Tekst erinevatele adressaatidele Otsime agaraid päkapikke ja jõuluvana jõuluetenduse jaoks. Tere Kuna varsti on saabumas imeline aeg- JÕULUAEG , siis seoses sellega vajame oma meeskonda tublisid ja agaraid päkapikke ja ühte jõuluvana. Päkapikkude vanus võiks olla 5-25 ning jõuluvana vanus 70-75. Eelnevalt oleks vaja, et saaksime kokku 1.detsembrist kuni 22 detsembrini iga nädal teisipäeviti ja reedeti kell 18.00 Mustla Rahvamajas. Kuna tegu on etendusega, siis omalt poolt pakume kostüüme ja maitsvaid suupisteid puhkepauside ajal. Palun eelnevalt ette teatada oma tulekust : [email protected] või telefoni teel : 59078227 Annan info edasi 5-aastasele. Vot see on väljakutse, 5 aastane on päris väike veel, et kogu infost aru saada aga ma proovin. Esmalt muudan teksti natuke ja kindlasti enne selle teate kätte andmist 5 aastasele, ütleksin, et palun hoia see paberileht alles ja anna ...
Formaalselt - Kas aktiandja on viidanud eesmärgile, vastuvõtmisel jälgiti menetlusnõudeid4)aktis on põhjendused ja kaalutlused välja toodud. Kaalutlused peavad olema kontrollitavad.Resolutsioon on selge ja üheseltmõsitetav . Akt peab olema teatavaks tehtud. Seaduse reservatsioonist räägitakse haldusakti puhul. Haldamiseks on vaja seadusandja luba. Eeldame et õige pädevus on seadusandjal. Esimene liigitus kui paljudele adressaatidele üks akt mõjub 1) üksikakt - õigust rakendav, konkreetse suunitlusega(olemas eesmärk, käitumise viis, nt ehitusloa väljaandmine 2) üldakt õigustloov kehtesteab uue käitusmisreegli, abstraktse suunitlusega Teine liigitus - kuidas mõjuvad 1) soodustav haldusakt annab midagi adressaadile juurde (lihtsad, konstakteeruvad) 2) topeltmõjuga akt - kui akseptmine mingit kitsendust , 3) koormavad aktid- riigi sunnijõuga täidetavad
reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Kõik mis pole õigusaktides lubatud, on keelatud. Eraõigus - õigusharu, mis korraldab üldisi õigussuhteid isikute vahel. Kõik, mis pole keelatud on lubatud. Õiguse allikad Selleks et olla täidetav, peab õigusnorm kui mõtteline käsk või keeld, olema väljendatud vormis, mis on mõistetav kõikidele adressaatidele ja sealjuures võimalikult üheselt. Õigusvorm (ehk õiguse allikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse allikad Õiguse allikad on: Õigusaktid (seadus); Tava ja praktika; Leping; Kohtulahendid; Üldpõhimõtted. Üldpõhimõtted
liikmesriigi enda otsustatud vahenditel ja viisil Erandina võib direktiivi kohandada juhul, kui ta ei ole seni siseriikliku õigusesse sisselülitatud Otsused – üksikaktid suunatud konk subjektidele. Kasutatakse konkreetsete majandus poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja on siduvad ning kohustavad adressaadile EL soovitused ja arvamused – väljendavad EL institutsioonide seisukohta käsitlevates küsimustes ja annavad adressaatidele nende kohta omapoolseid poliitilisi juhiseid.Ja nad on soovitusliku iseloomuga. Ühiskondlikud suhted: suhted isikute vahel, mis kujunevad ühise, praktilise ja vaimse tegevuse käigus. Nad tekivad koos riigi õigusega. Õigussuhte spetsiifilised tunnused on: 1) õigussuhe on selline inimeste vaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel ja see on ka tema põhiline spetsiifika Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise yheks vahendiks
haldusõiguslik, distsiplinaarne ja tsiviilõiguslik sanktsioon), määratletuse astme järgi (absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata), struktuuri järgi (liht-, liit- ja alternatiivne sanktsioon). 11.Kuidas sõnastatakse õigusnormid õiguaktides? Õigusnormid sõnastatakse õigusaktides lähtuvalt eesmärgist, et vajalikuks peetav käitumismudel tuleb selle adressaatidele, isikutele kellele see käitumismudel on ette nähtud, adekvaatselt edastada. 12.Milles seisneb õigusnormi viitav esitamine? Õigusnormi viitav esitamine seisneb selles, et seaduseandja kasutab õigunormi loogilise struktuuri mõne elemendina, kas sama õigusakti mõnes teises sättes või mõnes teises õigusaktis sõnastatud elementi. Sel juhul suunatakse normi realiseerijat lünga
laupäeval, kui kiletamine on lõppenud, võetakse ära telk ja tellingud. Hundi sõnul peaks tseremooniaplatsi tööd risti valmimise ajaks olema lõppenud. Võidusammas on plaanis avada võidupühal. Selgeltnägijate tuleproov -- skeptik.ee kiri saate tegijatele Avalikustan oma kirja, mille saatsin telesaate Selgeltnägijate tuleproov tegijatele siis, kui kuulsin sellise saate valmistamisest. Allpool on ka adressaatide vastus.,,saatja: Martin Vällik adressaatidele: [email protected], [email protected], [email protected] kuupäev: 1 september 2008 12:16 teema: Selgeltnägijate tuleproov Tere, lp Olle Mirme, Heili Klandorf ja Osakond pere, olete tootmas ja saatekavva võtnud huvitava saate Selgeltnägijate tuleproov. Viimasel ajal on nn selgeltnägijatele, nõidadele ja müstilistele asjadele palju suhteliselt kriitikavaba eetriaega antud. Kindlasti on see paljudele huvitav vaatamine ning kinnitab paljude usku või lootust imedesse.
