati valitsuse korraldusel. Venestuse eestvedajaks sai Jakob Kõrv, kes asutas 1882 Tallinnas ajalehe "Valgus", sundis lahkuma teise ajalehe toimetaja, et lugejaid juurde saada. Venestust asus toetama ka varem rahvuslikus liikumises osalenud Ado Grenzstein. Ainsaks rahvulikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks jäi Karl August Hermanni Tartus ilmuv "Postimees", mis 1891. muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. Siiski jätkus eestimeelne tegevus ka rasketele oludele vaatamata. Agaralt osaleti rahvaluule kogumisel. Suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts. 1884 a juunis õnnistati Otepää kirikus EÜS-i sinimustvalge lipp. Olles muust eestist eraldatud kujunes kagu-eestis välja oma kultuur. Nagu mujal
Maakondades ametisse talurahvaasjade komissarid, põhiül kontrollida valla tegevust. Piirati omavalitsuste tegutsemisvabadust, tsensuur tugevnes, toetati õigeusukirikut.Haridus: 1887 muudeti vene keel sunduslikuks vallakoolides, 1893 venekeelsele õppele üleminek Tartu ülikoolis.:eestlased said paremini jätkata haridusteed venemaal, karjäär sõjaväes. Pärssis eestlaste kultuurielu. Ainsaks rahvuslikku aadet propageerivaks ajaleheks jäi K.A. Hermanni Tartu ajaleht Postimees, mis ilmus 1891.a päevalehena. Uus rahvuslik tõus-Veneaeg ei lämmatanud omaalgatuslikku tegevust, enamik seltse tegutses edasi. Uued seltsid:karskusseltsid, kutseühingud, käsitööliste ühendused, tuletõrjeseltsid-rahva edasine organiseerumine.1888a J.Hurda üleskutse rahvaluule kogumiseks-laialdane vastukaja. 1890ndatel 3 laulupidu, 96a laulupeol osavõtjaid üle 5000. isamaalised laulud-lemmikuks Fr
kaheks etnilist piiri mööda jne. Jakobson on kuulsate kolme isamaakõne autor. Edasi oli ta tegev Eesti Kirjameeste Seltsi juures, mis loodi 1871. aastal ning mitme põllumeeste seltsi presidendiks. Tema tegevust viimastes tuleb väga viljakaks pidada, sest esines paljude ettekannetega, andis välja mitmeid põllumajanduslikke broüüre. Suur osa on sellel, kui Jakobson sai 1878. aastal oma ajalehe "Sakala", mis kujunes esimeseks tõeliseks poliitiliseks ajaleheks Eestis. Selles rünnati baltisaksluse ideoloogilist tuge - luterlikku kirikut ja pastoreid. Sellise baltisaksluse õõnestustegevuse tagajärjel 1879. aastal leht ajutiselt paariks kuuks suleti. Tema ja tema pooldajata tegevusprogramm oli rajatud eelkõige majanduslikult tugevale, jõukale taluperemehele. Nõuti seisuslike vaheseinte likvideerimist ja rahvastevõrdõiguslikkust. Eesmärke püüti saavutada keskvalitsuse kaudu, kelle vastuolusid
selts jäi soiku, kuni see 1893. a. valitsuse korraldusel hoopis lõpetati. Allakäiku soodustasid eestlaste eneste keskelt võrsunud venestuse toetajad. Venestuse eestvedajaks sai Jakob Kõrv, kes asutas 1882. A. Tallinnas ajalehe ,,Valgus". 1880. Aastate lõpul asus venestust toetama ka varem rahvuslikus liikumises osalenud Ado Grenzstein. Tema ajaleht ,,Olevik" püüdis selgeks teha ainelist ja kultuurilist kasu, mis ootavat eestlasi venestudes. Ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoidvaks ajaleheks jäi Karl August Hermanni toimetusel Tartus ilmuv ,,Postimees", mis 1891. A. muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. Hermanni teeneks oli eeskätt kultuurilise edenemise õhutamine. Eesti soost haritlaskonna kujunemisel omas suurt tähtsust 1883. A. Tartus tööd alustanud Hugo Treffneri eragümnaasium. Just siin said ettevalmistuse suurem osa Taru ülikooli õppima asunud eestlastest. 11.4. Uus rahvuslik tõus 1890
elanikkonnast. Laulu- ja mänguseltsid hakkasid etendama sisulagedaid näitemänge 1893 suleti valitsuse korraldusel Eesti Kirjameeste Selts. Allakäiku/venestamist soodustasid eestlastest venestajad nt. Jakob Kõrv, kes asutas venemeelse "Valguse". Moes olid intriigid, nuhkimine salakaebused. Venestajate poole läks üle varem rahvuslane olnud Ado Grenzstein. Tema ajaleht "Olevik" toetas venestuspoliitikat. Ainsaks ajaleheks, mis rahvuslikku ärksust toetas, jäi Karl August Hermanni Tartus ilmuv "Postimees", mis 1891 muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. 1884 alustas Tartus tööd Hugo Treffneri Eragümnaasium, omas suurt tähtsust eesti soost haritlaskonna kujunemisel. NB!! Esimene eestikeelne gümnaasium on 1906 asutatud Tartu Tütarlaste Gümnaasium. Rahvuslikku tööd jätkati üle kogu maa loodud karskusseltsides, korraldati kõneõhtuid, näitemänge ja kontsertteid.
