Agrokeemia kordamine (0)

1. Muld , kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale – Mullas põimuvad nii elus kui eluta osad. Mullal on iseregulatsioonivõime ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Nõuded: Optimaalne veereziim- mõjutab toitainete omastamist; mullalahuse reaktsioon - opt. 56-7,2 pH.; toitelahuste koostis ja kontsentratsioon (0,1-05 %); tasakaalustatud toitelahus -vajalikuit toiteelemendid; Valgus-nitraatväetistest N omastamine .; Soojus - opt temp 20-28 kr.; Mulla õhustatus- normaalsem areg ; Umbrohtuvus.
2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas- Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioon) vabanevad ammooniumühendid (1-2 % üldvarudest, 30-90 kg); Õhulämmastikku siduvate bakterite poolt mulda toodud lämmastik (sümbiootilised mikroorganismid ( mügarbakterid ) 50-200 kg ), (vabalt mullas elunevad mikroorganismid(50 kg); Orgaanilise väetisega mulda antav lämmastik (1t-1kg) esimene aasta 25 % omastatav.vedela puhul 50 %,; Mineraalväetistega mulda antav lämmastik, mis ei ületa puudu jääva lämmastiku hulka; Äikese puhul, sademeveega 10-15 kg ( nitraatlämmastik happevihmadega)
3. Kaalium ja tema vormid mullas-Omastatavad: Mullalahuses olev K (veega väljaleostumine l ja sl muldadel) ; Asendatavalt neeldunud K ; fikseeritud kaalium : mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K.
4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas- Fosforit on ainult väikeses koguses taimedele omastavas vormis, ühendid alluvad mulla keemilisele neeldumisele ehk retrogradatsioonile; Mullalahuses olev P on taimedele kergelt omastatav aga Keemiliselt neeldunud P on raskelt omastatavad; Superfosfaat on veel lahustuv: happelises mullas ALPO4 või FePO4; neutraalses CaHPO4 mis vees lahustumatud ühendid. Üleküllus fosfaadialad.
5. Lämmastikuga mullas toimuvad protsessid- ainus element mida ei sisalda mulla mineraal osa.:Ammonifikatsioon-eraldub NH4, mulla pinnalt lendub NH3( 10cm mitte); Fiksatsioon- Mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud NH4; Nitrifikatsioon - ammooniumühendite oksüdeerimine saadakse nitraatioon mis taimedele omastatav.; Denitrifikatsioon - Lämmastiku lagunemine nii happelises kui anaeroobses, muutuvad asendamatult seotud.; Immobilisatsioon-lämmastik liikumatuks .
6. Taimetoitainete neeldumine mullas-Mehhaaniline-mulla filtreerimisvõime; füüsikaline positiivne neeldvad pindpinevust vähendavad ühendid (vesi märgab paremini) negatiivne- pindp suurendavad ained ( nitraat , kloriid , leostuvad kergelt alumistele kihtidele) ; Füüsikalis-keemiline: e. asendusneeldumine, toitainete neeldumine kolloididel. Kaitseb leostumise eest.; Keemiline: vees lahustuvad toitained lähevad keemilistele reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks- P : Bioloogiline: toitainete omastamine taimede ja mikroorg poolt.
7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid- a) orgaanilise aine koostises-taimedele omastamatu, vabaneb mineraliseerumisel b) mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud-fikseeritud c) raskesti lahustunud anorgaaniliste sooladena, keemiliselt neeldunud d) mullakolloididel neeldnud, taimedele omastatavad, kuid kaitstud leostumise eest e) mullavees lahustunud, kergelt omastatavad ka välja uhutavad. Sisaldust väljend ; üldsisaldus % või liikuvate elementide sisaldus mg/kg ; mg / 100g ; mg/l (turbasubstraat)
8. Tähtsamate taimetoiteelementide osa taimede elutegevuses- Lämmastik:Kasv taimedes 0,5-4% asendamatu valkude, aminohapete, nukleiinhapete klorofülli jt koostises puudus: kasv pidurdub. Üleküllus- pikeneb kasvuperiood , saak ei valmi, lamandumine.