võtma · Milliseid sõnumeid soovitakse teada anda · Reglemendid ja dokumendid, millega määratakse info liikumise org-s · Milline on töötaja kohustus tarbida infot · Kuidas saab anda oma infot org liikmetele ja juhtkonnale Kommunikatsiooni meetodid 6.5.1 · Teavitamine org-i formuleeritud sõnumite lähetamine adressaatidele; põhiliselt ühesuunaline tegevus (juhtkonnalt töötajatele, org-ist ühiskonnale - olulisemaid meediasuhted). · Suhtlemine - kahesuunaline info liikumine org-i ja tema sihtgruppide vahel. Sisaldab nii suhete loomist ettevõttele oluliste siht- ja koostöörühmadega kui ka nende säilitamise protsessi. 5
Hindu õigus kujutab endast hinduistide n-ö isiklikku õigust, mis on fikseeritud vastavates (kasti)seadustes, mis reguleerivad tavanormidega nii kastisiseseid kui ka kastidevahelisi suhteid. Igal kastil on oma seaduste kogumik - tsastra. Kuna hinduismi järgi määravad inimese käitumist kolm liikumapanevat jõudu- heategevus, huvi ja rahulolu -, siis sellest tulenevalt eksisteerib hindu õigust sisaldavates õigussüsteemides ka kolme liiki tsastraid, mis on suunatud vastavatele adressaatidele (s.o kastidele): · tsastrad, mis õpetavad end jumalale meelepäraselt ülal pidama (suunatud vaimulikele kui lugupeetuima kasti liikmetele); · tsastrad, mis õpetavad, kuidas rikastuda ja teisi juhtida (kaupmeestele ja sõjaväelastele); · tsastrad, mis manitsevad rahulolule ja allaheitlikkusele (teenijatele, käsitöölistele) Kastisüsteem on tänaseni hindu ühiskonna alustalaks, vaatamata sellele, et hinduisimi järgijad on
tõttu, eelkõige on nendeks ajakirjanud. Sõnavabadus kaitseb väga ulatuslikult poliitilisi arvamusavaldusi. Poliitilistel eesmärkidel toimuv vaba kommunikatsioon on demokraatliku riigi alustala ning selle piiramine on ülimalt ohtlik. Demokraatlik riik põhineb tolerantsil ning avaral silmaringil, kus tuleb aktsepteerida erinevate ja isegi äärmuslike poliitiliste ideede levikut. Sõnavabadus on seda suurem, mida paremini on kommunikatsioon suunatud adressaatidele ning mida vähem võivad seetõttu avalikkuse või kolmandate isikute huvid kahjustatud saada. Sõnavabaduse tähtsus demokraatlikus ühiskonnas nõuab, et riik astuks aktiivseid samme sõnavabaduse kaitsel. Au ja hea nime puutumatus Au ja hea nime puutumatus on kaitstud §-ga 17. Kohustus au ja hea nime austada tuleneb eelkõige eraelu puutumatusest ning üldisest isiksusõigusest. Au ja hea nime puutumatus tagab
saavutada liikmesriigi enda otsustatud vahenditega ja viisil. ·Erandina võib direktiivi vahetult kohaldada juhul, kuita ei ole seni siseriiklikku õigusesse sisse sisse lülitatud. EL otsused ·Üksikaktid, suunatud konkreetsetele subjektidele. ·Kasutatakse konkreetsete majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja on siduvad ja kohustavad adressaadile. EL soovitused ja arvamused ·Väljendavad EL institutsioonide seisukohti käsitletavates küsimustes ja annavad adressaatidele nende kohta omapoolseid poliitilisi juhiseid. ·Soovitusliku iseloomuga. õigusakt ·Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi üldakt ·Ehk normatiivakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi.
Dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi.Kui dokument on adresseeritud mitmele isikule, toimetatakse see kätte kõigile adressaatidele, välja arvatud juhul, kui adressaadid on maksuhaldurilt taotlenud dokumendi kättetoimetamist ainult ühele adressaadile või andnud selleks nõusoleku. Abikaasadele adresseeritud dokumendi võib kätte toimetada ühele abikaasale, välja arvatud juhul, kui maksuhaldurilt on taotletud dokumendi kättetoimetamist mõlemale abikaasale.Juriidilise isiku staatust mitteomavale
selle kohta, et täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused (PS § 3). Nii juhib põhiseadus meie tähelepanu ius scriptum'i rollile õiguskorrast arusaamisel. Põhiseaduse keelde tuleb suhtuda eriti tähelepanelikult. C. R. Jakobson on öelnud, et keel ja mõistus käivad käsikäes, sest keel on avalikuks saanud mõistus. Tänapäevane õiguskultuur on juristide jaoks teed näidanud. Põhiseadus on legislatiivne sõnum, mis on suunatud kõigile selle adressaatidele. Põhiseaduse ja seaduse subjektide vahel toimib vahendajana seaduse tõlgendaja. Eesti ühiskonda ja sealhulgas juristkonda huvitavad juba mõnda aega küsimused seaduse sätte ja mõtte vahekorrast. Euroopa õigusruumi on see probleem köitnud aastakümneid. Tõlgendamine on sisult vaba tegevus. Iga seadus, eelkõige aga põhiseadus peab toimima. Nii aga juhtub ainult siis, kui kõigepealt saadakse seadusest mõistuspäraselt aru. Mis saab olla
positiivseid tegusid), keelavad normid(karistusõiguse normid; hoiduda teatud tegevusest ja õigustavad(antakse õigus sooritada mingeid tegusid) 21. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis. NORMATIIVAKT ehk ÜLDAKT – seadused, määrused, dekreedid Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitmismudel (teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see kätimismudel ette on nähtud.Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Õigusnormi õigusaktis esitamise viis sõltub oluliselt õigusega reguleeritavate suhete iseloomust(õigusharust) ja vastavalt sellele ka selles õigusharus domineerivate normide iseloomust. Karistusõiguses on kõige olulisemal kohal sanktsioon. Sõnastatud keelatud käitumine. VÄLJENDAMISVIISID: 1
selle riigi ametiasutustele. Direktiiv on õigusakt, milles sätestatakse eesmärk, mille kõik ELi liikmesriigid peavad saavutama. Siiski võib iga riik otsustada selle üle, milliseid õigusakte kehtestada, et kõnealuseid eesmärke saavutada Otsused (üldised ja üksikotsused) Otsus on tervikuna siduv. Kui otsuses täpsustatakse selle adressaadid, on see siduv vaid nimetatud adressaatidele. Arvamused, soovitused ja ettepanekud Soovitused ja arvamused ei ole siduvad. Soovitus võimaldab institutsioonidel teha oma seisukohad teatavaks ja pakkuda välja erinevaid meetmeid, ilma et kehtestataks mingeid õiguslikke kohustusi nende suhtes, kellele need on adresseeritud. Arvamus on vahend, mis võimaldab institutsioonidel avaldada oma arvamust mittesiduval viisil. Institutsioonide vahelised lepingud
Wordis ainult küljepaanid ,kuid Writeris on nii dokitud , kui ka vabalt liikuvad aknad. Enamik kirjutamise, toimetamise ja ülevaatamise korraldusi on OOo Writeris samad ,mis MS Wordis, kuid on väikesed erinevused detailides. Open Office suudab avada ja toimetada kõiki MS Offici faile, MS Office aga OO failidega toime ei tule. Enamikul juhtudel on OO failide maht oluliselt väiksem kui MS Offici puhul. Seega tuleb arvestada vaid sellega, et kui soovitakse faile edasi saata, siis peab neile adressaatidele, kellel on arvutis vaid MS Office, failid enne sobivasse formaati sättima. 7 Kuid nüüd välja lastud ka liides kõigile Microsoft Wordi kasutajatele, mis annab võimaluse luua ja avada ODT faile. Ehk võimalikuks on saanud DOC/ODT ja ODT/DOC konverteerimine Microsoft Officis. Näiteks Keskkonnaministeerium on viimase kümne aasta jooksul OpenOffice.org
Annab Enõukogu või Ekomisjon. Pole vahetult kohaldatavad, tuleb luua adressaadini riigisiseste õigusaktide vahendusel. Kohustuslikkus hõlmab akti eesmärki, mitte meetodeid ea vahendeid, liikmesriigi vaba valik. · Otsused üksikakt, konkreetsele riigile/organisatsioonile, loovad adressaadile subjektiivseid õigusi ja kohustusi, kasutatakse majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamises on siduvad ja kohustavad adressaatidele. · Soovitused ja arvamused väljendavad EL seisukohti ja annavad adressaadile nende kohta poliitilisi juhiseid. Juriidiline mõju kaudse iseloomuga. 15. Õigustloov akt ja õigust rakendav akt. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: - õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik
direktiivis toodud eesmärk tuleb saavutada liikmesriigi enda otsustatud vahenditel ja viisil Erandina võib direktiivi kohandada juhul, kui ta ei ole seni siseriikliku õigusesse sisselülitatud Otsused üksikaktid suunatud konk subjektidele. Kasutatakse konkreetsete majandus poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja on siduvad ning kohustavad adressaadile EL soovitused ja arvamused väljendavad EL institutsioonide seisukohta käsitlevates küsimustes ja annavad adressaatidele nende kohta omapoolseid poliitilisi juhiseid.Ja nad on soovitusliku iseloomuga. 4. Milles seisneb üldakti ja üksikakti erinevus? 6 Triinu Hansalu TTÜ 2008 üksikaktid suunatud konk subjektidele. Kasutatakse konkreetsete majandus poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja on siduvad ning kohustavad adressaadile 5. Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem? (EV kuulub seadusandil võim riigikogule ja riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid).
peale ka visiole. 5. mail puhkes Guinessi rekordite raamatusse sattunud skriptiviiruse LoveLetter epideemia. Naiivsed arvutikasutajad ei osanud isegi kujutleda, et süütutes VBSfailides, mis olid veelgi süütumateks tekstifailideks maskeeritud, võib asuda ohtlik viirus, mis kohe peale käivitamist hävitas ketastelt kõik teatud laienditega failid ja saatis märkamatult oma koopiad kõigile MS Outlooki aadresssiraamatust leitud adressaatidele. Tänu skriptiviiruse lähtekoodile on järgnevatel aastatel ilmunud hulgaliselt LoveLetteri modifikatsioone. Suvi kujunes palavaks just arvutiviiruste osas. Kuigi tavaliselt peetakse suve puhkuse ajaks ja seda eeldatakse ka nii viirusekirjutajatelt, kui ka antiviirusekspertidelt, otsustasid esimesed teistele ootamatu üllatuse valmistada. Juulis esitles rühm Cult of death Cow tuntud sanktsioneerimata kaugadministreerimisutiliidi Back Orifice 2000 (BO2K) uut versiooni
maksukohustuslasele ja millised on need eri viisid? Dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Kui dokument on adresseeritud mitmele isikule, toimetatakse see kätte kõigile adressaatidele, välja arvatud juhul, kui adressaadid on maksuhaldurilt taotlenud dokumendi kättetoimetamist ainult ühele adressaadile või andnud selleks nõusoleku. Abikaasadele adresseeritud dokumendi võib kätte toimetada ühele abikaasale, välja arvatud juhul, kui maksuhaldurilt on taotletud dokumendi kättetoimetamist mõlemale abikaasale. Juriidilise isiku staatust mitteomavale isikuteühendusele ja
Individuaalsus ei ole kvantitatiivne vaid kvalitatiivne näitaja. Nii on haldusakt, millega autasustatakse paljusid inimesi, haldusakt materiaalses mõttes, kuna siin on adressaadid individualiseeritud, vaatamata sellele, et neid on palju. Keerulisem on aga näiteks sellise haldusakti määratlemine, mis esmavaatlusel reguleerib küll üksikjuhtumit, kuid on adresseeritud abstraktsele hulgale adressaatidele. Näiteks haldusakt, mis antakse seoses konkreetse nakkushaiguse, ütleme düsenteeriapuhanguga, ja mis keelab teatud puuviljaga kui nakkuse allikaga kauplemise. See keeld puudutab nii kauplusi kui ka üksikisikuid. Ühest küljest on siin tegemist üksikjuhtumiga (düsenteeriapuhang), teisest küljest aga abstraktse hulga adressaatidega. Lähem analüüs võimaldab siin väita, et konkreetne nakkushaigus on siin
õigustloovate aktide ja põhiseaduse teatavate sätete rakendamiseks. See võib olla kas tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides või saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele. • Euroopa otsus on muu kui õigustloov akt, mis on tervikuna siduv. Kui otsuses täpsustatakse selle adressaadid, on see siduv vaid nimetatud adressaatidele. • Soovitused ja arvamused ei ole siduvad. Pädevuse liigid 1. Kui põhiseadus omistab liidule teatud valdkonnas ainupädevuse, võib juriidiliselt siduvaid akte menetleda ja vastu võtta ainult liit, liikmesriigid võivad seda teha ainult liidu volitusel või liidu õigusaktide rakendamiseks. Liidul on ainupädevus järgmistes valdkondades: tolliliit; nende liikmesriikide rahapoliitika, mille rahaühik on euro; ühine kaubanduspoliitika. 2
järgmine: 1) telefonikõnedele vastamine (neid ei või jätta vastu võtmata) 2) telefonikõnede võtmine 3) külaliste vastuvõtmine ja ärasaatmine 4) juhi ülesandel inimeste otsimine, neile teadete edasiandmine 5) informatsiooni otsimine (juhi poolt antavad jooksvad ülesanded) 6) elektronposti ja fakside saatmine (mingi kindla aja peale võib planeerida vaid nn massisaadetiste ühesugune tekst paljudele adressaatidele väljasaatmist) 7) posti vastu võtmine ja jagamine töötajate vahel (toimub iga päev kindlal ajal) 8) posti ettevalmistamine ja väljasaatmine (kindlal kellaajal) 9) teksti sisestamine, väljatrükkimine, paljundamine ja komplekteerimine 10) dokumentide paigutamine kaustadesse Siia nimekirja võib lisanduda päeva jooksul kindlasti veel mitmeid ülesandeid! Selleks, et kindlustada kõige vajaliku õigeaegne toimumine ja valmimine, on vaja
millised on need eri viisid? Dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. (MKS § 52 lg 1) Kui dokument on adresseeritud mitmele isikule, toimetatakse see kätte kõigile adressaatidele, välja arvatud juhul, kui adressaadid on maksuhaldurilt taotlenud dokumendi kättetoimetamist ainult ühele adressaadile või andnud selleks nõusoleku. Abikaasadele adresseeritud dokumendi võib kätte toimetada ühele abikaasale, välja arvatud juhul, kui maksuhaldurilt on taotletud dokumendi kättetoimetamist mõlemale abikaasale. (MKS § 52 lg 2) Juriidilise isiku staatust mitteomavale isikuteühendusele ja õigusvõimetule
liikmesriigi enda otsustatud vahenditel ja viisil · Erandina võib direktiivi kohandada juhul, kui ta ei ole seni siseriikliku õigusesse sisselülitatud Otsused üksikaktid suunatud konk subjektidele. Kasutatakse konkreetsete majandus poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja on siduvad ning kohustavad adressaadile EL soovitused ja arvamused väljendavad EL institutsioonide seisukohta käsitlevates küsimustes ja annavad adressaatidele nende kohta omapoolseid poliitilisi juhiseid.Ja nad on soovitusliku iseloomuga. Ühiskondlikud suhted: suhted isikute vahel, mis kujunevad ühise, praktilise ja vaimse tegevuse käigus. Nad tekivad koos riigi õigusega. Õigussuhte spetsiifilised tunnused on: 1) õigussuhe on selline inimeste vaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel ja see on ka tema põhiline spetsiifika Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise yheks vahendiks