alahinnatud nimetuse "ma-rahvas" asemel tarvitama "Eesti" nime, millel oli ühendav mõju. Ajalehe esimeses numbris pöördubki J. V. Jannsen mitte enam maarahva, vaid juba eesti rahva poole. "H ä b e n e g e m , e t m e r u m a l a d o l e m e , a g a m i t t e e t e e s t l a s e d o l e m e ! " armastas Jannsen ikka ja jälle öelda. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele kaasa ka F.W. Borm. Nii muutuski "Pernu Postimees" ülimalt mõjukaks ja loetavaks ajaleheks, 1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat. Jannsenist, endisest Vändra karjapoisist, sai nüüd just "Perno Postimehe" tõttu peaaegu ülemaalise kuulsuse ja mõjuga rahvamees ja esimene eesti avalik tegelane. Samaaegselt "Perno Postimehega" ilmusid ka kirikuringkondade poolt toimetatud ajalehed- "Tallorahva postimees" ja "Missioni-Leht", mis aga toimetajate kesise keeletundmise ja kasutusega manitsevateks ja ajakaugeteks väljaanneteks kujunesid
a. valitsuse korraldusel hoopis lõpetati. -Venestuse eesvedajaks sai Jakob Kõrv, kes asutas 1882 Tallinnas ajalehe ''Valgus'' 1880.a. lõpul asus venestust toetama ka varem rahvuslikus liikumises osalenud Ado Grenzstein, nüüd pidas ta kõige tähtsamaks eesti rahva lähenemist Venemaale. -Tema ajaleht ''Olevik'' püüdis selgeks teha ainelist ja kultuurilist kasu, mis ootavat eestlasi venestudes. -Ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks jäi Karl August Hermanni toimetusel -Tartus ilmuv ''Postimees'', mis 1891.aastal muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. -Eesti soost haritlaskonna kujunemisel omas suurt tähtsust 1883.a. Tartus tööd alustanud Hugo -Treffneri eragümnaasium. Uus rahvuslik tõus -Rasketele oludele vaatamata jätkus eestimeelne tegevus ka venestusajal. -Kõneõhtute,näitemängude ja kontsertide korraldamisega püüti rahvusliku ärkamisaja vaimu alal hoida. -Agaralt osaleti 1888.a
(tõlgiti). Sakala väljaandmine kujunes tõeliseks elutööks Sakala äratas rahva erakordsele aktiivsusele. Jakobson pidaski esimeseks sammuks igasuguse poliitilise võitluse pidamiseks ajalehte. Sakala võitles seisusliku võrdsuse eest, paljastades rahva olukorda ja õhutas talurahvast oma õiguste eest seisma ja väljapääsu otsima. Sõnastades oma kaasaja pakilisemad vajadused, tabas Jakobson ootuslikkust ja nii muutus Sakala oodatud ajaleheks. Ajaleht peab olema rahva vaimu avaldus, rahva soovide, vajaduste, õiguste ja tahte väljendaja, tööriist eesti rahva käes, mitte erakasu taotleja, kirjutas Sakala 1880. "Võitlemistes ja vastastikustes vaidlemistes tulevad aga nii heaste vastaliste kui sõprade plaanid ja tahtmised ilmsile," 1879. Sakala pani aluse poliitilisele juhtkirjale. Teiseks võitlevaks zanriks sai följeton. Sakalas olid abiks 24 a-ne seminariharidusega kooliõpetaja Paul Undritz 5 kuud,