Fosfor: saagi valmimine 0,1-0,3%, asendamatu nukleoproteiidide, nukleiinhapete, fermentide, vitamiinide koostises, Puudus: kasv aeglustub, saak ei valmi. Üleküllus: lüheneb periood, paraneb seisukondlus, liigne üleküllus saak ennevalmiv. Kaalium: Vastupidamine 0,4-1,6% , kõige kõrgem sisaldus õitsemise ajal. Soodustab sahhariidide sünteesi vee tungimist juurtesse vähendades transpiratsiooni., üleväetus magneesiumi omastamine takistatud, kaaliumi luksustarbmimine. Kaltsium : taimedes 0,2-0,3% rikkad vanemad taimeosad , biokeemilise protsesse reguleeriv element, puudus esineb happelistel muldadel.; Magneesium : kesksel kohal klorofülli molekulis, vaegus avaneb kloroosina, lehed kahvatud. Roheline asendub kollasega, vanematel lehtedel. Väävel : valkude, lipiidide ja vitamiinide koostises. Rasvade süntees ristõielistel kultuuridel . Soodustab mügarbakterite arengut, puudus toidunisu kvaliteedi küpsekvaliteet paha.
9. Toitainete omastamine taimede poolt- Omastavad toitaineid nii mullalahusest , kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente Juurtoitumine ja juureväline toitumine. Pasiivne( transpiratsioon-vee liikumine taimes aurumine ; difusioon -taimetoiteelementide läbi tungimine läbipoolpaistva membraani) ja aktiivne(asendusadsorbtisoon) autotroofne organism.
10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid- toiteelement-keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ple võimalik asendad alle omaste funktsioonide tõttu mõne teise elemendiga ; Toitaine-molekulid või ioonid milledena elemendid taimedesse sisenevad.; Tegevaine- ; ?????
11. Väetiskoguste ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid- Füüsilistes kogustes (kg, t,g,Mg) ; Tingväetistena ( ammooniumsulfaat 20,5 %, superfosfaat 18,7 %, kaalisool 41,6 % ); Toimeainena (lämmastik N, fosfor P205, kaalium k2o); toiteelemendina NPK.
12. Agrokeemia , kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded- Teadus mis tegele taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Ül on oskusliku väetamise kaudu suurendada pmkult saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist .
13. Ohutustehnika ja keskkonnakaitse mineraalväetiste kasutamisel -
14. Mikroväetiste iseloomustus ja kasutamine-Taim vajab väikestes kogustes. Poolmikroväetised ja mikroväetised. Pool: Mangaan mida vajab 15 % muldadest, mangaansulfaati antakse samamoodi külvise töötlemise, taimede pritsimine. Samuti raua puhul . Mikroväetiseid antakse: Mulda- madala kontsentratsiooniga mikroväetised või kompleksväetised. ; külvise töötlemine- kontsentreeritud mikroväetised; pritsimine- mikroelementide nõrga kontsentratsiooniga lahused ; seemnete töötlemine ja taimede pritsimine on odava kuid ilma järelmõjuta. :: Vasksulfaat -külvise piserdamine või juureväline andmine; Boorhape - seemnete niisutamine; Ammooniummolübdaat-külvise töötlemine ja juureväline. ; Tsinksulfaat-puu ja köögiviljades.
15. Ca, Mg ja S sisaldavad väetised ning nende kasutamine- Kaaliumväetised. tooraineks maapõues toorsoola lademed, Võimalik toota mereveest , lisanditeks on Mg ja S , milles Mg vähendab liikuva alumiiniumi ja vesiniku kahjulikku mõju. Väävli puudus on liblikõielistel.
16. Kompleksväetiste iseloomustus ja kasutamine-Mineraalväetiste kompleksväetised. Kulud väiksemad. Liitväetise molekuli koostisesse kuulub mitu defitsiitsed taimetoiteelementi.tavaliselt mikroelemendid ja NPK õiges vahekorras. Väetissegud ehk blendväetised saadakse lihtväetiste segamisel. Viimased aianduses. Paljusi asju ei tohi kokku segada.
17. Kaaliumväetiste iseloomustus ja kasutamine- toorsoolast, mereveest, tootmisel kasutatavad mineraalid jagunevad kloriidseteks ja sulfaatseteks. Mitte sobivad lisandid on naatrium ja kloor . Koos sobib mg ja S-iga mllas seob antud kaalium hästi raskema lõimisega mullad suuremas koguses kaaliumi, heinamaadel kaaliumi luksustarbimine.
18. Tähtsamate fosforväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära- tooraineks fosforiit , apatiidid ning fosforirikaste rauamaakide töötlemisel saadavad räbud. Jaotus vees lahustuvad ehk kergesti omastatavad liht (väävel) ja tupeltsuperfosfaat (väävlivaba); nõrkades hapetes lahustuv ehk omastatav pretsipitaat; nõrkades hapetes vähe lahustuvad ehk raskesti omastatavad-fosforiidijahu. Kasutatakse põhiväetisena sügiskünni alla. Kadu tühine.