kohustav. Teisane õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest. EL institutsioonid (Euroopa nõukogu, parlament, komisjon ja kohus) annavad õigusakte volituse alusel. Määrused on kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid, direktiivid on liidu sots pol põhiallikas. Otsused on EL üksikaktid, mis on suunatud konkreetsele subjektide, soovitused ja arvamused väljendavad EL institutsioonide seisukohti käsitlevates küsimustes ja annavad adressaatidele dende kohta omapoolseid poliitilisi juhiseid. Õigusakt on dokument, millega riigiorganid (vastavalt pädevusele) kehtestavad õigusi ja kohustusi. Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid (õigusnorme). Nende sisaldus eristabki teda mittenormatiivsest. Õigusnormide olemasolu annab talle üldise tähenduse:
ÕIGUSPÄRASED TEOD: ¤ juriidilised toimingud ¤ haldusaktid ¤ juriidilised tehingud: A) ühepoolsed B) kahe- või mitmepoolsed 1) Õiguspäraseid teguseid võidakse sooritada kavatsuseta tekitada juriidilisi tagajärgi, kuid viimased saabuvad seaduse alusel sellest hoolimata, selliseid tegusid nim juriidilisteks toiminguteks. 2) Haldusakt on samuti juriidiline tegu, mis esineb juriidilise faktina juhtudel, kui see on adresseeritud konkreetsetele adressaatidele. Haldusakt kui juriidiline fakt on tavaliselt haldusõiguslike suhete tekkimise, muutumise või lõppemise aluseks. Samas võib haldusakt olla suunatud nii haldus- kui era(trivial)õigusliku tagajärje saavutamisele. 3) Tehing on era(tsiviil)õigussuhte subjekti õiguspärane tegu, mis on suunatud eraõigussuhte tekkimisele, muutumisele või lõppemisele. Kõiki õiguslike tagajärgede saavutamisele suunatud õiguspäraseid juriidilisi tegusid nim õiguslikeks aktideks. ÕIGUSVASTASED TEOD
küsimusi, töövaidluste lahendamist, töö ohtust ja töö kaitset. Euroopa Liidu õigus: 1. Esmane õigus; 2. Teisene õigus – EU määrus, direktiiv, otsused, soovitused ja arvamused. Euroopa parlamendi määrused on otse kohaldatavad. ÕIGUSE VORMID EHK ALLIKAD Õigusvormi mõiste ja liigid. Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, väljendatud kindlas vormis, et oleks arusaadav adressaatidele. Õiguse (väljendamise) vorm ehk allikas – õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse allikatena on kasutusel: 1. Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava – vanim õigusvorm. tekkis riigi ja õiguse algperioodil selliselt, et riik võttis kasutusele tavanormid, andes tavanormile õiguse tähenduse. Tavaõigus on
hüpoteesi tingimuse olemasolul. Kui (hüpotees) siis (dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon) Õigusnormi väljendamine normatiivaktis Õigusnormid väljendatakse õigusaktides, kõige olulisemad neist seadustes. Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel (teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel on ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Õigussüsteemi mõiste ja struktuur Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil
talle õigusi või panna kohustusi. Otsuse struktuurilisi tunnuseid võib kirjeldada järgmiselt: 1) otsusel on individuaalne kehtivus, mis eristab teda määrusest; 2) otsus on igas osas siduv; 3) otsus kohustab oma adressaate vahetult. Viimane liidulepingutes sõnaselgelt määratud õigustoimingute kategooria on soovitused ja arvamused. Need võimaldavad ELi institutsioonidel pöörduda liikmesriikide ja mõnel juhul ka liidu kodanike poole soovituslikult, st sellega adressaatidele õiguslikke kohustusi tekitamata. Soovitustes antakse adressaadile soovitus teatava toimimise suhtes, kuid ei kohustata teda õiguslikult. Arvamusi avaldavad seevastu liidu organid siis, kui on tegemist parasjagu valitseva olukorra või konkreetsete protsesside hindamisega liidus või liikmesriikides. Kuid osaliselt on need mõeldud ka hilisemate siduvate õigusaktide ettevalmistamiseks või Euroopa Kohtu protsesside eeldusena.
eelnevalt olema viidud elektroonilisele kujule, s.t. peavad olema failidena kõvakettal ning vastuvõetavad dokumendid salvestatakse samuti failidena kõvakettale. Et faksimodemi abil paberdokumenti edastada, tuleb see eelnevalt sisse skaneerida. Faksimodemeid müüakse koos vastava tarkvaraga nagu tavalisi modemeid. See tarkvara võib anda faksimodemile mitmeid võimalusi, mida tavalisel faksiaparaadil pole, näiteks saab saata üht faksi korraga paljudele adressaatidele. Faksimodemi põhimõtteliseks puuduseks on see, et paberdokumente ei saa saata, kui pole skännerit. Teine probleem on selles, iga vastuvõetav dokument nõuab suurt kettaruumi (umbes 100 kB lehekülje kohta) ning selliste suurte failide printimine võtab palju aega. Digitaalne on numbritest (enamasti nullidest ja ühtedest) koosnev või numbrilise kujuga opereeriv. Termin "digital" tuleb sõnast "digit", mis tähendab numbrit või numbrikohta.
KK-te otsuste ajalise toime järgi ex tunc ja ex nunc toime eristamine. a) Ex tunc toime tähendab seda, et PS-e vastane seadus tunnistatakse kehtetuks kehtim ahakkamisest peale. Lõpule viidud kujul tähendaks ex tunc toime seda, et peab toimum atäielik restitutsioon st selle seaduse alusel toimunu täielikku tagasipööramist. Seda praktilises elus praktiliselt ei rakendata, kuna tagasipööramine on tehniliselt üsna võmatu. Sisuliselt tekitaks suurt kahju õiguskondlusele ja õiguse adressaatidele. Nt omandireform b) ex nunc toime tähendab seda, et PS-vastast akti ei rakendata akti PS-vastaseks tunnistamise hetkest. See toime tähendab, et tulevikus seda akti enam teiste isikute suhtes ei rakendata. Ei oma tagasiulatuvat jõudu. Kuid isik, kes saavutas oma vaidluses akti PS-vastasuse, omab tagasiulatuvat mõju ja tema jaoks on kõik kehtetu (kohaldatakse ajas tagasi kuni haldusakti kehtim ahakkamiseni). Eesti õiguskorras ei kasutata puhtal kujul ei ex tunc eg aex nunc toimet
Näide: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/24/EÜ, 15. märts 2006 , mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist ja millega muudetakse direktiivi 2002/58/EÜ Otsused (üldised ja üksikotsused) Otsus on tervikuna siduv. Kui otsuses täpsustatakse selle adressaadid, on see siduv vaid nimetatud adressaatidele. Näide: NÕUKOGU OTSUS 2009/426/JSK, 16. detsember 2008, millega tugevdatakse Eurojusti ja muudetakse otsust 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu. Arvamused, soovitused ja ettepanekud Soovitused ja arvamused ei ole siduvad. Näide: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ARVAMUS teemal „Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa haldusasutuste
Euroopa õigusruumis aktsepteeritud üldpõhimõtete, arusaamade ja seisukohtade prisma. Raamat koosneb kahest osast. Neist esimese on kirjutanud K. Merusk, teise I. Koolmeister. Esimeses osas on vaatluse all haldusõiguse mõisted, printsiibid ja üldinstituudid, millel on oluline tähtsus kogu haldusõigusele. Teine osa on pühendatud konkreetsetele avalikku haldust teostavatele institutsioonidele, erinevatele haldusõigusnormide adressaatidele, samuti mõnedele erimenetluste liikidele. Autorid on tänulikud Avatud Eesti Fondile, kelle lahkel kaasabil õpik trükivalgust näeb. Tartu, august 1995 Autorid 1 I. AVALIK HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste Et mõista, mida kujutab endast haldusõigus, peab olema ettekujutus avalikust haldusest kui haldusõiguse esemest. Halduse mõiste on mitmetähenduslik ja küllaltki raskesti arusaadav. Mis on siis haldus? Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus.
Euroopa õigusruumis aktsepteeritud üldpõhimõtete, arusaamade ja seisukohtade prisma. Raamat koosneb kahest osast. Neist esimese on kirjutanud K. Merusk, teise I. Koolmeister. Esimeses osas on vaatluse all haldusõiguse mõisted, printsiibid ja üldinstituudid, millel on oluline tähtsus kogu haldusõigusele. Teine osa on pühendatud konkreetsetele avalikku haldust teostavatele institutsioonidele, erinevatele haldusõigusnormide adressaatidele, samuti mõnedele erimenetluste liikidele. Autorid on tänulikud Avatud Eesti Fondile, kelle lahkel kaasabil õpik trükivalgust näeb. Tartu, august 1995 Autorid 1 I. AVALIK HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste Et mõista, mida kujutab endast haldusõigus, peab olema ettekujutus avalikust haldusest kui haldusõiguse esemest. Halduse mõiste on mitmetähenduslik ja küllaltki raskesti arusaadav. Mis on siis haldus? Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus.
EUROOPA KONTROLLIKODA Eestist ei suudeta sinna kedagi veel saata 10. Anna EL-i õigusaktide süsteem ja kirjelda nende mõju liikmesriigile Määrused on õigusaktid, millega ELi institutsioonid saavad kõige sugavamalt sekkuda riiklikku õiguskorda. Määrused on vahetult kohaldatavad. Direktiivid on liikmesriikidele siduvad eesmärgi osas, kuid kuidas eesmärk saavutada on liikmesriigi otsustada. Otsused on suunatud uksikjuhtude lahendamisele ja on adressaatidele siduvad. Soovitused ja arvamused on uldjuhul poliitilise või moraalse tähendusega. Soovitustes antakse adressaadile soovitus teatava toimimise suhtes, kuid ei kohustata teda õiguslikult. Resolutsioonid, deklaratsioonid ja tegevuskavad on uldjuhul tulevikku ja Euroopa Liidu arengule suunatud kavatsused. Liidulepingute täpsustamine käib tegevuskava kohaselt, mida nimetatakse `valgeks raamatuks'. Õiguslikult mittesiduvaid
omased vaid õigusnormile. P.2. Õigusnormi mõiste. Õigusnormide esitamine õigusaktides Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. Õigusnormid eksisteerivad inimeste teadvuses. Kui parlamendi liikmed on võtnud vastu uue seaduse, kuidas siis selle normide sisu (konkreetseid käitumisreegleid) adressaatidele teatavaks teha? Sotsiaalse kommunikatsiooni kõige tegusamaks ning üldlevinumaks vahendiks ja kandjaks inimühiskonnas on verbaalne kõnekeel, kõnekeele keskne ühik on sõna. Sõna ning mõiste vahekorda käsitlesime eespool. Õigusnorm väljendatakse rahvusriigi ametliku riigikeel(t)e (reeglina: eponüümse rahvuse keele) ning selle sõnavara abil. Seejuures tuleb järgida 19
vastava normi rikkuja suhtes. Rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi eristatakse kriminaalõiguslikke, haldusõiguslikke, distsiplinaar- ja varalisi ehk tsiviilõiguslikke sanktsioone. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides? Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel (teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel on ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt (arusaadavalt) mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Mis on õigusharu? Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (näiteks tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus jne).