Tõnisson toonitas kõlbuse ja vaimuhariduse tähtsust, virgutas isamaalist mõtteviisi ning austust emakeele vastu. Üldpoliitilistes küsimustes oli "Postimees" mõõdukalt liberaalne, pooldades riigi reformimist seaduslikul teel. Tõrjuvalt suhtus ajaleht moodsasse ühiskonnaõpetustesse ja revolutsioonilisse tööstusliikumisesse. Kirjandusküsimustes jäädi konservatiivseteks. 1901. aastal hakkas Tallinnas ilmuma "Teataja", mis kujunes juhtivaks ajaleheks seni mõnevõrra mahajäänud Põhja-Eestis. "Teataja" väjaandja ja peatoimetaja oli noor jurist Konstantin Päts. Kirjandusinimestest kuulusid "Teataja" toimetusse näiteks sellised suurkujud nagu Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare. "Teataja" seadis oma programmis esikohale "uue sureliku suuruse" majanduse, pidades seda ka rahvuse arengu võtmeküsimuseks. Elulähedaselt praktilise, materialistliku hoiaku tõttu tekkis "Teatajal" äge poleemika "Postimehe" aatemeestega.
täielikult vene keelseks sest venelased ei tahtnud eesti keelest midagi kuulda. Pandi kehtima sensuut. Õigeusk suruti inimestele peale. Rängalt tabas venestamine hariduselu sest koolis lubati rääkida ainult vene keeles. Vene keelt mitteoskavad õpetajad vallandati ja asendati teistega sageli ka kes ainet ei osanud. Vene keele oskuset oli ka mingit moodi kasu-see võimaldas eestlastel haridusteeed jätkata venemaal, teha karjääri väikeametnikuna või ohvritena sõjaväes. Ainsaks ajaleheks jäi karl august hermanni toimetatud tartu ajaleht postimees.
Jakobsoni surm Vastuolud Hurda ja Köleri pooldajate vahel Hurda ja ta pooldajate lüüasaamine Köleri valimine Aleksandrikooli peakommitee uueks presidendiks 34. Venestuse algus Manasseini revisjon 1882- eesmärk koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Ado Grenzstein- varem rahvusliku liikumisega tegelenud isik, kes alustas venestust toetama. Karl August Hermann- Toimetas ,,Postimeest", mis jäi ainukeseks rahvusliku vaimu arkvel hoida püüdvaks ajaleheks. Hugo Treffner- tema asutatud eragümnaasium oli oluline osa eesti soost haritlaskonna kujunemisel. Villem Reiman- venestuse vastu võitleva noore põlvkonna eesotsas. Eesti Üliõpilaste Selts- Hakati koos käima ,,kalevipoja" ühislugemise õhtutel, millest kasvas välja eestimeelsete vaadetega noorte haritlaste selts. 1884. aasta juunis õnnistati Otepää kirikus EÜS-i sinimustvalge lipp, mis on praegune Eesti rahvuslipp. 35. Eesti poliitiline areng 20. sajandi algul. 1905
pettumusega. Allakäiku soodustasid eestlaste eneste keskelt võrsunud venestuse toetajad. Venestuse eestvedajaks sai Jakob Kõrb, kes asutas Tallinnas lehe ,,Valgus". 1880. aastate lõpus asus venestamist pooldama ka varem rahvuslikus liikumises osalenud Ado Grenzstein. Tema ajaleht ,,Olevik" püüdis selgeks teha kasutegureid venestamisest. Ta sõdis laulupidude vastu ja kiitis igal pool venestamist takka. Ainsaks rahvusliku vaimu ärkvel püüdvaks ajaleheks jäi Hermanni ,,Postimees", mis 1891 muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. Eesti soost haritlaskonna kujundamisel omas suurt tähtsaust ka 1884 aastal tööd alustanud Hugo Treffneri eragümnaasium. Seal alustasid õppimist suurem osa Tartu ülikooli õppima asunud eestlastest. Rasketele oludele vaatamata jätkus eestikeelne tegevus ka venestusajal. Rahvuslikku tööd jätkati karskusseltsides. Agaralt nt osaleti Jakob Hurda 1888 aastal välja kuulutatud eesti rahvaluule kogumisel
