Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jaan Tõnison (0)

1 Hindamata
Punktid

Jaan Tõnisson
Referaat
Koostaja :
Juhendaja :
Sisukord
  • Sisukord …………………………………………………………….. 1
  • Elulugu ………………………………………………………………..2
  • Elukäik ………………………………………………………………3-4
  • Tõnissoni kadumine …………………………………………….5
  • Lisa………………………………………………………………………6
  • Kasutatud kirjandus……………………………………………..7

Elulugu
Jaan Tõnisson sündis 22.12 1868. a . Viljandimaal Mursi tallu viienda lapsena . Tõnisson on isa poolest Tõnissonide ja ema poolt Veimannite suguvõsa järeltulija . Kui Jaan oli kaheksa aastane suri ta isa ning poissi jäid üles kasvatama ema Mari ja vanaema Mais Tõnisson. 1878. a . asus Tõnisson õppima Tusti külakoolis, siis sooritas Tallinna kubermangugümnaasiumis eksamid ja 1888. a . astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda ning lõpetas selle 1892. a. õigusteadus kandidaadi kraadiga. Jaan Tõnisson sai ka Üliõpilaste seltsi esimeheks ning hiljem astus ta Eesti Kirjameeste Seltsi ja seejärel sai ajalehe “ Postimees ” toimetusse. Ta oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt ka Eesti Vabariigi riigivanem .
Jaan Tõnisson abiellus 6. Aprillil 1910 Hildegrad ( Hilda ) Lõhmusega. Neil sündis ka viis last. Kolm poega ning kaks tütart.
-
Elukäik
  • Jaan Tõnisson sai 1896. a ajaleht “Postimees” peatoimetajaks. Lehest kujunes välja Eesti rahvusluse peamine häälekandja ning hiljem sai leht erakondade ajaleheks. Tõnisson oli 1935. aastani Postimehe peatoimetaja.
  • Tõnisson oli sallimatu oma oponentide ja oma parteide sisepositsiooni vastu. Tõnissonil tekkis vastasseis Ado Grenzsteini Olevikuga ning puhkes sulesõda, mille võitjaks tuli Jaan Tõnisson. Jaan Tõnissonist sai Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid.
  • 1898-1918 oli Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees. Ta propageeris ühistegevust ning temast sai üks tunnustatumaid ühistegevuse vedajaid.
  • 1905. aasta revulutsiooni ajal otsustas Tõnisson jääda oma mõõdukate nõudmiste juurde ning ta nõudis monarhia kehtestamist ja Eesti-siseselt aga eestlastele võrdseid õiguseid sakslaste ja venelastega ning eestikeelset haridussüsteemi.
  • Jaan Tõnisson valiti 1906. Aastal Liivimaa kubermangu I riigiduumasse, kus sai ta tuntuks jõulise kõnemehena. Riigiduum saadeti laiali ja Tõnisson arreteeriti Viiburi märgukirjale allakirjutamise tõttu ning ta oli kolm kuud vanis.
  • 1910. aastal loodi Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts (ENKS).
  • Tõnisson nimetas Rahvameelse Eduerakonna ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks ning ta jäi sinna juhiks kuni 1919. aastani.
  • 1917. Aastal toimus Tõnnisoni eestvedamisel “Tartu mäss” . Arreteeriti Jaan ja Aleksander Tõnisson ning saadeti nad Patarei vanglasse. Hiljem saadeti ja Tõnisson maalt välja.
  • 1918. aastal naases Tõnisson Eestisse ja temast sai Konstantin Pätsi teise valitsuse portfellitaminister. Ta esindas Eestit ka välisriikides. Tõnissoni valitsuse ajal lõpetati edukalt Vabadussõda, sõlmiti Tartu rahu ning asutati esimesi samme normaalse riigikorralduse ülesehitamiseks. Tõnisson oli: riigikogu liige, Riigikogu esimees, Riigivanem ning välisminister.
  • Oktoobris 1939 oli tapetud ka Tõnissoni poeg, poliitik Ilmar Tõnisson, mistõttu teda tabas tugev vapustus. Tõnisson haigestus tõsiselt ning tervenes alles 1940. aasta kevadeks

Tõnissoni kadumine
1940. aastal okupeersi NSVliit Eesti. Jaan Tõnisson püüdis küll alustada avalikku õitlust demokraatia eest, kuid 12. Detsember 1940 ta arreteeriti ning ta oli 1941 aastani Tallinnas ülekuulamisel. Kõik, mis temaga edasi juhtus pole küll teada, kuid uuringute põhjal arvatakse, et Tõnisson lasti koos teiste avaliku elu tegelastega maha. Leidub ka neid inimesi, kes väidavad, et nad nägid Tõnissoni pärast 1941. Aastat, kuid seda ei tasu tõsiselt võtta.
Lisa
11. aprillil 1991 asutati Jaan Tõnissoni Instituut, mis tegeleb Eesti demokraatliku korra ja kodanikuühiskonna arendamise, eriti hariduselu edendmisega. 2001. aastal püstitati Tartusse Jaan Tõnissoni mälestussammas.
Kasutatud kirjandus

Vasakule Paremale
Jaan Tõnison #1 Jaan Tõnison #2 Jaan Tõnison #3 Jaan Tõnison #4 Jaan Tõnison #5 Jaan Tõnison #6 Jaan Tõnison #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kerstiliiva Õppematerjali autor
Referaat Jaan Tõnisonist.
Sisukord, Elulugu, Elukäik, Tõnisoni kadumine, lisa, kasutatud kirjandus.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Jaan Tõnisson
3
doc

Jaan Tõnisson

Postimees toimetusse.1894­1896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. ELUKÄIK * Aastal 1896 nimetati Tõnisson ajalehe Postimees peatoimetajaks. Lehest kujunes kiiresti Eesti rahvusluse peamine häälekandja. Tõnisson oli kuni 1930. aastani lehe vastutav väljaandja ning kuni 1935. aastani (vaheaegadega) ka selle peatoimetaja. Eesti Vabariigi aastatel oli Postimees Tõnissoni juhitud erakondade leheks. * Jaan Tõnissonist kujuneski üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht, ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võideldes venestamise ja saksastamise vastu. Ta oli aga äärmiselt sallimatu oma oponentide (sealhulgas Konstantin Päts) ja oma parteide siseopositsiooni vastu. 1890. aastate lõpus tekkis Tõnissonil ja Postimehel vastasseis rahvusliku nihilismi positsioonil oleva Ado Grenzsteini Olevikuga.

Ajalugu
Eesti EV tegelased-Päts-Tõnisson ja Laidoner
3
odt

Eesti EV tegelased (Päts, Tõnisson ja Laidoner)

22.06.1990 kaevati üles Pätsi säilmed, mis tehti geneetiliselt kindlaks. Presidendi säilmed maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel 21.10.1990 perekond Pätsi rahulasse Tallinna Matsakalmistul Tema vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung. Oli abielus Helma Wilhelmine Pätsiga, kellega oli tal 2 poega- Leo ja Viktor Päts. Helma Päts suri 1910-aastal, siis kui Päts kandis 9-kuulist vanglakaristust Peterburis. Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. 22.12.1868-1941 Elulugu Sündis 22.12.1868 Viljandi vallas, Mursi talus. Õppis 1878-1886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina küpsuseksamid ning astus 1888- aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892-aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. Tõnisson oli 1891-1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees

Ühiskond
Jaan Tõnisson
1
docx

Jaan Tõnisson

Jaan Tõnisson · Jaan Tõnisson oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Ta sündis Viljandi vallas Mursi talus. · Tõnisson õppis 1878­1886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. · Tõnisson oli 1891­1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892

Eesti kirjandus
Rahvuslik Ärkamisaeg
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt..................

Ajalugu
Vabadussõja kindralid ja admiralid
33
doc

Vabadussõja kindralid ja admiralid

Tallinna Saksa Gümnaasium Eesti kindraleid ja admirale. Sille Janu 11b Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor ­ Richard Tomberg 15. Kindralmajor ­ Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks

Riigikaitse
Eesti ajalugu
56
doc

Eesti ajalugu

1730-1740 koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad ehk aadli matriklid. Aadelkond jagunes Eesti-, Liiwi- ja Saarerüütelkonnaks. 17 Suurendati makse sõjakulude katteks. Eestis säilisid suhted euroopaga. See oli talupoegadele mingilmääral kasulik. 1739 Rooseni deklaratsioon - Liiwimaa paruni Otto Fabian Roseni poolt kirjutatud kiri. Virumaal Vohnja mõisas elanud möldri Jaan arvas, et temalt võetakse liiga palju makse. Ta kaebas Roosenile. Deklaratsioonis, mis oli kirjutatud Tsaarile seletamaks antud kohtuasja, ütles Roosen, et eesti ja liivi talupojad on pärisorjad. Seda dokumenti hakati hiljem ka teistes kohtuprotsessides kasutama. Georg Brown - Liiwimaa Kindral-Kuberner, kes esimesena püüdis talupoegade olukorda Katariina II ajal leevandad. Eisen von Schwarzenberg - Torma kiriku õpetaja. Alustas rõugetevastast kaitsepookimist. PÕLLUMAJANDUS.

Ajalugu
Konstantin Päts
11
doc

Konstantin Päts

Konstantin Päts ei tahtnud aga Tartusse jääda. Ta kolis Tallinnasse, ja temast sai põhjaeestlane. Tollal olid tekkimas poliitiliselt kaks poolust: Tartu ja Tallinn. Kui Päts Tartust Tallinnasse läks, siis arvati, et ta ei suuda seal hakkama saada ja omale tööd leida. Päts sai tööd. Tema esimene töökoht oli vene advokaadi Bulazeli juures, see talle aga eriti ei meeldinud 2. Tema õnneks avanesid talle aga uued võimalused. Ta hakkas tööle väga tuntud advokaadi Jaan Poska abina. Poska oli Eesti Ajutise Valitsuse kohtuminister ja Eesti välisminister ning esindas Eesti riiki Tartu rahu läbirääkimistel. Päts oli koos Poskaga töötades temaga väga tihedalt seotud. Poska jättis endale vaid kõige tähtsamad otsused, ülejäänud olid Pätsi teha. Töö Poska advokaadibüroos kestis ühe aasta. 1 2 4

Ajalugu
Eesti teel iseseisvusele-I Eesti Vabariik
15
docx

Eesti teel iseseisvusele. I Eesti Vabariik.

Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt)

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun