Eesti 19 sajandil. (0)

Rahvusliku liikumise eeldused
Rahvusliku liikumise eeldusteks pärisorjuse kaotamine(1816/1819), talude päriseksostmine(1849/1856), eestlastest haritlaskonna kujunemine (Tartu Ülikooli avamine 1802), rahvusliku eneseteadvuse tõus ( Postimees ), Mõisnike eeskostest vabanemine ( vallareform 1866). Rahva haridustaseme kasv (koolid), kommunikatsioonivõrgu avardumine (ajakirjad, 1870 esimene raudtee inimesed külastasid üksteist, tööstuslik pööre) - rahvakultuurilise aktiivsuse tõus.
Rahvusvahelisel tasandil. Suur Prantsuse revolutsioon (1788-99) tõi kaasa demokraatia laienemise, huvi teiste rahvaste kultuuride vastu, vabadusliikumised , Rahvuste poliitilise ühendamise taotlemise .
Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine , üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine.
Johann Voldemar Jannsen (1819-1890)
Pärit Pärnust, Vändrast. Sai vändra kiriku köstriks. Pani alguse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele 1857 a Perno Postimees ( lihtne, petlik ja rahvapärane jutustamisviis). Õhutas eestlasi talu päriseks ostma, andis õpetusi põllupidajale, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1863 a kolis Tartusse ja asutas uue ajalehe Eesti postimees- Tema algatusel loodi 1865. A laulu- ja mänguselts Vanemuine ja 1970 Eesti Põllumeeste Selts- Korraldas esimese üldlaulupeo 18-20 juuli 1869. L.Koidula, Jannseni tütar, aitas korraldada. Laulupeo traditsioon pärines Saksamaalt ja korraldati pärisorjuse kaotamise 50.a. tähtpäevaks Tartus. Tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest. Esinesid vaid mehed, peeti isamaalisi kõnesid. Esines noor Hurt , rõhutades hariduse tähtsust ja ustavust isamaale. „Mu isamaa on minu arm“, „sind surmani“ ja „Mu isamaa, mu õnne ja rõõm “. Laulupidu kasvatas eestlastes rahvuslikku ühtekuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks
Jakob Hurt (1839-1907)
Pärit Põlva lähedalt Himmastest. Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna (õppis 1860-64). Pidas Vanemuises kõnesid Eesti ajaloost ja rahvaluulest ja lõi kaasa Õpetatud Eesti seltsi tegemistes. 1870 kõne Helmes, püstitas eestlastele ülesande saada suureks vaimult. Töötas Eesti Postimehe lisalehe toimetajana . Aleksandri kooli liikumine oli eestlaste ärkamisaja olulisemaid rahvaaktsioone, mille eesmärgiks oli rajada eestikeelne kõrgem õppeasutus enese rahaga . Eesti Kirjameeste seltsi liige 1871-93. Hurda peateeneks on olnud rahvaluule kogumine. Tänu sellele Eesti kirjandus muuseumis maailma suurim kogu. Etnograafilise materjali ( rahvariided , õllekapad) kogumine oli tema idee. 1872 aastast Otepääs pastor . 1884. Aastal pühitseti otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge lipp . 10 kroonisel rahatähel. 1870 a poliitilised vastased Jakobsoniga. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu lõpetas ka oma kaastööde saatmise Sakalale. 1880 lahkus Eestist ja asus tööle Peterburi Jaani kirikus.
Carl Robert Jakobson ( 1841 -1882)
Sündis Tartus, lapsepõlve veetis Tormas. Lõpetas J. Cimze seminari Valgas . 1863. Sai temast suurvürsti tütre koduõpetaja. Ta hakkas tegema koostööd Eesti Postimehele, propageerides karskusideid, astudes välja liigse usuõpetuse vastu ning nõudes haridusolude parandamist. 1870 a algul tuli ta tagasi Peterburist Eestisse, ostis endale Uue-Vändrasse Kurgja talu, kavatsedes täielikult pühenduda põlluharimisele. Kuid põlluharimise kõrvalt jätkas kirjutamist. Temast sai ka Põllumeeste seltsi president . Ta pidas kolm tähtsat isamaakõnet. 1863 „ Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koduaeg“, 1870 „võitlemised eesti vaimupõllul“ ja „ Nõia usk ja nõia-protsessid“. 1878. A andis välja Viljandis „Sakala“, mis kujunes kiiresti kõige loetavamaks väljaandeks. Pööras tülli Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 1881 a Eesti Kirjameeste Seltsipresident.