Jakobsoni surm Vastuolud Hurda ja Köleri pooldajate vahel Hurda ja ta pooldajate lüüasaamine Köleri valimine Aleksandrikooli peakommitee uueks presidendiks 34. Venestuse algus Manasseini revisjon 1882- eesmärk koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Ado Grenzstein- varem rahvusliku liikumisega tegelenud isik, kes alustas venestust toetama. Karl August Hermann- Toimetas ,,Postimeest", mis jäi ainukeseks rahvusliku vaimu arkvel hoida püüdvaks ajaleheks. Hugo Treffner- tema asutatud eragümnaasium oli oluline osa eesti soost haritlaskonna kujunemisel. Villem Reiman- venestuse vastu võitleva noore põlvkonna eesotsas. Eesti Üliõpilaste Selts- Hakati koos käima ,,kalevipoja" ühislugemise õhtutel, millest kasvas välja eestimeelsete vaadetega noorte haritlaste selts. 1884. aasta juunis õnnistati Otepää kirikus EÜS-i sinimustvalge lipp, mis on praegune Eesti rahvuslipp. 35. Eesti poliitiline areng 20. sajandi algul. 1905
sooviks oli impeeriumi ühtlustamine. Baltimaad jagunesid kubermangudeks. Kõige olulisem võimuesindaja kubermangus oli kuberner. Kõige olulisemad asutused olid kubermanguvalitsus (igapäevane kubermangu juhtimine), kroonupalat( majanduslikke ja rahanduslikke asju haldav asutus), hoolekandevalitsus(rahvaharidus, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamine). 2.) 20.sajandi esimesed aastad Tartu liberaalid - Esindasid mõõdukat rahvuslust, ajaleheks oli Postimees ja seda asus juhatama Jaan Tõnisson, kes koondas endaga kaasa rahvusmeelseid haritlasi. Uue toimetaja juhtimisel tõstis Postimees kilbile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astudes jõuliselt venestamise, saksastamise vastu. Tallinna radikaalid tekitasid Postimehele võistleja, Tallinnas alustas ilmumist päevaleht Teataja, asutajaks Konstantin Päts. Vastupidi Postimehele ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustus sotsialistidega
liikumise kaela. Jakobson suri kopsupõletikku. H ja Köleri pooldajate vahel puhkes vaidlus. Kölerist sai uus Aleksandrikooli komiteede president. 34. Venestuse algus Manasseini revisjon 1882: Balti erikorra halvustamine- venestuspoliitika ajend. Ado Grenztein: Pidas tähtsaks eesti rahva lähenemist Venemaale. Rajas ajalehe "Olevik". Venemeelne. Karl August Hermann: Oli ainsa rahvuslikku vaimu ärkvel hoidva ajalehe "Postimees" toimetaja. See muutus esimeseks eesti keelseks ajaleheks. Õhutas kultuurilist edenemisr. Hugo Treffner: Tema loodud eragümnaasium omas suurt tähtsust eesti soost haritlaskonna kujunemisel. Venestusaeg sätestas ka sellele koolile kitsendusi aga siiski sai sealt ettevalmistuse suuremosa Tartu Ülikooli õppima läinud eestlased. Villem Reiman: TÜ usuteaduskond Eesti ajaloo ja kultuuriloo uurimine Eesti Üliõpilaste seltsi üks loojatest Eesti keele kasutamine haritlasringkondades 4
majanduslikkese raskustesse ja ühtlasi süvenevad ka tema lahkhelid abielus. Pärast ,,Postimehest" lahkumist saab Vilde kutse ühineda Narva ,,Virmalise" toimetusega ärimees A. Renkvistilt. Nii sõidetaksegi 1897. aastal tagasi Tartusse ning mai algul suundutakse Narva, kus kirjanik kohe aktiivselt kultuuriellu sukeldus. Tegevtoimetaja Vilde oskuslikul juhtimisel muutus ,,Virmaline", mis seni oli olnud üks mahajäänumaid provintsilehti, demokraatliku suunaga ajaleheks, mis pakkus lugejaile rohkesti asjakohaseid populaarteaduslikke kirjutisi ja mõnusat ajaviitelektüüri. Ta tegeles ka 1897. aasta teisel poolel peamiselt ainestiku kogumisega teoksil oleva töölisromaani jaoks. Kuigi romaanis ,,Raudsed käed" püüdis autor Kreenholmi vabriku tööliste töö- ja elutingimusi tõetruult kujutada ja ainult ridade vahelt mõista andis, et ,,tööline isegi võrdlemisi eeskujulikult
1878a. SAKALA vastukaaluks Jansenile (Viljands) Jakobsoni poolt (kallutatud venest) Jakobsoni surma järel 1882 aastal minetas "Sakala" aga peagi oma tähtsuse Rüütelkondade toetusel ilmus Tallinnas "Tallinna Sõber" (18791895) ja Kuressaares "Saarlane" (18841910). ,,Saarlasel" õnnestus tänu rahvalikule ja suhteliselt vabameelsemale laadile endale lugejaskond kindlustada. XX sajandi alguses kujunes "Postimees" Lõuna Eesti juhtivaks kodanlikuks ajaleheks. Seejärel ilmus "Edasi" nime all ja aastast 1991 jälle "Postimehe" nime all. PõhjaEestis olid selleks "Teataja" (19011905) ja "Päevaleht" Tallinnas (19051940). Samaneline ajaleht hakkas uuesti ilmuma 1990, päraast "Eesti Sõnumitega" ühinemist 1995 ilmub ta kui "Eesti Päevaleht". 1906a. ajakiri ,,Eesti kirjandus" Hakkasid ilmuma ajakirjad talunikele ja naistele. Hiigelaeg I Eesti Vabariigi ajal: igal parteil oma leht (uurida saab digi arvutis) DEA. Ilmus ka palju erialaseid ajakirju
õpetajaks ning lahkus 1880. a. sügisel Eestist. Hurt ei saanud võimudelt luba oma ajalehte asutada, poleemikas ,,Eesti Postimehega" jäi ,,Sakala" aga kindlalt peale. Vahepeal 25 õnnestus sakslastel ,,Sakala" pea aastaks sulgeda, kuid see vaid suurendas lehe populaarsust. 1880.aastate alguseks oli ,,Sakala" tõusnud suurima tiraaziga ajaleheks Eestis. Tülid ei piirdunud ainult ajakirjandusega, vaid kandusid varsti üle ka rahvuslikesse organisatsioonidesse. Jakobson asus oma pooldajatega seni Hurda poolt juhitud rahvuslikke seltse üle võtma. 1881. aastal valiti C. R. Jakobson Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, seepärast lahkusid ka Hurda toetajad seltsist, enamasti haritumad liikmed. CRJ-i arvates pidid eestlased senisest aktiivsemalt otsima koostööd Vene keskvõimudega
meest, igaüks ühe asutava grupi esindajana. Kuna peale kongressi pandi kõik delegaadid politsei poolt vangi, siis esialgu partei mingit rolli ei mänginud. VSDTP eristas end selgelt esseeridest, kuigi tema liikmete hulgas oli mitmeid endisi tuntud narodniklasi Georgi Plehhanov, Lev Deutsch (1855-1941), Vera Zasulich (1849-1919), Pavel Axelrod (1850-1928), jt. Taotleti Venemaa proletariaadi esindamist, töölistes nähti võimalust sotsialistlikku revolutsiooni teostada. Partei ajaleheks oli "Iskra", mille toimetusse kuulusid 1903. aasta algul Plehhanov, Zasulich, Axelrod, Julius Martov (1873-1923), Vladimir Lenin (1870-1924), Dmitri Uljanov (1874-1943) ja Aleksandr Potressov (1869- 1934). Nemad olid seega ka partei ideoloogid. 3 Partei II kongress toimus Londonis, kus Lenini vaated lahknesid selgelt teiste parteijuhtide vaadetest ja partei sisuliselt lõhenes kaheks
