Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jaan Tõnissoni elulugu (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Jaan Tõnisson
Jaan Tõnisson on sündinud Viljandi vallas Mursi talus 22. Detsembril 1868. aastal. Jaan asus 10. Aastaselt õppima Tusti külakooli ja õppis seal 8 aastat. Peale seda sooritas ta Tallinnas gümnaasiumi küpsuseksamid ja hakkas 1888. aastal õppima Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. 1892. aastal lõpetas ta ülikooli õigusteaduste kandidaadi kraadiga. 1896. aastal ostsid Villem Reiman, Oskar Kallas ja Karl Koppel ära Postimehe ja peatoimetajaks sai Jaan Tõnisson. See ajaleht sai ruttu Eesti põhiliseks ajaleheks. Tõnisson oli lehe väljaandja kuni aastani 1930. ja selle peatoimetaja kuni 1935. aastani. Temaga seostatakse sellist asja nagu Tartu renessanss . See oli selline asi kus nad hakkasid oma sõpradega Tartu kauplustes ja restoranides reklaamima eesti keele kasutamist. Sel ajal kasutati eesti keelt vähe ja see oli haruldane kui seda kuulda sai. Mõne aja pärast hakkas tema pärast üha rohkem ja rohkem eestlasi kasutama eesti keelt, sakslastele see ei meeldinud. 1898. aastal sai Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimeheks. Tema algatusel algatati 1902 aastal põhimõtteliselt esimene eestlaste pank . 1906. aastal valiti Tõnisson Liivimaa kubermangu talupoegade saadikuna Riigiduumasse. Tõnissoni initsiatiivil loodi 1910 . aastate alguses Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts. 1919. aastal nimetas Tõnisson ome erakonna ümber Eesti Rahvaerakonnaks. Ta jäi valimistel oma erakonnaga kolmandaks. 1931 – 1932 oli Tõnisson ome endise rivaali Konstantin Pätsi valitsuse välisminister. 1938 tuli Tõnisson tagasi poliitikasse ja kandideeris edukalt riigivolikokku. 12. detsembril 1940 arreteeriti ta ning ta oli kuni 1941 aprillini ülekuulamistel Tallinnas. Ta keeldus andmast kommunistidele infot. Tema kohta edasisi andmeid ei ole, võimalik et ta lasti 1941. aasta juulis koos mitme teise avaliku elu tegelasega maha.
Jaan Tõnissoni elulugu #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor miniman56 Õppematerjali autor
jaan tõnissoni elulugu

Sarnased õppematerjalid

Jaan Tõnisson
3
doc

Jaan Tõnisson

ISIKLIKKU Jaan Tõnisson (sündis 22. detsembril (vana kalendri järgi 10. detsembril) 1868 Tänassilma lähedal Viljandi vallas, surmaaeg ja -koht teadmata) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Jaan Tõnisson abiellus 6. aprillil 1910 Hildegard (Hilda) Lõhmusega (1890­1976). Neil sündis viis last: pojad Ilmar (1911­1939), kes tapeti oma naise poolt, Heldur (1912), kes on üks rikkamaid eestlasi maailmas, ja Rein (1918­1934), ning tütred Hilja (1915) ja Lagle (1922). Kodus valitsesid vennastekogude kasin ja kompromissitu vaim ning rahvuslik meelsus. ÕPINGUD Tõnisson õppis 1878­1886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna

Ajalugu
Jaan Tõnison
7
docx

Jaan Tõnison

Jaan Tõnisson Referaat Koostaja: Juhendaja: Sisukord · Sisukord ....................................................................... 1 · Elulugu .......................................................................... 2 · Elukäik ........................................................................ 3-4 · Tõnissoni kadumine ....................................................5 · Lisa..................................................................... ............6 · Kasutatud kirjandus.....................................................7 Elulugu

Ajalugu
Jaan Tõnisson
1
docx

Jaan Tõnisson

Jaan Tõnisson · Jaan Tõnisson oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Ta sündis Viljandi vallas Mursi talus. · Tõnisson õppis 1878­1886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. · Tõnisson oli 1891­1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse. 1894­1896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. · 1898­1918 oli Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees ehk tegelikult kõigi Eesti Põllumeeste Seltside keskvalitsuse juht. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902

Eesti kirjandus
Eesti EV tegelased-Päts-Tõnisson ja Laidoner
3
odt

Eesti EV tegelased (Päts, Tõnisson ja Laidoner)