õigusnorm näitab riigi suhtumist vastavasse käitumismudelisse ja kirjutab ette lubava või keelava selles kirjeldatud käitumismudelis kirjutatud käitumise. 3. Õigusnormi dispositsioonis fikseeritakse õigussubjektide õigused ja kohustused, õigusnormi sanktsioonis aga vastavate riiklike organite käitumine õigusrikkujate suhtes. Öeldut veel selgitades, siis igasugune norm eriti aga õigusnorm on tegelikult riigipoolt käitumismudel oma adressaatidele (õigusnorm, tegelikult mitte igasugune norm). Ja kuna riik on ise selle käitumismudeli väljaandajaks, siis on iseenesest mõistetav et riik ootab et ühiskond seda normi järgiks, kuid ta ei oota seda mitte nii sama vaid ta kontrollib selle normi täitmist vastavate riiklike organite poolt avastades erinevusi rakendab riik vastavate organite kaudu sanktsioone normide eirajale. Igasuguse normi puhul räägitakse normidest
· lihtsanktsioon üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni mittetäitmise eest · liitsanktsioon kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt sama teo eest · alternatiivne sanktsioon võimaldab rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast Õigusakti teksti sõnasamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel adekvaatselt edasi selle adressaatidele. Peab silmas pidama, et õigusnormi loogiline struktuur ei väljendu üldjuhul otseselt õigusakti tekstis. Üks või teine struktuurielement esitatakse kas õigusakti üldosas või mõnes teises õigusakti sättes. Karistusõiguses eriosa sätetes alati sõnastatud dispositsioon ja sanktsioon, hüpotees esitatud üldosas Riigiõiguslikes õigusaktides sõnastatud hüpotees ja dispositsioon, sanktsioonid on karistusseadustikus Eraõiguslikes õigusharudes - hüpotees ja dispositsioon,
See protsess võib ka mõningatel juhtudel toimuda tõusude ja mõõnadega, mis ei pruugi kokku langeda nende mõõnade ja tõusudega, mis üldises sotsialiseerumises võivad aset leida. Õigusteadvus ideede, vaadete, tunnete, traditsioonide kogum, mis väljendab inimeste suhtumist ühiskonna juriidilistesse nähtustesse. Õigusteadvus on seotud nii õigusnormide loomisega kui nende rakendamisega õigusteadvus pole omane mitte ainult õiguse adressaatidele vaid ka neile, kes seda loovad ja rakendavad, sest õigus saab vaid siis üldaktsepteeritavana välja kujuneda, kui õigusnormide loojad loovad selliseid ettekirjutusi, mis ka nende enda arvates on õiglased, järgimisväärsed ja efektiivsed lahendamaks ühiskonnas tekkivaid probleeme. Õigusteadvus annab hinnangu kehtivale õigusele ja samal ajal sisaldab ettekujutust soovitud ehk ideaalsest õigusest. Õigusteadvuse olulisemad funktsioonid:
riive, formaalne ja materiaalne põhiseaduspärasus, proportsionaalsuse põhimõte) Põhiõiguse riive (tihti samastatakse rikkumisega, kuid seda ei peaks tegema) Põhiõigused toimivad teistmoodi kui tavalised normid (seesmine õigustamine on põhiõiguste puhul minimaalne ning see teeb põhiõiguse kohaldamise raskeks Kas põhiõigused on pigem load või keelud? §32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. (luba kandjatele (inimestele), keeld adressaatidele (nt riik)). Antud § on pigem sõnastatud kui keeld (eriti keelav on §18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada.) Siiski ei saa keeld olla absoluutne (nt naarbite puhul, üks kasvatab puu ja võtab teise maa-alalt sellega valguse ja vee) - Põhiõigus kui selline - Põhiõiguse piir (see, mis põhiõigusest peale piiri tõmbamist üle jääb) Konstruktsiooniteooriad:
Normatiiv- ehk õigustloov akt on selline riigist lähtuv akt, mis on suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse lõpetamisele. Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus. 18 Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitmismudel (teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see kätimismudel ette on nähtud.Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Õigusnormi õigusaktis esitamise viis sõltub oluliselt õigusega reguleeritavate suhete iseloomust(õigusharust) ja vastavalt sellele ka selles õigusharus domineerivate normide iseloomust. Karistusõiguses on kõige olulisemal kohal sanktsioon. Sõnastatud keelatud käitumine. Väljendamisviisid: 1
3) Alternatiivne sanktsioon Võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides? Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel ette on nähtud. Õigusnormi loogiline struktuur ei väljendu üldjuhul otseselt õigusakti tekstis. Õigusnormi õigusaktis esitamise viis sõltub oluliselt õigusega reguleeritavate suhete iseloomust (õigusharust) ja vastavalt sellele ka selles õigusharus domineerivate normide iseloomust. Mis on õigusharu?
sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3) Alternatiivne sanktsioon – Võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides? Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel ette on nähtud. Õigusnormi loogiline struktuur ei väljendu üldjuhul otseselt õigusakti tekstis. Õigusnormi õigusaktis esitamise viis sõltub oluliselt õigusega reguleeritavate suhete iseloomust (õigusharust) ja vastavalt sellele ka selles õigusharus domineerivate normide iseloomust. Mis on õigusharu? Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid.
