Vene aeg 2 (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Ettevalmistus kontrolltööks
Vene aeg 2
Ajaloolised isikud

Adam Peterson oli Holstre taluperemees. Ta alustas Köleriga palvekirjade kampaaniat.

Johann Köler oli Peterburi mainekas kunstnik ning alustas koos Petersoniga palvekirjade kampaaniat.

Johan Voldemar Jannsen alustas 1857 “ Perno Postimehe” ning 1864 “Eesti Postimehe”. Lisaks on ta kirjutanud hümni sõnad. Asutas ka 1865. aastal “Vanemuise”. Korraldas koos oma tütrega Lydia Koidulaga 1869 esimese üldlaulupeo.

Jakob Hurt oli Vanemuise seltsi liige. Ta pidas kõne “Saada suureks vaimult”. Kirjutas “Eesti Postimehe” lisalehte. Oli kirikuõpetaja Otepääl ning kutsus üles rahvast koguma vanaaja muistendeid, vanasõnu ja legende. Tema auks ehitati Eesti Rahvamuuseum Raadil.

Jaan Adamson oli Holstre Pulleritsu külakooli õpetaja. Osales Aleksandri kooli asutamisel.

Carl Robert Jakobson pidas 3 isamaalist kõnet. Omas näidistalu kurgjas. Kirjutas ajalehte “Sakala”. Oli sakslaste poolt vihatud, kuna mattis oma pereliikmed enda maale.

Aleksander kolmas oli esimene vene valitseja (1881). Jättis balti aadli privileegid kinnitamatta.

Sergei Šahhovskoi oli kindralkuberner ja vürst.

Jakob Kõrv oli venestuse eestvedaja. 1882. aastal alustas ajalehte “Valgus”.

Ado Grenztein oli ka venestuse pooldaja ning alustas ajalehte “ Olevik ”.

Karl August Hermann kirjutas ajalehte “ Postimees ” ( 1891 ). Oli poliitik ning tema teeneks Eestile oli kultuurilise edenemise õhutamine.

Villem Reiman oli Kolga -Jaani kirikiõpetaja. Edendas üle kogu maa karskus liikumist ning pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele.

Friedrich Magnus von Berg lõi talvekindla “ Sangaste rukkisordi” ning aretas seda.

Jaan Tõnisson oli Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. “Postimehe” üks toimetajatest. Sattus konflikti baltisakslastega. Oli 1902 . aastal Tartu Linnavolikogus.

Konstantin Päts oli “ Teataja ” asutaja ja toimetaja ning ka Tallinna abilinnapea.

Peeter Speek oli “Uudised” üks asutajatest ja toimetajatest.

Aleksander Läte asutas 1900. aasta Tartus esimese sümfooniorkestri.

Karl Menning oli “Vanemuise” teatrijuht 1906. aastal.

Johannes Pääsuke oli esimene Eesti soost filmi autor.

Amandus Adamson kirjutas realistlikuid teoseid rannarahva elust. Lõi “ Russalka ” mälestussamba Tallinnas.

Martin Klein tõi 1912. aasta Eestisse esimese olümpiamedali. (hõbedases klassikalises maadluses)
Põhimõisted
1. 1866. aastal võeti vastu uus vallaseadus , mille tulemuse kõik taluperemehed ning kümndendik maatameestest moodustasid valla täiskogu. Vallal oli ka oma eelarve ning vallavalitsus kui ka vallakohus vabanesid mõisniku kontrolli alt.

“Perno Postimees” on 1857. aastal Pärnus ilmunud nädalaleht.

“Eesti Postimees” on 1864. aasta Tartu ajaleht

“Sakala” on 1878. aastal ilmunud ajaleht, kus tähtsustati haridust ja arvestati ühiskondlike olusid.

“Vanemuine” on Jannsenite perekonna algatusel loodud 1865. aastal laulu- ja mänguselts.

“Estonia” on laulu- ja mänguselts Tallinnas.

“ Koit ” on laulu- ja mänguselts Viljandis .

“ Kannel ” on laulu- ja mänguselts Võrus.

“Endla” on laulu- ja mänguselts Pärnus.

Esimene üldlaulupidu on 18-20. juunil 1869 toimunud laulupidu Tartus. Esitati Kunileiu “Mu isamaa on minu arm” ja “Sind surmani” ning Paciuse “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”.
Laulupeo tähtsus oli, et see oli esimene kord, kus eestlased said kokku tulla. See kasvatas rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks.

Eesti Aleksandri kool on 1874 . aastal asutatud kõrgem eestikeelne kool Põltsamaa külje all Kaarlimõisas. Kooli hakati rajama Jaan Adamsoni õhutamisel, mis algas 1860. A aastal. Kuna valitsuse poolt ei olnud toetust oodata, tuli kool rahva enese rahaga rajada ja ülal pidada. Raha koguti annetuste teel - selleks loodi komiteed pea kõikides Eesti kihelkondades. Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek - valiti Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja president. 1871. aastal kuulusid sinna kõik tolleaegsed nimekamad eesti ühiskonnategelased: J. Hurt (president), C. R. Jakobson, J. V. Jannsen, Fr. R. Kreutzwald , J. Köler jt.

Eesti Kirjameeste Selts on 1872. aastal loodud selts. See koondas kõiki eesti soost haritlasi, aga ka ärksama vaimuga taluperemehi. Põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine, millest erilist kohta omasid kooliõpikud. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Presidendiks oli J. Hurt. 1872. aastal mind üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on eesti keeles käibel tänapäevani.

Hugo Treffneri eragümnaasium on kool, mis alustas tööd 1883. aastal ning omas suurt tähtsust Eesti soost haritlaskonna kujunemisel. Seal said ettevalmistuse suurem osa Tartu Ülikooli õppima asunud eestlased.

“Teataja” 1901. aastal Tallinnas loodud päevaleht, mille asutaja ja toimetaja oli K. Päts.

“Postimees” oli ajaleht, mis jäi ainsaks rahvuslikku vaimu ärvkvel hoida püüdvaks ajaleheks, mida toimetas K. H. Hermann. 1881. aastal muutus see esimeseks eestikeelseks päevaleheks.

“Uudised” 1903. aastal Tartus ilmumist alustanud ajaleht, mille üheks asutajateks ja toimetajateks oli Peeter Speek.

“Kiir” 1913. Aastal Narvas ilmuma hakanud eestikeelne enamlik töölisajaleht, mida toimetas juristiharidusega Jaan Anvelt.

Eesti Rahva Muuseum 1909 J. Hurda mälestuseks loodud muuseum , milles koondati eesti rahva aineline ja vaimne vanavara: tarbeesemend, rahvarõivad, ehted , kunstiteosed .

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Aneter Õppematerjali autor

Ettevalmistus kontrolltööks

vene aeg ajalugu Konstantin Päts Aleksander kolmas Johann Köler Adam Peterson

Sarnased õppematerjalid

doc

Rahvuslik liikumine

RL eelused: pärisorjusest vabastamine, rahvuslik ärkamine teiste Euroopa rahvaste seas, võrdsete õiguste nõudmine balti-sakslastega. Poliitiline olustik Vene rahvuslased avaldasid mõtet, et Balti erikord tuleks kaotada, maa tihedamalt Vene riigi külge liita ning siinsed rahvad venestada. Carl Schirren(TÜ ajalooprofessor) pidas võitlust Balti erikorra säilitamise eest. Venelaste pealetung sundis baltisakslasi põlisrahvaid germaniseerima. Üksteise võidu meelitati eestlasi ühele ja teisele poole. Palvekirjade aktsioon 1864. aastal alustas Adam Peterson koor Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. Sellega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele.

Ajalugu

doc

Vene aeg

Martin Klein Esimese olümpiamedali saaja maadluses, hõbeda klassikalises maadluses. Aastaarvud ja sündmused: 19-ndal sajandil - kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu, sajandi keskel toimus talupoegade iseteadvuse tõus mis kasvas jõudsasti muudatustega maa majanduselus. 1840-1850. - talurahvaliikumised ise põhinesid eesti talurahva naiivsel usul keiser Aleksander II-sse, kes vabastas vene talupojad. 1864. - oli palvekirjade aktsioon mida alustas Adam Peterson koos Johann Köleriga, Sügisel Peterburi läkitatud delekatsioon ei kulgend väga edukalt, Adam Peterson saadeti aastaks vangi. 1866. kehtestati Uus vallakorraldus, mis oli eestlaste yks olulisim seadus, mis pani aluse ,,valla poliitilisele elule" , mille järgi sai võimalikuks eesti rahva tee suurde poliitikasse. 1857. hakkas ilmuma Pärnus nädalaleht ,, Perno Postimees" 1864

Ajalugu

doc

Rahvuslik liikumine

Rahvuslik liikumine 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega päris-orjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik eestlasi oma liitlasteks teha, sakslastest lahti saada ja asendada saksa ülemvõim vene omaga. 1840-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. 1864 - Adam Peterson (talupoeg) ja Johann Köler ( kunstnik Peterburis) alustavad palvekirjade kampaaniat. Sügisel saadeti delegatsioon Peterburi. Palvekirjas sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu,

