K.Päts (0)

Tallinna 21. Kool
Konstantin Päts
Referaat
Veronica Kaupmees
9B klass
Tallinn 2012

Sisukord

Sisukord 2
Elulugu 3
Sünd 3
Haridus 3
Tegevus enne presidendiks saamist 3
Parteiline tegevus 4
Välispoliitiline tegevus 4
Sisepoliitiline tegevus 5
Hinnang tema tegevusele 5

Elulugu

Sünd

Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 . aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas. Ta sündis perre teise lapsena, tal oli vanem vend Peeter. Konstantin Pätsi isa Jakob Päts oli pärit Heimtali vallast Viljandi lähedalt ja oli tubli ja kõikide poolt austatud ehitusmeister. Ta oli haritud mees, oskas nii saksa kui vene keelt. K. Pätsi ema Olga Tumanova oli pärit eesti-vene segaperekonnast ja selletõttu kasvas K. Päts üles tugeva vene õigeusuga. 1901. aastal abiellus K. Päts Helma Peediga, keda ta tundis juba gümnaasiumipäevilt, nad said kaks last.

Haridus

Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seal ta õppis aga ainult aasta aega, peale seda kolis terve perekond Pärnu lähedale Raeküla alevisse, lootes, et J. Päts seal uuesti tööd ehistusmeistrina leiaks, seejärel hakkas K. Päts õppima venekeelses Pärnu õigeusu kihelkonnakoolis. Hiljem õppis ta Riia vaimulikus seminaris , seal õppis ta neli aastat ja lõpetas seminari üldharidusliku osa. Siis tegi ta otsuse, et mitte õppida edasi preestriks, vaid hoopis lahkuda sealt ning astuda Pärnu gümnaasiumi viimasesse klassi. Kohe peale lõpetamist 1894. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteadust õppima. Ka need õpingud läksid K. Pätsil hästi korda, eriti oli ta huvitatud Rooma õigusest ja Balti eriõigusest. 1898. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cand.jur. kraadiga. Kuigi mitmed soovitasid tal minna üle teaduslikule tööle ülikoolis, valis ta endale hoopis poliitikakarjääri ning kolis 1900. aastal Tallinnasse.

Tegevus enne presidendiks saamist

Peale Tallinnasse kolimist hakkas K. Päts tegutsema advokatuuri alal J. Poska abilisena. Ta hakkas planeerima uue ajalehe väljaandmist Tallinnas. Loa siseministeeriumi käest sai K. Päts küllaltki lihtsalt. Esimene number päevalehest " Teataja " ilmus 10. novembril 1901. Sellest peale algaski kauakestev võitlus K. Pätsi "Teataja" ja J. Tõnissoni "Postimehe" vahel. "Teataja" sai kiiresti väga populaarseks Tallinna ajaleheks. Ajalehe normaalset väljaandmist raskendas tsensuur , lehe sisu sai rängalt kannatada. Aprillis 1905 valiti K. Päts abilinnapeaks, aga tegelikult sai ta terve linna juhtimise oma peale. Sakslaste juhtimisel oli Tallinn jäänud väga viletsasse olukorda, aga K. Päts hakkas energiliselt tegema kõva tööd, linn puhastati sopast ja mustusest, tänavatevalgustus seati korda, loodi erinevaid hoolekandeasutusi. 1909. aastal määrati talle 9-kuuline vanglakaristus. 25. märtsil 1911 tuli K. Päts vaba mehena tagasi Tallinna. Ta hakkas kohe toimetama uut ajalehte nimega "Tallinna Teataja". 1917 moodustati rahvaesindus "Maapäev" ning moodustati täidesaatev organ " Maavalitsus ". K. Päts astus Eesti Maarahva Liitu, ta valiti Maavalitsuse esimeheks. Kui enamlased võimule tulid, läks Päts põranda alla. 28. novembril 1917 kuulutas Eesti Maapäev ennast Eestimaa kõrgeima võimu kandjaks . Moodustati kolmeliikmeline "Eesti Päästekomitee". Komitee liikmed olid Konstanin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms. 24. veebruaril 1918 kuulutas K. Päts välja Eesti Vabariigi.

Parteiline tegevus

K. Päts oli riigivanem viies valitsuses enne 1934. aastat. 24. jaanuaril 1934. aastal hakkas kehtima uus põhiseadus, mis andis riigivanemale suure võimu. Seda uut põhiseadust kasutaski K. Päts osavalt ära ja kuulutas välja kaitseolukorra Eesti Vabariigis. Vastutavaks julgeoleku eest sai kindral J. Laidoner. Kehtestati ka sisepoliitilisi piiranguid, algas nn "vaikiv ajastu". Riigikogu ei kutsutud enam kokku. Riigi juhtimine oli täielikult K. Pätsi, K. Eenpalu ning J. Laidoneri käes. 28. juulil 1937 võeti vastu kolmas Eesti Vabariigi põhiseadus, mis hakkas kehtima 1. jaanuarist 1938. Eesti vabariigi esimeseks presidendiks valiti 24. aprillil 1938 suure enamusega K. Päts. Tema presidendiaeg ei jäänud aga väga pikaks. Valimistel oli Pätsi vastaskandidaadiks Jaan Tõnisson.

Välispoliitiline tegevus

Peale Saksamaa kokkuvarisemist 1918. aastal asus K. Päts valitsuse eesotsas tööle. Ta moodustas Kaitseliidu, mille juhtideks määrati kapten Paris ja ülemleitnant Kuperjanov. 27. novembril tungisid punaväed üle piiri Eestisse. K. Päts keeldus kommunistidega kokkuleppeid tegemast. Otsustati alustada sõda Nõukogude Liiduga. Sõda oli edukas ja veebruari alguses oli Eesti Vabariik vaenlastest vaba. Rahuleping Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kirjutati alla Tartus 2. veebruaril 1920. Aastal 1940 aga sõlmis K. Päts Nõukugude Liiduga „Baaside lepingu“, millega andis sisuliselt loa annekteerida Eesti Vabariik.

Sisepoliitiline tegevus

Eesti Asutav Kogu võttis 1920 vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseaduse. Nüüd algas rahutu aeg Eesti Vabariigi poliitilises elus, olukord erakondade vahel oli väga pingeline , milletõttu valitsused vahetusid tihti ning tekkisid mitmed valitsusekriisid. Päts pooldas uut põhiseadust, mis hakkas kehtima 24. jaanuaril 1934. Vapsid proovisid 1934. aastal võtta võimu oma kätte vägivallaga. K. Päts kuulutas välja kaitseolukorra Eesti Vabariigis. Vapsid arreteeriti ning nende organisatsioonid suleti, tühistati nende volitused linna, alevi ja vallavolikogudes. Samaaegselt kehtestati sisepoliitilisi piiranguid, mis vähendasid rahva demokraatlikku vabadust. Algas „vaikiv ajastu“. Riigikogu ei kutsutud enam kokku. Riigis algas suurim uuenduste laine kunagi vabariigi ajal. Palju reforme viidi läbi. Riigi majandus arenes suurepäraselt. Tunduvalt paranes ka riigi infrastruktuur , tööstus, hariduselu , kultuur ja ükski valdkond ei jäänud puudutamata. Suur osa rahvast toetas K. Pätsi tööd, ning nägid rõõmsalt, et ometi hakkas riik korda saama. Päts muutus autoritaarsemaks ning 1938. aastal hakkas kehtima uus põhiseadus, mis lõi presidendi ametikoha. K. Päts sai presidendiks ning valitses Eestis kuni 1940 aastani, kuni sõlmiti „Baaside leping“.

Hinnang tema tegevusele

Minu hinnag tema tegevusele on positiivne, kuid tema tegevusel on ka mõned negatiivsed küljed. Positiivne oli see, et tänu temale üldse Eesti Vabariik loodi, ta parandas olukorda Tallinnas, majandus õitsem tema valitsemise aeg ja inimestel oli hea elu. Tema tegevuse negatiivseks küljeks oli „vaikiv ajastu“ ja „Baaside leping“, millega lubati rajada Eesti territooriumile NSVL’i baasid ning okupeerida Eesti.
5