22.06.1990 kaevati üles Pätsi säilmed, mis tehti geneetiliselt kindlaks. Presidendi säilmed maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel 21.10.1990 perekond Pätsi rahulasse Tallinna Matsakalmistul Tema vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung. Oli abielus Helma Wilhelmine Pätsiga, kellega oli tal 2 poega- Leo ja Viktor Päts. Helma Päts suri 1910-aastal, siis kui Päts kandis 9-kuulist vanglakaristust Peterburis. Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. 22.12.1868-1941 Elulugu Sündis 22.12.1868 Viljandi vallas, Mursi talus. Õppis 1878-1886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina küpsuseksamid ning astus 1888- aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892-aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. Tõnisson oli 1891-1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees

Ühiskond
Rahvuslik Ärkamisaeg
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

...........lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R. Jacobsoni ,,Sakala" ja kahe erineva suuna tekkimine rahvuslikus liikumises...lk13 Rahvuslik liikumine 1880. aastate algul......................................................lk15 Rahvuslik liikumine venestamise tingimustes...............................................lk16 Villem Reiman...................................................................................lk18 Jaan Tõnisson....................................................................................lk19 Kasutatud kirjandus..............................................................................lk25 2 Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj. keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe

Ajalugu
Jaan Tõnisson
5
doc

Jaan Tõnisson

Jaan Tõnisson Referaat Tartu 2007 Eesti suurimaid poliitikuid Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.aastal Põhja- Viljandimaal Viljandi vallas Surva küla lähedal Mursi talu peremehe Jaani peres viienda lapsena. Jaan Tõnissoni sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega, mil seni rõhutud ja arenematu maarahvas korraga oma jõust teadlikuks sai ning endale otsustavalt tulevikku teed asus rajama. Loomulikult haarasid rahvuslikud ideed erilise jõuga kaasa tollast noorsugu, vaimustades ka Viljandi kihelkonnakoolis õppivat Jaan Tõnissoni. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Jaan Tõnisson Tartu Ülikoolis õppima õigusteadust. 1890. aastal liitus J

Ajalugu
Vene aeg
5
doc

Vene aeg

kultuurilise edendamise õhutamine, Villem Reiman ­ venestuse vastu võitleja, Kolga-Jaanis kirikuõpetaja, karskusliikumise edendaja ja ajaloo ja kultuuriloo uurimisele alusepanija Friedrich Georg Magnus von Berg ­ talvekindla ,,Sangaste" kartulisordi aretaja . Fr. Krull ­ metallitehase omanik Fr. Wiegandi ­ masinatehase omanik Heinrich Koppel, Villem Reiman , Oskar Kallas ­ 3 meest kes ostsid revolutsiooni ajal ära ,,Postimehe" ning kutsusid toimetajaks sinna Jaan Tõnissoni Jaan Tõnisson ­ revolutsiooniaja ,,Postimehe" toimetaja, rahvusliku eneseteadvuse arendaja , hiljem kohtuametnik Venemaal. Konstantin Päts ­ Pärnus sündinud, Riia vaimulikus seminaris õppinud, Tartu ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud ja advokaadina töötanud mees,1904 .a sai temast Tallinna linnapea. Aleksander Läte ­ esimese sümfooniaorkestri asutaja, konservatooriumi haridusega kutseline helilooja. Miina Härma ­ komponeerija, esitas ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht.

Ajalugu
Eesti 19 saj-lõpp ja 20-saj algus
3
doc

Eesti 19 saj. lõpp ja 20. saj algus

pärisorjusest priid ja Eesti oli just üleelanud venestamise. Just venestamise ajal kasvasid üles 20. sajandi alguse tähtsamad ühiskonna- ja poliitikategelased, kellest nii mõnestki sai tähtis isik hiljem tekkinud vabariigis. Rahvuslik liikumine sai uuesti hoo sisse kui 1896. aastal lahkus "Postimehe" toimetaja kohalt Hermann. Kuna kohalikud rahvusliku liikumise eestvedajad kartsid, et ajaleht võib minna ükskõiksete ringkondade kätte, ostsid nad selle ära ja kutsusid toimetajaks Jaan Tõnissoni (1868-1941?). Tõnisson oli õpinguaastatel Tartus olnud Eesti Üliõpilaste Seltsi president ja teinud ka kaastööd "Postimehele". Ta suundus vahepeal Venemaale ametniku tööd tegema, kuid nüüd oli ta tagasi, et võidelda rahvusliku liikumise eesotsas. Ta sattus kiirelt sõnavahetusse venestuse pooldaja Ado Grenzsteiniga. Viimane oli sunnitud varsti Venemaale pagema. Kiirelt suutis ta muutuda ebapopulaarseks ka baltisaksa aadlite hulgas. Tõnissoni pooldajaid hakati

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun