50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Marie Tulik
Õppematerjali autor
tiiva noolsusega, deltatiivaga ja muudetava tiiva kohtumisnurgaga lennukiteks. Kandevkonstruktsiooni (lennuki plaaneri) ehitusmaterjali järgi jaotuvad lennukid puit-, metall-, komposiit- ja segakonstruktsiooniga lennukiteks. Metall- lennukid valmistatakse peamiselt kergmetallide alumiiniumi ja titaani sulamitest. Komposiitlennuk on valmistatud polümeervaikudega immutatud klaas-, süsinik-, kevlar- või muudest kiududest. Esimese lennuvõimelise lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. Orville (vasakul) ja Wilbur (paremal) 1876. aastal. Mõlemad vennad käisid keskkoolis kuid kumbki neist ei saanud diplomeid. Pere äkiline kolimine 1884. aastal Richmond, Indianast Daytonisse (kus pere oli 1870. aastatel elanud) takistas Wilburil oma diplomit saamast pärast nelja aastat keskkooli lõpetamist. 1885-86 aasta talvel sai Wilbur kogemata hokikepiga vastu nägu sõpradega jäähokit mängides, põhjustades tal esihamba kaotuse. Ta oli jõuline ning sportlik
võimalikkusesse. Koos oma mehaanilisest võlurist venna Orville'ga said nendest iseõppinud insenerid. Vaatamata faktile, et kumbki neist ei lõpetanud keskkooli, oli Wilbur silmapaistev õpilane (perekonna kolimine takistas Wilburil diplomi saamise ning uisutamise õnnetus rikkus tema plaanid minnaYale'i ülikooli). Orville seevastu oli koolis üleannetu ning tuli koolist aasta enne lõpetamist, et avada trükitöökoda. Vaatamata iseloomu erinevustele jagasid mõlemad vennad vaimustust tehnoloogilise probleemilahendamise suhtes, mida julgustas ka nende isa, kes täitis maja kahe tohutu raamatukoguga. Vennad omasid ka mehhaanilist kalduvust, mida aitas arendada ema, kes oli oma lapsepõlves veetnud palju aega oma isa transpordi poes, ning õppinud disainima ja ehitama lihtsaid majapidamisinstrumente ja mänguasju Wrightide koju. Kui Orville armastas mingi probleemi detailseid mehhanisme, siis Wilbur vaatles kõige juures suurt pilti
vilja kestast. Aleksander pidi algul oma pereäri edasi kandma, kuid ta oli selle vastu ja otsustas vabatahtlikult hoolitseda oma vanaisa eest kes jäi 1862. aastal haigeks. 16 aastaselt asus Aleksander siiski töötama oma isaga aidates kurte inimesi Londonis. Ühel oma reisil Ameerikasse avastas Alexanderi isa, et seal on tervislikum keskkond ja otsustas oma perega sinna kolida. Algul oli Alexander vastu aga kuna ta vennad olid võistluses tuberkoloosiga oli ta nõus. 1870. aasta juulis asus pere elama Brantfordi, Ontario, Canadasse. Seal seadis Aleksander üles töökoja kus ta jätkas oma uuringuid inimhääle kohta. 1871. aastal kolis Alexander Bostoni ja hakkas seal töötama seadeldise kalla mis võimaldaks telegraafil edastada mitmeid eri sagedusega sõnumeid. Ta sai rahalist toetust kohalikelt investoritelt Thomas Sanders ja Gardiner Hubbard. Aastatel
See oli raske ning aeganõudev protsess, kust ei puudunud inimohvrid ega vrakkidest järelejäänud hunnik vanarauda. Kõik põhines katse-eksitus meetodil sel vanal ajal, polnud arvuteid ega muid kalkulatoorseid vahendeid millega kindlaks teha see ja too kindel vahemaa/kaugus/võimalikkus, et katsetus üldse õnnestub. Kõhutunne ja puhas julgus olid lennunduse alustala. Lennunduse, siinkohal modernse lennunduse alguseks märgitakse aastat 1783, mil Montgolfieri vennad disainisid omanäolise kuumaõhupalli, mis oli disainilt väga ebapraktiline ja ka juhitamatu. Sellest snitti võtnud Jean-Pierre Blanchard ehitas oma versiooni kuumaõhupallist ja lendas sellega üle Inglise kanali aastal 1785. Sellest ajast alates täiustasid mitmed insenerid kuumaõhupalli, muutes kaalukeset, juhitavust, disaini ning materjali. Üldsuses toimus esimene nii-öelda ,,õhust raskem lend" aastal 1903, kui vennad Wrightid tõusid maapinnalt õhku endi valmistatud lennukiga
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass Imperialism, tehnoloogia areng, rahvuvahelised suhted, Balkani püssirohukelder Referaat TALLINN 2016 1 Table of Contents 1.Imperialismiajastu 3 1.1 Kolooniaimpeeriumite teke 4 2. Tehnoloogia ja majanduse areng 5 2.1 Maailmamajanduse areng 5 3. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 6 4. Balkani püssirohukelder…………………………………………7 5.Allikad……………………………………………………………8 2 1. Imperialismiajastu 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi r
Ajalugu Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 1879.aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882.aastal ühines nendega Itaalia.See nn Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust.Noor Sakasa keiser Wilhel II valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasi kindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. 1893. aastal sõlmisid Prantsusmaa ja Venemaa liidulepingu , millega kohustusid kallaletungi ajal üksteisele appi minema. Prantsusmaa ja Venemaa koostöö oli Saksale vastumeelne ja Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest lepingust loobuma, kuid asjata. Saksamaa olukord läks veelgi keerukamaks just siis kui ka Inglismaa ühines Vene-Prantsuse liiduga. 1903. aasta kevadel tegi Inglise kuningas Edward II Prantsusmaale õnnestunud visiidi, mille tagajärjel vanade vaenlasete suhted hakkasid
LÄHIAJALUGU I Suuline arvestus Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel I Maailma Esimese maailmasõja eel Imperialismiajastu iseloomulikud jooned Riikidel saavutada võimalikult suur võim maailmas Imperialistlik riik arvab huvisid olevat enam-vähem kõikjal maailmas Majandusliku mõjuvõimu laiendamist Vähem arenenud maad muudeti 19. sajandil toorainebaasiks ja üha enam ka turuks Koloniaalimpeeriumite teke 1914. a. elas 56% elanikkonnast koloniaalmaades 20. saj hakkasid vabad koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama, mis teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Suurimad koloniaalmaad asusid Aafrikas- Pr, Sks, GBR, It, Portugal, Hispaania... Maailmamajandus 20. Sajandi algul 1830-1913 suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste hulk e. sisemajanduse kogutoodang ühe
Kordamisküsimused: 1. Mille poolest läksid ajalukku vennad Wrightid? 2.Milles väljendusid rassism ja antisemitism 20. sajandi alguses? Dreyfusi afäär? 3. Sufrazettide liikumine. 4. Millistest Euroopa maadest rännati 20. sajandi algul enim välja Põhja_Ameerikasse? 5. Võrdle sotsiaaldemokraatiat ja kommunismi. Sarnasused ja erinevused? 6. Mida kujutas endast Suurbritannia protektsionistlik väliskabanduspoliitika? 7. Mida tähendab mõiste "imperialism"?. 8. Miks pidasid Euroopa suurriigid kolooniate omamist kasulikuks? 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid