J. V. Jannseni ettekanne (0)

• PERNO POSTIMEES
  

Jannsen oli Pärnusse kolinud ning hakkas seal välja andma Perno Postimeest. Ta oli selle toimetaja 6 aastat. Pärnu Postimees väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta ning soovitas talusid hakata päriseks ostma. Jannsen üritas seista selle eest, et rahvas saaks teateid kodu- ja välismaalt, haridust, juhiseid põllumajanduse, majanduse ja tervishoiu kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise " maarahva " asemel "Eesti rahva" poole. Pärnu Postimees muutus ülimalt mõjukaks ja loetavaks ajaleheks, 1862 . aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat.

• EESTI POSTIMEES
  

1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte, mis siiski oli samas stiilis eelmisega : "Eesti Postimees". See saavutas veelgi suurema populaarsuse, muutudes Eesti suurimaks päevaleheks, üle 2500 tellijaga. 1865. aastal asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi " Vanemuine ", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. 1870. aastal 24.juunil Vanemuise Seltsi 5.aastapäeval kanti Tartu ette Lydia Koidula näidend ''Saaremaa onupoeg ''. Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Tartu aastaid nimetatakse ka Jannseni tippaastateks.

• LAHKHELID
  

Jannsenite hiilgeaeg oli Perno Postimehe aegadel . Palju aitas Jannseni langusele rahva silmis kaasa ka Carl Robert Jakobsoni eemaldamine "Eesti Postimehe" autorite seast, kuna viimane oli ajalehte 1860te II poolel ajutiselt mõnevõrra radikaliseerinud. Lisaks hakkas ta rüütelkondadelt salajast rahalist toetust saama. 19. sajandi teisel poolel levinud teooria, mille kohaselt Jannsen oli sakslaste poolt ära ostetud, et ta oma ajalehes Eesti Postimees kirjutaks sakslastele meelepärast juttu , leidis hiljem ka kinnitust: Voldemar Miller leidis Balti aadli arhiivist materjale regulaarsete toetussummade maksmise kohta Eesti Postimehele. Jannsen püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada, ent 1870. aastate Eestis polnud see ilmselt enam võimalik. Nii jäi talle külge eestlaste reeturi maine, mida ilmselt tegelikult ei väärinud

• LOOMING
  

Jannsen tõlkis ja kirjutas ümber saksa lüürikat, ajaloolisi jutustusi ja näidendeid. Nt. '' Sioni-Laulo-Kannel''. Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud, mida on kokku üle 220 ja need on ilmunud seitse korda pooleperioodilises rahvaraamatus "Sannumetooja" 1848-1860. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka ajalehtedest ja kalendritest, need muutusid eestlaste seas ruttu populaarseteks.

• 
  

Mis vallas sündis Jannsen? Vana-vändra vald

Mis oli Jannseni hüüdnimi? Postipapa

Kuidas oli Perno Postimehe teine nimi ? Näddalilehti

Kus lavastati esimesed eestikeelsed näidendid? Vanemuises

Mis aastal toimus esimene üldlaulupidu?( + kuupäev) 1869.a 18.juuni

Milles süüdistas Jakobson Jannseni? Vanameelsuses ja koostöös sakslastega

Kes andis tema tütrele Lydiale lisanime ''Koidula''? Jakobson

Millega algas Jannseni kirjanduslik tegevus? Laulude tõlkimisega

Mis oli Jannseni ilmalike laulude teose nimi? ''Eesti Laulik ''

Millesse suri Jannsen ? Kuhu ta on maetud ? Afaasiasse , Tartu Maarja kalmistule

Kuhu püstitati Jannseni ausammas? Pärnu Postimehe ette

LISA! Kes oskab öelda selle Jannseni kuulsa lause. + AUHIND