Ajalugu

odt

Ajaloo konspekt - Rahvuslik liikumine

Thaliga. -Talutööde kõrvalt kirjutas ta põllumajandusküsimustest üle paarikümne brosüüri, pöörates erilist tähelepanu piimakarjanduse arendamise küsimustele. -Ta valiti nii Pärnu kui ka Viljandi põllumeeste seltsi presidendiks. ''Sakala'' -1878.a.märtsis ilmuma hakanud ''Sakala'' sai kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. -Teravas toonis astus Jakobson ajalehe veergudel mõisnike ja kirikuõpetajate vastu. -Ta pani suuri lootusi Vene valitsuse toetusele,uskudes, et riigivõim tühistab baltisakslaste katse saada toetust vene liberaalsetelt ringkondadelt. -Tema poliitiks toetus eeskätt jõukale talurahvale. -Tema kohati liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu seniste mõttekaaslastega. Venestusaeg -Aleksander III troonile asumine 1881.aastal tõi Eesti oludesse suuri muudatusi. -Kasvavat rahulolematust riigis püüti leevendada usu, keisri- ja isamaa-armastuse süvendamisega,

Ajalugu

odt

Venestusaeg ja rahvuslik liikumine

· EKSi alusel 1872. mindi üle uue kirjaviivi kasutamisele, mis säilib tänapäevani Carl Robert Jakobson · 1841-1882 · Sündis Tartus · 1886. a pidas Vanemuises oma esimese isamaalise kõne valguse-,pimeuse-ja koiduajast Selles jagas ta eesti ajaloo kolme suurde põhiajajärku: kadunud kuldne muistse iseseisvuse aeg, mitmesaja-astane orjapõlv ning koiduaeg · 1878. a oma ajaleht ,,Sakala" · astus vastu mõisnikele ja kirikuõpetajatele · Vene valitus sulges mõneks ajaks Jakobsoni lehe · Liigne enesekindus viis Jakobsoni vastuollu seniste mõttekaaslastega Suur lõhe · Jakobsoni ja Hurda vahel tekkisid suured lahkhelid · Hurt astus välja Sakala kaastööliste seast · Lahkus eestist ja läks Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse õpetajaks · Lahkhelid olid ka Jakobsoni ja Jannseni vahel · 1881. a sai Jakobson Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks · 1882

Ajalugu

doc

Eesti rahvuslik liikumine 19. saj teisel poolel

Raha saamiseks korraldati näitemänge, kontserte ja näitusi, edendades sel kombel ka kohalikku seltsielu. · Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas seisis samuti Jakob Hurt. Carl Robert Jakobson · Hurda kõrval teiseks rahvusliku liikumise tähtsamaks tegelaseks (1841-1882). · sai Eestis tuntuks 1868. aastal Vanemuise seltsis peetud isamaakõnega valguse, pimeduse ja koidu ajast. · Jakobson pani suuri lootusi Vene valitsuse toetusele, uskudes, et riigivõim tühistab baltisakslaste privileegid ja taastab eestlaste õigused. · Pöördunud tagasi Eestisse ostis Jakobson Vändra lähedale Kurgjale talu ning osales agaralt mitmete eesti põllumajandusseltside töös. · 1878. aastal hakkas ta Viljandis välja andma ajalehte Sakala, mis tõusis kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. · Nii käredasti kui Jakobson polnud seni keegi meie ühiskondlikke olusid

Ajalugu

odt

Arutlus

Eesti talupoegkonna ise teadvuse tõus ,mis algas juba rahva pärisorjusest vabastamisega ja kasvas jõudsasti koos suurte muudatustega maa majanduselus 19 .sajandi keskel,lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste ,esmajoones baltisakslastega. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi muutma senist suhtumist põlisrahvastesse. Suuremat tähelepanu hakati nüüd pöörama eestlaste ja lätlaste germaniseerumisele. Samal ajal püüdis ka Vene riigivõim eestlasi oma liitlasteks teha,soovides asendada senist saksa ülemvõimu vene omaga. Rahvusliku liikumise algaastate üheks kesksemaks kujuks sai Vändrast võrsunud Johann Voldemar Jannsen. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asustamine. Selleks loa taotlemine nõudis üle kümmekonna aasta, enne kui 1857.aastal sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht ,,Perno Postimees". Jannsen lootis,et kõik ,mis eesti rahvas saavutada võib,peab tulema rahulikust

Ajalugu

docx

Rahvuslik liikumine

Carl Robert Jakobson-Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna eesotsas.1865. aastal ilmusid Jakobsoni esimesed kirjad ,,Eesti Postimehes'',kus ta nõudis kooliolude parandamist,sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu,propageeris karskusideid.Valiti Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltsi presidendiks. 1878 aastal hakkas ilmuma "Sakala", sai kiiresti kõige populaarsemaks leheks. Jakobson arvustas lehes teravalt mõisnike ja kirikuõpetajaid. Jakobson lootis väga Vene valitsusele, lootes, et baltisakslaste privileegid tühistatakse ja eestlaste õigused taastatakse. Vene valitsus sulges baltisakslaste kaebuste peale hoopis mõneks kuukus ajalehe, ka vene liberaalsed ringkonnad ei toetanud Jakobsoni. Jakobsoni poliitika toetus eeskätt jõukatele talupoegadele, tekkivale väikekodanlusele ei omistanud ta mingit tähelepanu. Liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu seniste mõttekaaslastega.

Kirjandus

Rohkem sarnaseid