500 kroonisel rahatähel.
1880-del Suur Lõhe
Venestamine ja uus rahvuslik tõus
Venestamine: Aleksander III võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Senisest hoopis jõulisemalt hakkasid valitsusringkonna murendama Balti kubermangude eristatust, et muuta siinne valitsemiskorraldus samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. Üle venemaaliste politseiasutuste võimu laiendati ka Balti kubermangudele. Ametlikus asjaajamiseks vene keel. Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid, kelle põhiline ülesanne oli kontrollida vallavalitsuste ja vallakohtute tegevust. Tugevnes tsensuur . Kubermanguasutusse suunati tööle venekeelsed ametnikud ning taotleti õigeusukiriku tegevust. Sahhovski eestvedamisel ehitati katedraal Toompeale ja Pühtitsa nunnaklooster Ida-Virumaale. Rängalt tabas venestamine hariduselu . Vene keel sunduslik 1887.a ka vallakoolides. 1888 Aleksandri kooli avamine vene keeles. Tallinna toomkooli lõpp. Ei õpitud enam kodumaa ajalugu, maateadust ning kirjandust. Kogu suhtlus vene keeles ka tundide välised. Mitte vene keelt kõnelevad õpetajad vallandati. 1893 Tartu ülikool vene keelne ja nimeks Jurjevi ülikool.1893. Eesti Kirjameeste seltsi lõpp. Vene keel oli kasulik, sest võimaldas harida end hiljem Venemaal edasi, teha karjääri väike ametnikuna või ohvitserina sõjaväes. Venestamine pärssis tuntavalt eesti kultuurielu . Eestlaste endi hulgast kerkisid esile avaliku elu tegelased, kes kiitsid keskvalitsuse venestamispoliitika heaks. Ainsaks rahvuslikku aadet propageerivaks ajaleheks jäi Karl August Hermanni toimetatud Tartu ajaleht Postimees, mis alates 1891 aastast ilmus päevalehena.
Venestamise vastasid : Hermann ( Postimees, esimene eestikeelne entsüklopeedia), V. Reinman ( karskusliikumise edendamine, harrastus ajaloolane )
Uus rahvuslik tõus Eesti keele ja kultuuri taastamine eesmärgiks. Venestamine ei suutnud lämmatada eestlaste omaalgatuslikku tegevust. Enamik seltse tegelesid edasi 19 saj lõpul tõusevad esile karskusseltsid, mille tegevust suudeti motiveerida : tervise hoidmine on rahvuslik kohustus. Mitmesugused kutseühingud, käsitööliste ühendused, vabatahtlikud tuletõrjeseltsid. See aitas oluliselt kaasa rahva edasisele organiseerumisele. 1888.a. J. Hurda üleskutse rahvaluule kogumiseks. 1890. Kolm rahvarohket laulupidu.1896 laulupidu, kus lauldi isamaalisi laule. Rahva liikumise uue põlvkonna teke 19 saj lõpul. (Liider V. Reiman ). Reiman lõpetas usuteaduskonna ja asus töötama Kolga -Jaani kirikuõpetajana. Ta edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Uus organisatsioon - Eesti üliõpilaste Selts 1870. 1870-1940 tegeles Tartus, siis suleti . 1988 avati uuesti Tartus. Teene – eesti keele käibele toomine ja sinimustvalge lipp. Sinimustvalge lipp pühitseti 1884. A Otepää kirikus EÜS lipuks.