19. Tähtsamate lämmastikväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära- põhineb õhulämmastiku sidumisel. Hapniku, süsiniku ja vesinikuga . Kasutatakse põhiväetisena vedelväetised tleb viia 10 cm sügavusele, pealtväetisena võimatu, vedelad odavamad. Mullas ammooniumioon seotakse mulla neelava kompleksi poolt kus taimed kasutavad või nitrifitseeruvad. Aeglaselt toimiv väetis . Niraatioon neg füüsikaline neeldumine, likuv ja kiire. Lämmastik leostub mullas pm nitraatidena.
20. Muldade lubjatarbe määramise võimalused ja lubiväetiste kasutamine- Aktiivne happesus -pH lubjatakse mullad mille pH on alla 5,5 mida happelisemad seda suurem kogus ja mida raskem lõimis . ; Hüdrolüütiline happesus- H8,2 mulla kolloididel neeldunud vesinikioonide hulka caco3 t/ha H8,2xDm; Asendushappesus H5,6 cmol/kg ; Küllastusaste- neelnudnud aluste osakaal neelavas kompleksis; Mullaprofiili ehitus ja kihisemine- selgelt välja kujunenud leethorisont on happelise mulla tunnus(keemine puudub) karbonaatsus viitab lupjamise vajaduse puudumisele.; Indikaatortaimed ( happelised väike oblik, põldrõigas,põldkanike jne ; lubjarikkal: põldsinep,kollane karikakar, lubikas jne ) Kaltsiumi võime tõrjuda mulla neelavast kompleksist välja vesinik . Tuleb lähtuda lubjatarbest, esimeses järjekorras anda mulla happesuse suhtes kõige tundlikumatele kultuuride kplvi alla. Mesikas jne .Klinkritolm-keelustatud.
21. Eestis leiduvate lubiväetiste iseloomustus- Nõrglubi (allikalubi) ja Järvekriit, 1950 Restpõlevkivi tuhk, eggektiivne, Tolmpõlevkivituhk, pneumaatiline lubiväetise tehnoloogia , paekivijahu ja dolomiidijahu.
22. Mulla happesus, selle liigid ja väljendamise viisid- Nimetatakse vesinik - ja alumiiniumioonide ning dissotseerumata hapete esinemist mullas. Aktiivne happesus- põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikikoonid.(pH- vesinikioonide kontsentratsiooni (g/l) negatiivne kümnendlogaritm); Potentsiaalne happesus- põhjustavad mulla kolloididel neeldunud vesinik- ja alumiiniuminoonid. (Hüdrolüütiline H8,2 ja asendushappesus H5,6).
23. Väetiste andmise ajad ja viisid- KÜLVIEELNE : sügisene (igal aastal, Pja K; perioodiline, org p,k ) kevadine( N PK, org) Kesa väetamine ; KÜLVIAEGNE: Paiklik väetamine (kombikülv); Külvtöötl.; Starter; KASVUAEGNE: pealt(N); Juureväline,mulda.
24. Väetiste mõiste ja klassifitseerimise alused-Väetis kasutatake eesmärgiga tõsta mulla viljakust, suurendada kultuuride saaki ja parandada saagi kvaliteeti. Mineraalväetised ja orgaanilised väetised.
25. Väetisnormide arvutamise meetodid ja nende iseloomustus-Väetisnormide arvutamiseks kasutatavaid meetodeid võib klassifitseerida järgmiselt:
1. Bilansilised meetodid: Bilansiliste meetodite teoreetiliseks aluseks on J. von Liebigi toitainete täieliku tagastamise õpetus, mille kohaselt tuleb toiteelemente väetistega mulda viia sama palju, kui me neid saagiga eemaldame.
a.Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetise normi (x) arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toitained (St) mida korrigeeritakse (suurendatakse või vähendatakse) mulla väetistarbe koefitsiendiga
b. Üldbilansi meetod- sellel kasutatakse lisaks ka katteallikaid.
2. Empiirilised meetodid: võimaldavad olemasolevate väetiste (näiteks sõnnik jt. orgaanilised
väetised) jäägitut kasutamist.
a. Korrigeerimiskoefitsendi meetod-kasutatakse siis kui on teada väetise vajadus, eraldi arvutatakse P ja K
b. Tinghektarite meetod-orgaaniliste väetiste puhul
3. Väetiste efektiivsusel põhinevad meetodid: efektiivsus ning vajalikud väetisnormid, lähtub väetiste mõjust saagi suurusele.
a. Suvalised-puhul võetakse aluseks katsetes saagilt parimaks osutunud väetisnormid.
b. Funktsionaalsed .- põhineb sellel, et väetisnorm (x) ja saak (y) ei ole omavahel
lineaarses sõltuvuses.