1878a. SAKALA vastukaaluks Jansenile (Viljands) Jakobsoni poolt (kallutatud venest) Jakobsoni surma järel 1882 aastal minetas "Sakala" aga peagi oma tähtsuse Rüütelkondade toetusel ilmus Tallinnas "Tallinna Sõber" (18791895) ja Kuressaares "Saarlane" (18841910). ,,Saarlasel" õnnestus tänu rahvalikule ja suhteliselt vabameelsemale laadile endale lugejaskond kindlustada. XX sajandi alguses kujunes "Postimees" Lõuna Eesti juhtivaks kodanlikuks ajaleheks. Seejärel ilmus "Edasi" nime all ja aastast 1991 jälle "Postimehe" nime all. PõhjaEestis olid selleks "Teataja" (19011905) ja "Päevaleht" Tallinnas (19051940). Samaneline ajaleht hakkas uuesti ilmuma 1990, päraast "Eesti Sõnumitega" ühinemist 1995 ilmub ta kui "Eesti Päevaleht". 1906a. ajakiri ,,Eesti kirjandus" Hakkasid ilmuma ajakirjad talunikele ja naistele. Hiigelaeg I Eesti Vabariigi ajal: igal parteil oma leht (uurida saab digi arvutis) DEA
õigusetust ja vähest haridust ning ründas pidevalt Balti erikorda. See põhjustas baltisakslaste ägedaid vasturünnakuid. ,,Sakala" tähendus seisneb eelkõige selles, et ta oli esimene eesti poliitiline ajaleht. Venestusaeg muutis eesti ajakirjanduse üldpilti selles mõttes, et lisaks endistele rühmavastuoludele toimus nüüd ka jagunemine venestust aktiivselt toetavaks ja sellele võimaluste piires vastuseisvaks rühmaks. Sajandi lõpul tõusis tähtsamiaks ajaleheks ,,Postimees" K.A.Hermanni eestvedamisel, kes püsis läbi venestusaja kindlalt rahvusmeelsel liinil, olles venestusideoloogia vastaseks. Eesti ajakirjanduse üldine sisu oli ärkamisajal ja venestusperioodil ühesugune. Tsensuur ja poliitilised piirangud tõkestasid mitmete oluliste teemade käsitlemist, nagu näiteks sisepoliitiliselt õrnad rahvusliku kultuuri ja baltisaksa kiriku ning sotsiaalsed probleemid.
See näitab, kui palju huvi tuntakse kodumaakonnas toimuva vastu. Ise arvan, et see leht võiks ja peaks olema palju sisukam ja kas või noortele pakkuma märksa enam huvipakkuvat. Hea on, et meie kooli õpilased on ise olnud varmad koolielus toimuvat tutvustama. Muidu on see tõesti ajaleht, mille ülesandeks ongi tutvustada kodumaakonnas toimuvat. Ei mõista ainult, et miks nii igavalt ja edasiminek võiks olla märgatavam. Loetavuselt kolmandaks ajaleheks on peamiselt meelelahutuslikel tekstidel põhinev Õhtuleht. Kahjuks uurimistöö autori arvates selles lehes küll eriti midagi lugeda ei ole, aga ju see siis näitab minu eakaaslaste oma arvamuse vähesust või lihtsameelsust. Küllap loeb see, et ajaleht müüb ja seepärast loetaksegi. Kõige vähemloetuks osutus Maaleht, mis sisaldab tegelikult palju lugemisväärset ja mitte ainult vanarahva tarkusi, nagu mõned vastajad märkisid. Küll on palju maamajanduse teemalisi tekste
Raudteede ehitamine tõi kaasa uue raudteejaama-aleviku tüübi, mis tavaliselt oli eraldi või kaugemal vanadest kihelkonnakeskustest. ÄRKAMISAEG (1860-1900) ,,Tattnina" - Rehetoas oli seni põletatud pilakust peergu, vahel ka puust või metallist küünlajalas kodus valmistatud lambarasvast küünlaid. Väikesed klaasita petrooleumi- või õlilambid ehk tattninad, võeti kasutusele 1860 aastail. ,,Eesti Postimees" - 1860. aastate teisel poolel tõusis eesti juhtivaks ajaleheks Jannseni ,,Eesti Postimees". Ajaleht toetas järjekindlalt rahvuslikku eneseteadvust, arvustas ümberrahvastumist, propageeris koolihariduse tähtsust, nõudis kihelkonnakoolidesse ilmalikke õppeaineid ja võitles väljarändajate vastu. ,,Eesti Postimees" oli alalhoidliku tiiva häälekandjaks. Peterburi patrioodid Eesti rahvuslike aktivistide (Jannsen, Hurt) oluline tugirühm Peterburis. Peterburi patrioodid ehk rahvasõprad tekkisid 1863 aastal, kui Johan Köler
venestamise teostamiseks. Ado Grenzstein -Varem osales rahvuslikus liikumises, kuid hiljem 1880. aastate lõpul asus toetama venestamist. Pidas kõike tähtsamaks eesti rahva lähenemist Venemaale. Tema ajaleht ,,Olevik" püüdis selgeks teha ainelist ja kultuurilist kasu, mis ootavat eestlasi venestudes. Karl August Hermann - ,,Postimehe" toimetaja, mis 1891 muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. See oli ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks. Hermanni teeneks oli eeskätt kultuurilise edenemise õhutamine. Hugo Treffner - Eesti soost haritlaskonna kujunemisel omas suurt tähtsust 1883 Tartus tööd alustanud Hugo Treffneri Eragümnaasium. Just sealt sai ettevalmistusi suurem osa Tartu ülikooli õppima asunud eestlastest. VILLEM REIMAN - Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna eesotsas. Töötas pärast Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetamist Kolga-Jaanis kirikuõpetajana
aastate lõpul asus toetama venestamist. Pidas kõike tähtsamaks eesti rahva lähenemist Venemaale. Tema ajaleht ,,Olevik" püüdis selgeks teha ainelist ja kultuurilist kasu, mis ootavat eestlasi venestudes. Kiitis igal pool venestamist takka. *Karl August Hermann- ,,Postimees" toimetaja, mis aastal 1891 muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. See oli ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks. Hermanni teeneks oli eeskätt kultuurilise edenemise õhutamine. *Hugo Treffner-Eesti soost haritlaskonna kujunemisel omas suurt tähtsust 1883 aastal Tartus tööd alustanud Hugo Treffneri eragümnaasium. Just sealt sai ettevalmistusi suurem osa Tartu ülikooli õppima asunud eestlastest. *Villem Reiman- Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna eesotsas. Töötas pärast Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetamist Kolga-Jaanis kirikuõpetajana
Korrapäratu paigutus muutis uudised ebahuvitavaks ja tähelepanu hajutavaks. Puudusid ka uudise kirjutamise kriteeriumid - pealkirjad tõmbasid küll tähelepanu ja kutsusid lugema, aga uudistel puudusid juhtlõigud ja puudusile omane süsteem: juhtlõik, teema edasiarendus, taustainfo , kokkuvõte. Ajaleht oli üles ehitatud nii, et ei olnud võimalik vajalikku kiiresti üles leida. Ajaleht koosnes 4-st A3 leheküljest. Kolhoosnikku võib pidada ennekõike maainimeste ajaleheks, sest enamik uudiseid kajastas kolhoose ja töö tegemist maal. Samuti oli ajalehtedes kokkuvõtvaid tabeleid kolhooside ootmissaavutustest. Uudised, mida kajastati, olid töötajatele väga vajalikud, kirjutatud oli lihtsas ja mõistetavas keeles. Näiteks oli huvitav teada, palju on eesmärgiks seekord liha müüa või kes on uueks põllumajandusjuhiks saanud. Päevakohased uudised 5 tegid lehe populaarseks
rahvusliku liikumise väsimus algas kõigepealt tippudes Eesti Kirjameeste Selts mandus üsna kiiresti pärast suurte juhtide areenilt kadumist, suleti Jakob Kõrv, ajakirjanik, ajalehe Valgus väljaandja Tallinnas, tegi, nagu ka paljud teised, kannapöörde ja hakkas vene seisukohti propageerima Samuti venestajaks peetud, vb veidi ülekohtuselt, Ado Grenzstein, pigem rahvuslik nihilist, hakkas jutustama eesti rahva väiksusest ja tühisusest Jaak Järve Virulane jäi viimaseks "võitlevaks" ajaleheks Maapiirkondades rahvuslik liikumine säilis, mõnel määral isegi edenes koorid, orkestrid, rahvamänguseltsid jne Maarahvas haaras kinni 1888 Hurda rahvaluule kogumisest, asendas mõnes mõttes rahvuslikku liikumist Maarahvale hakkas lisanduma ka linnarahvastik Sajandi lõpuks oli 2/3 linnarahvastikust eestlased, kelledest osa hakkas lõpuks ka pisut haljamale oksale välja jõudma Venestamise käigus alustati baltisakslastest ametnike väljavahetamist, venelasi polnud
