Rahvusliku ärkamisaja kordaminekud ja ebaõnnestmised (0)

Rahvusliku ärkamisaja ebaõnnestumised ja kordaminekud
XIX sajandi keskel kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuri vastu. Sama sajandi keskel kasvas ka eestlaste iseteadvus ning nad hakkasid nõudma võrdseid õigusi baltisakslastega. Kõike seda soodustas majandus kasv Eestis ning eesti soost haritlaskonna teke, kes olid valmis olema liidrid eestluse ja omariikluse poole võitlemises.
Ärkamisaega soodustavaid tegureid oli palju. Pärisorjuse kaotamine ja taludepäriseks ostmine tegid talupoegadest täieõiguslikud peremehed. Sammuti hakkas ilumama palju eestikeelseid nädalalehti. Esimeseks selliseks ajaleheks oli 1857. aastal ilmuma hakanud „ Perno Postimees “. Ajalehed aitasid Haritlastel talurahvaga suhelda, jagada õpetusi ning sisendada neisse rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. Üheks suurimaks õnnestumiseks ärkamisajal võib lugeda esimese üldlaulupeo korraldamine 1869. aastal. Sinna tuli kokku ligikaudu 20000 inimest üle Eesti. Rahvuskultuuri uurimine , hariduse väärtustamine ning eesti keele arendamine said Eesti rahvusliku liikumise kandvaimateks ideedeks. Koolides sisendati armastust oma maa ja rahva vastu. Sammuti pandi alus seltsi liikumisele, milleläbi sai ka Eesti kirjandus suure arengutõuke.
Kahjuks leidus Eesti rahvuslikule liikumisele palju takistavaid asjaolusid. Ärkamisajal ideede teostamine nõudis rahvalt suurt koostööd, milleks aga inimestel kogemused praktiliselt puudusid. Vene keskvõimu jaoks oli oluline muuta Eesti suure Vene Impeeriumi osaks, seega ei saanud nad lubada mingisugustki rahvuslikku liikumist. Sammuti oli baltisakslastel plaani siinseid eestlasi germaniseerida.
Ka kõiki suuri eestlaste ärkamisaja plaane ei suudetud realiseerida. Üheks suurimaks ebaõnnestumiseks võib lugeda Aleksandri kooli mitteavamine. Raha küll jõuti kokku koguda ja isegi tulevane koolihoone osteti, kuid kooli eestikeelsena avada ei suudetud. Ka haritlaste vahelisi tülisid ei suudetud lahendada. 1878 aastal tekkinud lahkhelid Hurda ja Jakobsoni vahel süvendasid ka pingeid Jakobsoni ja Janseni vahel. Neid tülisid kasutasid aga ära Rahvusliku liikumise vastased.
Vaatamata ärkamisaja ebaõnnestumistele andis see periood suure panuse tulevikku. Eestlased said kogemusi koostöö vallas, suuresti tänu üldlaulupeo korraldamisele. Ärkamisajal said eestlased tunde et nad ei ole kehvemad kui teised rahvad ning suudavad iseenda eest vastutada ja enda elu organiseerida. Suur alus pandi ka Eesti riigi tekkele, seda läbi eneseteadlikusele.
Rahvuslik ärkamisaeg tekitas eestlastes ühtekuuluvustunde, andis kogemusi juhtimis vallas, suurendas eneseaustust ja suurendas eestlaste haridustaset ning pani aluse eestikeele arendamisele. Võib öelda, et ärkamisaja õnnestumisi oli tunduvalt rohkem kui ebaõnnestumis, mis ei lasknud eesti keelel ja kultuuril kaduda.
Leemet Käär
11.b
2010