board). Läbi faksimodemi saadetud dokumendid peavad juba eelnevalt olema elektroonilisel kujul, s.t. failina kõvakettal ning vastuvõetavad dokumendid salvestatakse samuti failidena kõvakettale. Et faksimodemi abil paberdokumenti edastada, tuleb see eelnevalt sisse skaneerida. Faksimodemeid müüakse koos vastava tarkvaraga nagu tavalisi modemeid. See tarkvara võib anda faksimodemile mitmeid võimalusi, mida tavalisel faksiaparaadil pole, näiteks saab saata üht faksi korraga paljudele adressaatidele. Faksimodemitel on tavaliste faksiaparaatide ees järgmised eelised: · Hind. Faksimodemid on odavamad ja vajavad vähem hooldust, sest neil pole liikuvaid osi. Teiselt poolt tuleb aga lisaks muretseda skänner, nii et hinnaeelist tegelikult pole · Mugavus. Kui edastamist vajav dokument on juba elektroonilisel kujul, siis on seda mugav saata. Et sellist dokumenti saata tavalise faksiaparaadiga, tuleks see eelnevalt välja printida
FINANTSÕIGUS 2. Õigusteadvuse mõiste ja roll ühiskonnas. (õigus ühiskonnas lk. 82-83, 96-97) Õigusteadvus kui õigusliku tegelikkuse hingeline/vaimne väljendus Õigusteadvus ideede, vaadete, tunnete, traditsioonide kogum, mis väljendab inimeste suhtumist ühiskonna juriidilistesse nähtustesse. Õigusteadvus on seotud nii õigusnormide loomisega kui nende rakendamisega õigusteadvus pole omane mitte ainult õiguse adressaatidele vaid ka neile, kes seda loovad ja rakendavad, sest õigus saab vaid siis üldaktsepteeritavana välja kujuneda, kui õigusnormide loojad loovad selliseid ettekirjutusi, mis ka nende enda arvates on õiglased, järgimisväärsed ja efektiivsed lahendamaks ühiskonnas tekkivaid probleeme. Õigusteadvus annab hinnangu kehtivale õigusele ja samal ajal sisaldab ettekujutust soovitud ehk ideaalsest õigusest. Õigusteadvuse olulisemad funktsioonid:
kontakti mitte suhtluskanali vaid teise inimesega. Netiketi reeglid võivad olla ühelauselised, kuid pikemad on sisukamad ja seetõttu paremad. Näiteks võib e-maili teel suhtlemist reguleerida järgmiste reeglitega (Williams 2002): Vältida suurtähtede kasutamist e-maili tekstis (seda peetakse karjumiseks); Mitte eeldada, et e-maili loetakse kohe; 87 E-maili koopia saatmisel teistele adressaatidele peab kirjast selguma miks see info on koopia saajatele oluline ning milline on neilt oodatav tegevus; Kui e-mail on märgistatud kui kiiresti tähelepanu vajav (urgent), siis peab see teema tõesti pakiline olema; Mitte kasutada vastuse saatmist kõigile (reply all) juhul, kui pole selge, et kõik e- maili saajad vastusest huvitatud on; Mõistlik vastamise kiirus (näiteks häälsõnumile 48h ja e-mailile 72h jooksul).
sama õigusrikkumise eest. · Alternatiivne sanktsioon võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. 25. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides? ADEKVAATSELT Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel ( teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel on ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. 26. Mis on õigusharu? Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid ( näiteks tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus jne) 27
· Minimaalse osa pärija süsteem TsKS § 25 lg. 1 kohaselt kutsutakse protsessiosalised kohtusse kutsega. Kätteantud kutse teatis tagastatakse kohtule (TsKS § 27 lg.1). Linnakohtu toimikus ei ole kohtuistungile kutsutute nimekirja Minimaalse osa pärija süsteem ehk materiaalne sundpärimisõigus tähendab, et sundosa saamiseks ega adressaatidele kutsete kätteandmise teatiseid. Toimikus ei ole ka telefonogrammi teksti, mis õigustatud isikul on õigus nõuda enda tunnistamist pärijaks. Sundosa saama õigustatud isik loetakse kinnitaks protsessiosaliste kohtusse kutsumist (TsKS § 25 lg. 4). Kohus rikkus tsiviilkohtupidamisele pärandvara kaasomanikuks. 1996. aasta PärS lähtus minimaalse osa pärija süsteemist. Selle süsteemi
hindamiseks; 3. mõjuindikaatorid, mille abil on võimalik mõõta või hinnata soovitud sotsiaal- majanduslikku vm mõju saavutamist. Need iseloomustavad tagajärgi väljaspool selle otsest ja kohest kokkupuudet adressaatide või sihtrühmaga. Sobivad valdkonna (strateegiliste) eesmärkide hindamiseks. Need hõlmavadkeskmise või pika perioodi jooksul avalduvaid: 3.1. soovitud ja soovimatuid mõjusid programmi otsestele adressaatidele ja sihtrühmale, nt jätkuvalt tegutsevate väikeettevõtjate arv 3 aastat pärast toetuse saamist; 3.2. soovitud ja soovimatuid mõjusid isikutele ja organisatsioonidele, kes ei kuulunud meetme otseste adressaatide ja sihtrühma hulka, nt mõju toetatud firmade varustajatele või allhankijatele. Lisaks eristatakse veel valdkonna üldisi näitajaid, mis loovad tulemusindikaatoritele sobiva konteksti
annaabi.ee 