õppetöö toimus saksa- ja ladinakeeles. Esimeseks rektoriks oli Parrot. Pooldas valgustus ideid. Tartu ülikoolis töötasid maailmakuulsatest teadlastest: Wilhelm Struve - astronoom, Moritz Hermann Jackobi - füüsik, Karl Ernst von Baer - embrüoloogia rajaja. 1828-1839 töötas ülikooli juures Professorit Instituut, mille lõpetas üle 20 teadlase, kes asusid tööle Venemaa kõrgkoolidesse. 1806 - hakkas ilmuma esimene eestikeelne ajaleht - "Tarto maarahva nädalaleht." Teiseks ajaleheks oli kahekümnendatel Otto Wilhelm Masingu "Maarahva nädalaleht." 1848-1849 Kreutzwlad andis välja ajakirja "Maailm ja mõnda, mis seal sees on." 19. sajandi kesekel elas uue tõusu läbi hernhuutlus, vennastekoguduse liikumine. 22 BALTISAKSA KULTUURIELU. Keskuseks oli Tartu Ülikool. Rajati joonestus kool, kus õpetajaks oli Karl August Senff. Raadi mõisas käis koos vaimuliit.
Lehe nimeks saab Olevik. Lehe asutamine oli paljuski üle noatera sündinud. Selle vastu olid nii baltisaksa kui vene ringkonnad olnud. Hurda leeril tuleb lehe saamiseks "tiiba ripsutada" siiski vene ringkondade suunas. Grenzteini näol on tegemist andeka ja tubli inimesega. Tegemist suhteliselt alalhoidliku lehega. Baltisaksa kriitika oli vene võimude poolt lehes lubatud, neid tümitati seal nii palju kui jaksati. Leht ei ole vaid ilmumiskoha, Tartu keskne. Ka Olevik saab üle-eestiliseks ajaleheks. Kaks suurt tellimispiirkonda Tartu ja Tartumaa ning esimest korda tõuseb lugejate arvukuselt teisele kohale Harjumaa. Põhjapoolsetes maakondades on sel lehel päris palju tellijaid, samuti Saare- ja Läänemaal, kus tavaliselt väga palju lugejaid ei olnud. 1882. aasta märtsi jääb ka üks üle-eestiline sündmus, mis ühiskonda alustaladeni vapustab 7.03.1882 (vkj) aastal sureb Kurgjal 40-aastaselt Jakobson. Tema lahkumine oli väga ootamatu
Esialgu ülevenemaaline, Eestis esmakordselt tekkinud 1905. a, kuid siiani eestlastest üsna kaugeks jäänud, olid põhitähelepanu pööranud vaid vene talupoegadele ja propaganda Eestis peale ei läinud. Verevärskendust said alles vahetult enne I Msi, kui nendega liitus posu noori kultuuriinimesi nagu Gustav Suits, Jaan Kärner, Hans Kruus jne. Valisid endale Eestis tegutsemiseks ka keskkomitee, välja kujutati ESRP – Eesti Sotsialistlike Revolutsionääride Partei, nende ajaleheks sai Töölipp Tartus. Esseerid olid samuti üsna veendunud, et AV ei suuda esindada vene rahvaste tõelisi soove ja meeleolusid ning tuleb välja vahetada. Oldi veendunud, et tuleb säilitada pahempoolsete kontroll AV üle. Eseeride hulgas toimus lõhenemine vasak- ja parempoolseteks. Tuleviku seisukohast peeti silmas samuti proletariaadi diktatuuri, mida tuleb laiendada nii, et tööstustööliste kõrval peavad esindatud olema ka maatamehed, mõisatöölised jne
annaabi.ee 
