Pealtväetisena kuni 30 t/ha. Talvel lumele sõnnikut panna ei tohi. Läga: org/anorg väetis Kartul, teraviljad, rohumaad, palju toorproteiini söödas peab olema Seemnesegude koostamine ja heintaimede agrobioloogilised erinevused Heintaimede bioloogilised ja majanduslikud omadused Kevadel varajase arenguga – lutsern, kerahein Kevadel hilise arenguga – Kastehein, timut Varakult õitsvad – lutsernid, kerahein Hilja õitsvad – kastehein, timut Heintaimede kasvulaad Pealisheinad – luste ja päideroog ei sobi karjamaale, sest pikad ja lehm ei paista välja, sest neil pole peale niitmist palju lehti, toitaineid vaja juurtest , kurnab taime ära. Alushein- aasnurmikas, madalakasvuline Puhmikulised – kerahein, timut Võsundilised – Valge ristik on kahjulik muru umbrohi, sest see õitseb, mesilane, laps, ema minestab Mullastiku ja niiskusolud Põuakindlad – sammasjuurtega liigid, nõiahammas, kerahein
rohumaa kasutuslaad. Niidusegusse võetakse- kõrgekasvulisi pealisheinu, karjamaale- hea
ädalasaagilisei alus heinu.
Heintaimede bioloogilised ja majanduslikud omadused
Arengukiirus
1: Kevadel varase arenguga: Harilik lutsern, hõbriidlutsern, Kerahein, aasnurmikas, ohtetu
püsikluste
2: Kevadel hilise arenguga: kastehein, timut
3: Varakult õitsevad: Lutsernid, aas-rebasesaba, kerahein
4: Hilja õitsevad: Punane ristik, timut, kastehein
Heintaimede kasvulaad
A: pealisheinad: ristik, timut, aruhein, kerahein, ohetu püsikluste, päideroog, aas
rebasesaba
B: Alusheinad: Valge ristik, aasnurmikas, punane aruhein, karjamaa raihein ,kasteheinad
C: Puhmikulised: punane roosa ristik, lutsern, nõiahammas, timut, harilik aruhein,
D: Võsundilised:
Muulastiku niiskusolud:
A: põuakindlad, lutsernid, nõiahammas, püsikluste, kerahein, aasnurmikas
B: <<<<
nõrgalt leeliselisel liivsavimullal Kasutamine haljastuses: pargis, metsaaias, soolotaimena. Kasutatud kirjandus: http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/hulgalehine-lupiin-e http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=1431 http://www.cybernature.ee/herb/hulgalehine_lupiin.htm 1.20 Pojeng (Paeonia) Konkreetne liik: põõsaspojeng (Paeonia suffruticosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 2 m kõrge, kasvulaiust anda kuni 1,5m Taime välislaadi kirjeldus: kasvulaad kerjajas Lehed: heitlehine pealt tumeroheliste ja altpoolt sinakasroheliste lehtedega , Lehed on kolmeli kolmetised, lehekesed elliptilised kuni munajad Õied või õisikud: Mais juunis õitsevad tassikujuliste 15-30 cm läbimõõduga, mõnikord lõhnavate valgete, roosade või punaste õitega Liigi eritunnused: Paarikümne suure õiega kaetud pojengipõõsas on vaatamisväärsus omaette Kasvukoha nõuded: viljakas, parasniiske, soe päiksepaisteline asupaik.
aluskõrreliste rohke vahelduv 3) pealis- ja 8-12 150-350** vahelduv aluskõrreliste rohke * N antakse vaid viimastel kasutusaastatel 50-70 kg/ha ** hästilagunenud turvasmullal antake N vaid vajaduse korral 50-100 kg/ha. NB!Lisaks paar tabelit lisamatejalidest Heintaimede kasvulaad Selle all mõeldakse taimede kasvukõrgust ja lehe massi paiknemist. Kasvulaadi järgi jagatakse heintaimed kolme rühma: 1. Pealisheinad milliste kasvukõrgus on suurem kui 50 cm. Lehe mass mood rohu saagist kuni 2/3 ja seetõttu on otstarbekas neid kasutada niiteliselt ehk niidutüübilised. Nt põld-timut, päideroog, ohtetuluste, punane ristik, idakitsehernes. 2. Alusheinad need one heintaimed milliste kõrgus on väiksem kui 50 cm. Nende
annaabi.ee 