26. Väetussüsteemi mõiste, ülesanded ja omapära erinevates maaviljelusviisides –Väetustööde plaanipärane korraldamine talus või põllumajandusettevõttes mille alla kuuluvad kõik väetiste kasutamisega seotud tegevused: Hankimine , transport, säilitamine, külviks ette valmistamine, külv.Parandab saaki, kvaliteeti ja sellega ei kaasne looduse reostuse olulist suurenemist. Ta on maaviljelusviisi kui terviku lahutamatu osa.
27. Väetistarbe määramise meetodid ja agrokeemiateenistus- Väetistarbe määramiseks on olemas palju võimalusi: põld-, nõu- ja tootmiskatsed, mulla ja
taimede keemilise analüüsi meetodid ning visuaalsed vaatlused. Igal neist on vastavalt
töömahule, aparatuuri jm. Seadmete vajadusele jne. oma puudused ja ka eelised ning nad
täiendavad üksteist. Agrokeemia laboratoorses praktikumis vaadeldakse lähemalt mulla ja
taimede keemilise analüüsi meetodeid. : Mulla keemilise analüüsi meetodid ; (Mulla fosforisisalduse määramine kirsanovi meetodil; Mulla ammooniumlämmastiku määramine Nessleri reaktiivi abil ; Mulla nitraatlämmastiku määramine kolorimeetriliselt fenooldisulfoonhappe abil) ; Taimede analüüsi meetodid ( üld; raku ja koemahla analüüs)
28. Keskkonnakaitse nõuded sõnniku kasutamisel-
29. Bakterväetised ja nende kasutamine-tüüpilised kaudsed väetised.Kasutatakse vahetult ennem külvi niisutatakse seemneid, lisatakse preparaat ja segatakse; preparaat segatakse külvi puhtimata kattevilja seemnetega; lahustatakse vees, lahjendatakse 200-400 l veega ja pritsitakse hoolikalt ennem puhastatud pritsiga.
30. Haljasväetiste kasutamine-Põllukultuuride haljasmass, mis mullaviljakuse tõstmise eesmärgiga mulda küntakse. (iseseisva kultuurina, kasvatamine järelkultuur (valge sinep), kattevilja alla (mesikas, paljuleheline lupiin), niite -haljasmass, kombineeritud kasutamine, ädal sisse.
31. Põhu kasutamine väetisena-peenestatud põhk võimalikult kiirelt mullaga segada ja 3-4 nädala pärast künniga täiesti mulda. Süsinikurikas ja lämmastikuvaene 1t-5..10 kg lämmastikku.
32. Turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses-kasvusubstraadid katmikaianduses, kuivaine mitte alla 40 %, tuhasus mitte üle 10 %, pH mitte alla 2,5, lagunemisaste mitte üle 15%, ülekuumenenud ei tohi olla, fenoolsed ühendid , mis toksilised. Väetusturvas natuke paremate nritega.
33. Vedelsõnnik ja virts väetisena-vedel tekib kui eemaldatakse veega kuivaine alla 8%, kõik taimetoiteelemendid on hästi omastatavad.
34. Poolvedela sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine-Loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu, mis läbinu käärimisprotsessi ja sellele ple lisatud allapanu . Kuivaine 8-14%.
35. Sõnniku mõiste ja klassifikatsioon -loomakasvatuse üks põhitoodang, mis koosneb vedelatest ja tahedatest väljaheidetest nin millele võib olla lisatud allapanu. Tahesõnnik( kuivaine üle 17 %, allapanu ; poolvedel 8-14% ei ole allapanu ega vett.; vedelsõnnik ehk läga alla 8% veeabil; virts- ei täida sõnniku põhifunktsiooni-ehk huumusseisundit ei paranda.
36. Taheda sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine-vastavalt sellele mis allapanu turva,põhu,saepuru jne. ; loomaliik veis, siga,hobune,; säilitusaeg , värske, käärinud, käärimata; käärimisega seotult jagatakse: poolkäärinud- kuivaine kadu 20-30 %, käärinud kadu 30-60 % ja kõdu kadu üle 60 %.
37. Väetiste efektiivsus ja selle väljendamise viisid-
38. Viljapuu- ja marjaaedade väetamine
39. Avamaaköögiviljade ( kapsas , peet, porgand ) väetamine
40. Rapsi ja rüpsi väetamine
41. Lina väetamine
42. Kartuli väetamine
43. Kultuurrohumaade väetamine
44. Põldheina väetamine
45. Allakülviga teraviljade väetamine
46. Kaunviljade (põldhernes ja –uba) väetamine
47. Suviteraviljade väetamine
48. Taliteraviljade väetamine