50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katu1231
Õppematerjali autor
president. Ta pidas kolm tähtsat isamaakõnet. 1863 „ Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koduaeg“, 1870 „võitlemised eesti vaimupõllul“ ja „Nõia usk ja nõia-protsessid“. 1878. A andis välja Viljandis „Sakala“, mis kujunes kiiresti kõige loetavamaks väljaandeks. Pööras tülli Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 1881 a Eesti Kirjameeste Seltsipresident. 500 kroonisel rahatähel. 1880-del Suur Lõhe Venestamine ja uus rahvuslik tõus Venestamine: Aleksander III võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Senisest hoopis jõulisemalt hakkasid valitsusringkonna murendama Balti kubermangude eristatust, et muuta siinne valitsemiskorraldus samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. Üle venemaaliste politseiasutuste võimu laiendati ka Balti kubermangudele. Ametlikus asjaajamiseks vene keel. Maakondades seati ametisse talurahvaasjade
Vagakirjanduse asendasid seiklusjutud ja sentimentaalne lektüür. Krjakeele levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu. 1843 E.Ahrens koostas uue eestikeelse grammatika,aluseks P-Eesti murre. Usuliikumised-19saj Ip valitses luteriusk.1832 võeti Venemaal vastu ülevenemaaline kirikuseadus-luteri usk kaotas eelisseisundi Balti kubermangudes. Ametlikuks riigiusuks Vene usk. Popiks muutus Vennaste koguduste liikumine-u50000 liiget. Saj.keskel hakkas Järvamaal ja Harjumaal levima Maltsveti liikumine, rajajaks Juhan Leinberg-rahva päästmine raskest maj. olukorrast usu kaudu. Baltisaksa kultuurielu-keskuseks Tartu-seotud ülikooli taasavamisega. Asutati joonistuskool. Raadi mõis kujunes ülikooli kõrval kunstielu keskuseks, kus käis kohal tollane vaimueliit. Tallinnas edendasid kunstielu Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Seltsiliikumine hõlmas teadusseltse kui ka üliõpilaskorporatsioone (üle50 seltsi). Arhitektuuris valitses klassitsis(mõisad, postijaamad, kõrtsihooned).
1) Rahvusliku liikumise eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine. · Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke. · Koolihariduse levik (emakeelse). · Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. · Rahvatunnetuse suurenemine. 2)Tähtsamad sündmused: 1857- Perno Postimees (Jannsen) 1860ndal: - Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) - palvekirjade aktsioon (Köler) - Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864) - ''Vanemuise'' ja ''Estonia'' seltside rajamine (1865) - Jakobsoni isamaakõned (1868) - 1869- esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndal: - Põllumeeste seltside rajamine (Jannsen, Jakobson) - Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) - Eesti Kirjameest Selts (Hurt) - Eesti Aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt): kohalike abikomiteede loomine -> aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid, karskusseltsid jne) - Ajaleht ''Sakala'' (Jakobson 1878
Rahvuslik ärkamisaeg EELDUSED *Majanduslikud: *eestlaste koondumine linnadesse *tööstuse areng vabrikutöö kasum (raha) *kutseühingud rahvaorganisatsioonid *teoorjuse kaotamine turumajandus palgatöö *raudteevõrk kaubanduse areng *Kultuurilised: *Napoleoni sõjad valgustusideede levik *luteri usk lugemisoskus ajalehed *estofiilide liikumine ÕES ja EKÜ *TÜ taasavamine *seltsiliikumine öölaulupidu *kobe koolivõrk *Poliitilised: *balti erikord rahvuse säilimine *valdade liitumine vallavalitsused *kodanikuühiskond vastasseis riigivõimuga *seisuslikud kohtud kaovad kodanikuvõrdsus *1863.a passiseadus SELTSID *Eesti Põllumeeste Selts *1870 *Eesti Kirjameeste Selts *1872 *haritlaste esindajad ja ärksamad taluperemehed
Rahvuslik liikumine 1) Rahvusliku liikumise eeldused: Poliitilised: · Pärisorjuse kaotamine - > uus põlvkond · Oli alanud talude päriseksostmine ->majanduslik iseseisvus · Soodne poliitiline olustik (Aleksander II) · Rahvuslikud liikumised Euroopas pisut varem · Rahvuslik liikumine Lätis (samal ajal) Kultuurilised: · Usuline ärkamine : Vennastekogudused, hernuutlased · Huvi koorilauluvastu, tehti ise laule · Küsimus: kas sulada teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks? · Kirjasõna areng -> rahva teadlikkuse kasv, ,,üks laine" · Arenenud koolisüsteem -> haridustaseme kasv · ,,Perno Postimees", Jannsen ja nende mõju eestlastele, püsiva ajakirjanduse teke 1857
RAHVUSLIK LIIKUMINE periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teistelt rahvustelt. Etapid: · Elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliit liikumine · Seltsiliikumine haaras masse nii elukutsete kui ka tegevusalade järgi · Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine · Võitlus oma riigi ees liikumise kõrgeim etapp Eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine · Eesti haritlaste teke · Koolihariduse levik · Vennastekoguduste tegevus · Kommunikatsioonivõrgu avardumine · Talurahva vabastamine pärisorjusest · Talude päriseksostmine · Omavalitsuste teke
- uued õppeprogrammid ei näind ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. - vene keeles suhtlemine ka tunnivälisel ajal. -vene.k. mitteoskavad õpetajad vallandati -1893. Venekeelne õpe ka Tartu Ülikoolis. · Oli ka kasu: - Võimaldas eestlastel paremini jätkata haridusteed Venemaal, teha karjääri väikeametnikuna või ohvitserina sõjaväes. · Pärssis tunduvalt kultuurielu. UUS RAHVUSLIK TÕUS. · Venestamisaeg- eisuutnud siiski lämmatada eestlaste omaalgatuslikku tegevust, enamik seltse tegustesid edasi. · UUED SELTSID: karskusseltsid, kaitseühingud, käsitööliste ühingud, vabatahtlikke tuletõrjeseltse. · RAHVALUULE KOGUMINE- Jakob Hurda üleskutse 1888. Aastal. · 1890. Aastatel korraldati lühikeste vahedega kolm rahvarohket laulupidu. Jannsen- ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnade autor.
Milles seines Balti erikord? 1721. aastal Uusikaupunki rahuga sätestatud erikord, kus Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. restitutsioon, maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine. säilis aadli omavalitsus rüütelkonnad Kubermangu valitsemine. Kõige olulisem võimuesindaja oli kuberner. Ta allus ametlikult otse senatile, kuid tegelikult tuli tal asju ajada siseministriga. Samuti ei saanud kuberner mööda vaadata kindralkubernerist. Kuberneri asetäitjana asetäitjana tegutses viitse- ehk asekuberner. Ühtlasi võidi viitsekuberneri kõrvale ametisse nimetada ka sõjakuberner, kes allus sõjaministrile ning vastutas sõjaliste õppeasutuste ning sõjaväeosade juhtimise eest. Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus, kroonupalat,hoolekandevalitsus ja politseivalitsus. Kuberneri juhitud kubermanguvali
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid